Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19 veebruar 2008, Tallinn
Kriminaalasja number
1-06-12489
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
11 veebruar 2008, Tallinn
Kriminaalasi
H.Z süüdistuses KarS § 319 lg 1, § 320 lg 1, § 274 lg 1
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 23 oktoobri 2007 üldmenetluse otsus
Apellatsiooni esitaja
Kaitsja, vandeadvokaat Imbi Seimar
Prokurör
Ringkonnaprokurör Leelet Kivioja
Süüdistatav
H.Z, ik: xxx, varema kriminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud.
Kaitsja
Vandeadvokaat Imbi Seimar
Tühistada Harju Maakohtu 23 oktoobri 2007 otsus kriminaalasjas nr 1-06-12489
Uue otsusega:
H.Z-ile oli esitatud süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi s.o. vägivalla toimepanemises võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et tema 21.06.2006.a. kella 15.45 paiku Tallinnas Jaanilille tee 13 maja ees tänaval hammustas parema käe V sõrmest Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna konstaablit A. K ́it, kes täitis oma ametikohustusi avaliku korra kaitsel ning põhjustas oma sellise tegevusega A. K ́ile füüsilist valu ja kerge kehavigastuse. Samuti KarS § 319 lg 1 järgi, s.o. teadvalt vale kaebuse esitamise kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, mis seisnes selles, et tema koostas ja allkirjastas avalduse, mis registreeriti Põhja Politseiprefektuuri dokumendiregistris 12.04.2006.a., kus esitas teadvalt valekaebuse 07.04.2006.a. Tallinnas Jaanilille tänaval toimunud sündmuste osas, nimelt viitas ta oma avalduses Pirita linnaosa vanemale E.T ́ele kui tema suhtes kuriteo toimepannud isikule ja palus võtta E.T seadusega ettenähtud korrad vastutusele kuna E.T väidetavalt jõuga tõukas teda tekitades talle nii kerged kehavigastused, s.o. verevalumid ning avalikult sõimas ja solvas teda. Samuti KarS § 320 lg 1 järgi, s.o. kannatanuna kohtueelsel menetlusel teadvalt vale ütluse andmise, kui teda oli eelnevalt hoiatatud, et sellise tegevuse eest on ettenähtud karistus, toimepanemises, mis seisnes selles, et ta andis 17.04.2006.a. kriminaalasjas nr 06231500969 enda ülekuulamisel kannatanuna teadvalt valeütlusi, rääkides, et 07.04.2006.a. Tallinnas Jaanilille tänaval Pirita linnaosa vanem E.T vestluse ajal karjus talle: “ Ma ei soovi teiega rääkida, te olete joobes, olete alkohoolik ja narkomaan“, võttis tal küünarnukist kinni ja jõuga tõukas teda ning seejärel istus oma autosse ja vaikselt ära sõites avas autoakna ja lisas: „ On vaja vähem juua“. E.T tekitas temale väidetavalt tervisekahjustused, s.t. suured verevalumid, füüsilist valu ja solvas moraalselt. H.Z oli eelnevalt hoiatatud, et valeütluste andmise eest on ette nähtud karistus.
Maakohus tunnistas H.Z süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ja karistas rahalise karistusega (päevamäär 29.50 kr) 68 päevamäära, s.o. summas 2006.00 krooni. KarS § 319 lg
1 järgi ja karistas rahaline karistusega 50 päevamäära, s.o. summas 1475.00 krooni. KarS § 320 lg 1 järgi ja karistas rahalise karistusega 60 päevamäära, s.o. summas 1770.00 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel luges kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõistis rahalise karistuse 68 päevamäära, s.o. summas 2006.00 krooni.
