Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
koht Kriminaalasja number
1-07-13949
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Kohtuistungi sekretär
Maila Sarap
Prokurör Taotluse esitaja
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristi Keldo Tartu Vangla esindaja Sirje Pärn
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Indrek LEIBUR ́i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
Indrek Leibur elukoht (vabanemisel): x; isikukood: 37707316515
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:
Jätta Indrek LEIBUR tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu 07.10.2004. a otsusega kriminaalasjas nr 1459/04 tunnistati Indrek Leibur süüdi KarS §331 järgi ja karistati teda 4 kuulise vangistusega. KarS §65 lg.2 alusel suurendati mõistetud karistust 22.04.2003.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 aasta, 4 kuu ja 11 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat, 8 kuud ja 11 päeva vangistust. Harju Maakohtu 15.08.2007.a. määrusega täpsustati Harju Maakohtu 07.10.2004.a. otsust 1459/04 ja KarS §68 lg 1alusel arvati karistusaja hulka Harju Maakohtu 22.04.2003.a. otsuse alusel vahi all viibitud ajavahemik 16.01.1997.a.-06.10.2004.a.
Kinnipeetava karistusaeg algas seega 07.10.2004.a. ja lõppeb 18.06.2011.a. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel oli kinnipeetav vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast ära kandnud 26.08.2006.a. Tartu Vangla toetab I.Leibur ́i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist, samuti toetab seda ka kriminaalhooldusosakonna poolt esitatud arvamus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu I.Leibur seletas kohtus, et ta soovib tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabaneda ja on kindel, et enam kunagi nii ei juhtu. Vahetult enne kohtuistungit sai ta teada, et tema abikaasa soovib lahutust ning käesoleval momendil ei ole tal kindlat elukohta kuhu vabanemise korral elama asuda ja ka töökohta. Avaldab, et saaks elama asuda õe juurde, kuid ei oska öelda täpset aadressi. Tööd hakkab otsima koheselt pärast vanglast vabanemist. Vanglas töötab juuksurina. Varasemaid vanglas toime pandud distsipliinirikkumisi ei õigusta ega eita, kuid avaldab, et viimase paari aasta jooksul ei ole enam ühtegi distsipliinirikkumist toime pannud. Prokuröri seisukoht oli, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas, kuna isik pole teinud järeldusi mõistetud karistusest ja selle eesmärgist. Käitumine vanglas näitab üheselt, et isik ei suuda vabaduses täita nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid, käitumine on impulsiivne. Selleks, et isik vabaneks, tuleks tal muuta oma ellusuhtumist. Samuti viitab prokurör, et I.Leibur on toime pannud raskeid isikuvastaseid kuritegusid. Samuti märgib prokurör, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on esmaseks tingimuseks kindla elukoha olemasolu, mida käesoleval ajal I.Leibur ́il aga ei ole. Kohtuniku seisukoht Indrek Leibur mõisteti kohtuotsusega süüdi tahtliku teise astme kuriteo toimepanemises. Indrek Leibur on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral:
käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tartu Vangla poolt antud iseloomustusest nähtub, et isik on süstemaatiliselt rikkunud vangla eeskirju ja teda on korduvalt selle eest karistatud. Viimasel kahel aastal I.Leibur ́il küll kehtivad karistusi ei ole. Vanglas viibimise ajal on perioodil 01.01.-06.02.2006.a. töötanud majandustöödel abitöölisena ning alates 21.07.2006.a. töötab eelvangistushoones kinnipeetavate juuksurina. Vangistuse ajal on läbinud sotsiaalprogrammidest viha juhtimise ning sotsiaalsete oskuste treeningu. Kohtunik leiab, et Indrek Leibur ́i vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist ei ole hetkel põhjendatud: isik on mõistetud karistusest ära kandnud 2/3, seega võiks isiku formaalselt vabastada. Arvestada tuleb ka seda, milliste tegude eest isik on süüdi mõistetud ja karistust kannab – tegemist on äärmiselt raskete isikuvastaste tegudega. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub, et kinnipeetav kannab vabaduskaotuslikku karistust alates 1997.a.-st. Vangistuse ajal on toime pannud uusi kuritegusid – 1998.a. röövimine, 2003.a. üliraske kehavigastuse tekitamine ja 2004.a. narkootiliste ainete tarvitamine. Kuriteod, mida isik on sooritanud, on olnud seotud vägivallaga, mis omakorda näitab, et isikul on probleeme oma tunnete ja emotsioonide talitsemisega. Kohus leiab, et I.Leibur ́il tuleks vangistuse jätkudes veel tegeleda tõsiselt oma emotsioonide, tunnete ja eluviisi muutmisega, osaledes vangla poolt pakutavates programmides, eluviisi muutmise jne programmides. Ühiskond on alates 1997.a. totaalselt muutunud: kiiremaks, aga isegi ka vaenulikumaks, inimeste vahelised suhted on pingelisemad, ühiskonnas on tohutult ahvatlusi. Vangla seisukohast ilmneb, et kinnipeetav on rikkumisi toime pannud kohanemisraskuste tõttu, pereeluliste, olmeliste ja rahaliste probleemide esilekerkimine võib viia uute kuritegudeni. Vabaduses ei saa aga tingimisi vabastatu rikkumisi põhjendada kohanemisraskustega ega nentida, et jah, kuigi oli keelatud, ikkagi juhtus. Kriminaalhoolduse tingimustega tuleb nõustuda ning neile alluda tingimusteta, täita täpselt ja õigeaegselt. Ka hooldajad võivad pika katseaja kestel vahetuda ning suhtlemisprobleemid uue ametnikuga ei ole võimalikud. Kuna vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on oluliseks tingimuseks ka kinnipeetaval kindla elukoha olemasolu, milline tingimus on aga käesoleval juhul täitmata (I.Leiburi abikaasa soovib lahutust ning sellest tulenevalt ei saa I.Leibur asuda elama varem avaldatud abikaasa elukohta), siis ei ole käesoleval ajal I.Leibur ́i vabastamine tingimisi võimalik. Ennetähtaegne vabanemine ei ole kindlasti reegel ning kinnipeetav peab reaalset vangistust kandes alati eeldama, et see tuleb ka lõpuni kanda.
Hele Ilisson Kohtunik 03.03.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.