Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-07-14906
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Kohtuistungi sekretär
Maila Sarap
Prokurör
Margit Pärn
Taotluse esitaja
Tartu Vangla esindaja Avo Külm
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Jaren ALEP ́i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega
Süüdimõistetu
Jaren ALEP, 38410116514
elukoht
(vabanemisel):
x;
isikukood:
Juhindudes KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras: Vabastada Jaren ALEP temale Tartu Maakohtu 29.01.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1125 mõistetud ning KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis moodustatud liitkaristuse 2 (kahe) aasta 5 (viie) kuu pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. KarS § 76 lg 4 alusel määrata Jaren ALEP`ile katseaeg kuni 12.07.2009.a. KarS § 751 lgle 3 vastavalt määrata Jaren ALEP ́ile elektroonilise valve kestuseks kolm (3) kuud. Kohustada Jaren ALEP`it katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:
eelneva
loa
elu-,
töö-
või
õppimiskoha
KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 5, 7 alusel määrata Jaren ALEP`ile katseajaks järgmised kohustused:
Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 29.01.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-1125 tunnistati J.Alep süüdi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti temale kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 12.02.2007.a. ja lõppeb 12.07.2009. a. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on J.Alep 1/3 karistusajast ära kandnud 02.12.2007. a. 23.11.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J.Alep on kriminaalkorras karistatud kahel korral. J.Alep on esitanud avalduse, milles taotles enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist. Tartu Vangla toetab Jaren Alep ́i tingimisi vabastamist enne karistuse tähtaja lõppemist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua
tingimisi enne tähtaega vabastamine on asutud seisukohale, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama oma elu seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Jaren Alepi ́i tingimisi enne tähtaega vabastamist, isik on teinud kõik endast oleneva, et enne tähtaega vabaneda ja seaduskuulekalt oma elu jätkata. Tal on olemas kindel elukoht oma vanaema AK juures. Riskide maandamiseks teeb ta kohtule ettepaneku määrata J.Alep ́ile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; otsida endale töökoht kohtu poolt määratud ajaks ning mitte suhelda kohtu määratud iskutega. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J.Alep seletas kohtus, et ta asub elama oma vanaema juurde aadressil: x. Tööd loodab saada x asuvas pesumajas. Avaldab, et siiani ei ole ise konkreetselt kellegagi oma töölesaamise osas läbirääkimisi pidanud, kuid ema on uurinud erinevaid tööleasumise võimalusi. J.Alep avaldab, et peamiseks motivaatoriks seaduskuulekale teele asumiseks on tema poeg (1,8 aastane), keda ta ei ole näinud üle aasta. Avaldab, et elukoha vahetusega loodab täielikult loobuda oma vanast sõpruskonnast. J.Alep avaldab, et loobub alkoholi tarvitamisest ja kinnitab, et ta on nõus võtma endale kohustuse minna psühholoogi või psühhiaatri juurde ja läbima vajaliku ravi. Prokuröri seisukoht oli, et J.Alep ́i saab enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabastada põhjendusega, et J.Alep on valmis allutama end vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel kriminaalhoolduse järelevalve alla ja täitma talle pandud kontrollnõudeid ja – kohustusi. Lisaks märgib prokurör, et J.Alep ei ole vangistuse ajal toime pannud ühtegi distsiplinaarrikkumist. Seega tuleb süüdimõistetule anda võimalus asuda seaduskuulekale teele. Kohtuniku seisukoht J.Alep mõisteti kohtuotsusega süüdi teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.Alep temale mõistetud karistusajast vähemalt 1/3 ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja antud hinnangul J.Alepi tulevane elukoht aadressil Saare talu, Kooli küla, Valgjärve vald, Põlvamaa on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektrooniliseks valve kohaldamise formaalsed eeldused. Oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks on andnud ka J.Alepi vanaema A K, kes elab samuti aadressil x. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku
ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Alep on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Süüdimõistetut ei ole vanglas oleku ajal distsiplinaarkorras karistatud. J.Alep on käitunud õiguskuulekalt ning jälginud vangla kodukorda ning sisekorraeeskirju. Vanglas viibides on J.Alep töötanud vangla pesumajas triikijana. Uue kuriteo riski tõstvateks teguriteks on J.Alepi probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Positiivne on, et J.Alep on kinnipidamisasutuses viibides oma vigu tunnistanud ning teinud järeldusi, mis soodustavad seaduskuulekale teele asumist. J.Alep ́il on säilinud kontakt oma lähisugulaste, elukaaslase ja alla 2 aastase pojaga. Väidetavalt toetab J.Alepit nii moraalselt kui materiaalselt (vajadusel) tema ema A K. Peale vabanemist asub J.Alep elama oma vanaema A K juurde aadressil X. Samuti on olemas väljavaated tööleasumiseks X asuvasse pesumajja. Seega on J.Alepil vabanedes olemas eeldused resotsialiseerumiseks. Kohtunik leiab, et J.Alep tuleb tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada koos tema allutamisega elektroonilisele valvele. J.Alep viibib vangistuses alates 12.02.2007.a. J.Alep ́i senine elukäik (kuritegude korduvus), sõltuvusprobleemid ning alkoholi tarvitamisega kaasnev vastutustundetu käitumise ilmnemine, viitavad sellele, et hädavajalik on teda jätkuvalt allutada tugevale kontrollile. Sellist tugevat kontrolli võimaldab vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatav katseaeg koos isiku allutamisega elektroonilisele valvele ja käitumiskontrollile ning katseajal teostatav kriminaalhooldus. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 3 kuud, mis tulenevalt KarS § 751 lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse J.Alepi keha külge. KarS § 76 lg-le 4 tuginevalt kestab J.Alepi katseaeg kuni 12.07.2009. a. Sellel ajal allutatakse J.Alep KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile. Silmas pidades aga asjaolu, et J.Alep ́i poolt toime pandud õigusrikkumised olid seotud alkoholi tarvitamisega, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 76 lg 4 ja 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Samal eemärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-s 5 sätestatud kohustus pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt kahe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates ning läbida arsti ettekirjutusel ravi. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka KarS § 75 lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega. J.Alepi paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle hiljemalt ühe kuu möödudes tingimisi vabastamisest alates. Kui J.Alep katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus KarS § 76 lg 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt KarS § 76 lg 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui J.Alep paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.
Hele Ilisson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.