Kaitsja oma apellatsioonis juhindudes KrMS § 337 p 4, 340 lg 1, lg 2 p 1, palub tühistada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 23.10.2007 otsus H.Z süüdistuses KarS §§ 274 lg 1, 319 lg 1, 320 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks kõigis kuritegudes. Leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele kuna kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning rikkunud kriminaalmenetlusõiguse normi. KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb ette, et ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema seaduslik, st. teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Kannatanu A. K ütlustest jm. kogutud tõenditest nähtub, et H.Z tarvitas väidetavalt vägivalda viimase suhtes käeraudade paigaldamisel tema toimetamiseks politseijaoskonda. VTMS § 19 lg 1 p 5 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus teada menetlustoimingu eesmärki. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kahtlustatavale oleks seda selgitatud. Lihtsalt politseipatrull tegi temale teatavaks oma sellise otsuse. VTMS § 44 lg 1 näeb ette isiku kinnipidamise alused, millised on ammendavad. Seadus ei näe ette selliseid aluseid H.Z jaoskonda toimetamiseks, millistega põhjendasid seda politseitöötajad K ja K. Vastavalt hilisemalt koostatud väärteo protokollile oli väärtegu juba kell 16.50 lõpule viidud, st. teele ladustatud küttepuud takistasid D. Rt oma koju pääsemast. Protokoll toimikus tõendina. Mingeid muid väärtegusid, s.h. korraldusele mitte allumist jm. H.Z-ile süüks ei pandud. Seega takistati politseitöötajate poolt hoopis süüdistatavat sellise kinnipidamisega tee puhastamast võimalikult kiiresti küttepuudest, st. jätkus väidetav D. R õiguste rikkumine. Käeraudade ja füüsilise jõu kasutamine 66-aastase naisterahva, kes on raske onkoloogilise operatsiooni üle elanud, kinnipidamiseks ja politseijaoskonda toimetamiseks on aga ebaseaduslik ja põhjendamata. Samuti nende peale panemiseks H.Z puudele pikali lükkamine jm. Politseiseaduse § 15 ́ kohaselt ei tohi kasutada erivahendeid, s.o. aktiivse kaitse vahendeid nagu käerauad vanurite vastu, v.a. viimaste grupiviisilise või relvastatud ründe puhul või nende relvitustamiseks. H.Z, kes oma õueväravas puid ladus, ei kujutanud kohale saabunud politseitöötajatele mingit ohtu, ta oli üksi ja peale töökinnaste ei omanud ta mingit ründevahendit. H.Z pöördus öösel peale politseist vabastamist traumapunkti, kus tuvastati traumatoloogi poolt hulgaliselt verevalumeid. K avaldas kohtus, et ei soovi H.Z karistamist ning igasugune kahju tal puudub. Kaitsja leiab, et A. K käitumine oma ametikohustuste täitmisel ei olnud seaduslik ning avaldus on esimese hooga esitatud selle õigustamiseks. Apellant leiab, et tol päeval esitas D. R ebaõige väljakutse, millest kõik alguse sai. Tunnistaja D. R seletas, et temale helistas naaber tööle ja teatas, et H.Z-ile tuuakse puid ja neid laaditakse maha. Olles veel tööl, kutsus viimane koheselt välja politsei ja teatas, et ei pääse koju. Alles siis kiirustas ta keset päeva asja uurima.
H.Z selgitas politseitöötaja K. K, et naabril on eraldi sissepääsutee oma koju otse Vabaõhukooli teelt ning ka näitas seda. Kannatanu K oma seletuses räägibki, et soovitas puud 24. tunni jooksul koristada ning kõik oleks lõppenud kui D. R ei oleks nõudnud H.Z politseisse toimetamist ning konstaabel N ei oleks telefonitsi öelnud, et “poleks paha koostada H.Z-ile väärteoprotokoll”. Seega oli väljakutse alusetu ning ka väärteo otsus antud asjas ebaõige. Tallinna Linnakohtu
Apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus selles taotletu rahuldada. Süüdistatav toetas kaitsja apellatsiooni ja palus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.
Ka politseiseaduse § 13 lg 1 kehtestab, et politseil on õigus nõuda kodanikelt ja ametiisikutelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Sama seaduse lg 2 näeb ette, et ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või õiguserikkumise kõrvaldamiseks tuvastada isiku kehtiva isikut tõendava dokumendi ja/või tema küsitlemise alusel tema isikusamasus, dokumendi puudumise või dokumendi võltsimiskahtluse korral toimetada ta isikusamasuse tuvastamiseks politsei ametiruumi. Politseiseaduse § 151 p 1 tõepoolest keelab vanurite vastu erivahendeid kasutada. Vanuri mõistet politseiseadus ei kehtesta. KarS § 58 ja 57 käsitavad kõrges eas isikuna vanemat kui 75 aastast isikut. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul politseitöötajatele agressiivset vastupanu osutavat jõulist naisisikut, kelle iga ei olnud ametnikel koha peal võimalik tuvastada, polnud politseitöötajate poolt alust käsitada vanurina ülalnimetatud seaduse mõtte kohaselt. Ülaltoodud süüdistatava käitumisele reageerimine kaitsevahendi kohaldamisega ei anna antud juhul alust tuvastada et A.K poolt ametikohustuste täitmine oli vastuolus seadusega või et H.Z poolt tema sõrmest hammustamine polnud vägivald ametikohustusi täitva võimuesindaja suhtes. KarS § 274 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust ning koosseis on täidetud kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus on leidnud, et nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et süüdistatav tahtlikult hammustas kannatanul sõrmest, kusjuures ei lasknud seda lahti ka siis kui kannatanu üritas seda välja tõmmata. Apellant on väitnud, et olles juba käeraudadega puudele lükatud hakkas K süüdistatava suud käega sulgema ja selle käigus võis kannatanu sõrm saada viga. Vastavalt kohtuistungi protokollile on süüdistatav aga ristküsitluse käigus andnud ütlusi, et ta ei arva, et sõrme vigastused võis kannatanu saada kui süüdistataval suud sulges ning et suu sulgemine ning kägistamine toimus autos/ II kd. t.lk. 72/. Seega on apellandi väited vastuolus süüdistava enda poolt antud ütlustega ega ole aluseks kohtu järelduste kahtluse alla seadmiseks. Ülaltoodu alusel kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tuvastanud H.Z poolt toimepandud teo vastavuse KarS § 274 lg 1 sätestatud deliktistruktuuri elementidele ja tema õigeksmõistmiseks seaduslikud alused puuduvad.
Istus autos, uks oli lahti ja H.Z oli pooleldi kõhuli tema peal, vasaku käe ja õlaga tõrjus ta autost välja. Tal oli arvamus, et naine on alkoholi tarvitanud. Ütles H.Z, et kui ta kaineks saab siis võib edasi rääkida. Pidas seda silmas, et naine on tarvitanud alkoholi/ otsuse l. 5/ Maakohus tuvastas, et Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardil märgitu kohaselt tuvastati H.Z õlavarre piirkonnas verevalum. Wismari haiglas 07.04.2006 aastal tuvastati et ta on kaine ega ole tarvitanud ka narkootilisi ega psühhotroopseid aineid. Edasi kohus märgib
./ otsuse lk 9-11/. KarS § 319 lg 1ettenähtud koosseisulised tunnused eeldavad otsese tahtlusega, ehk teadlikku valekaebuse esitamist konkreetse isiku suhtes, kes tegelikult ei ole kuritegu toime pannud. KarS § 320 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseis seisneb muuhulgas otsese tahtlusega, hoiatatud kannatanu poolt valede ütluste andmises. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu enda otsuse järeldustega, millised on ülalpool esitatud, on H.Z käitumises nimetatud temale inkrimineeritud kuritegude koosseisulised tunnused välistatud. Tunnistaja E.T on kinnitanud, et ta tõukas H.Z ja käskis tal kaineks saada, pidades silmas, et H.Z on alkoholijoobes. Narkomaaniks nimetamist ei mäleta. Süüdistuse kohaselt on aga H.Z-ile just nimetatud E.Te käitumise kohta tahtlikult valeavalduse ja valeütluste andmine inkrimineeritud. Kohtukolleegium nõustub kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohaga, et asjaolu, et kriminaalasi E.Te suhtes on lõpetatud / I kd. tlk. 87-88/ ei anna veel seaduslikku alust võtta kriminaalvastutusele avaldajat valekaebuse või valeütluste andmise eest. Ülatoodu alusel kohtukolleegium leiab, et H.Z tuleb KarS § 319 lg 1 ja 320 lg 1 järgi õigeks mõista tema teos kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
Antud juhul on kohus süüdistatava kasuks eksinud päevamäära suuruse osas, võttes selleks 29.50 krooni, kuid kohtukolleegiumil pole vaid kaitsja apellatsiooni alusel asja arutades nimetatud eksimust võimalik parandada kuna see halvendaks süüdistatava olukorda. Küll aga peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu poolt mõistetud karistuse leevendamiseks ning KarS § 274 lg 1 järgi mõistetud rahalise karistuse summa vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Kuna apellatsioonikohus leiab, et H.Z kuulub KarS § 319 lg 1 ja § 320 lg 1 järgi õigeksmõistmisele kuulub otsus tühistamisele ka KarS § 64 kohaldamise osas.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.