1-07-12933
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg
19. veebruar 2008.a. ,Tallinn
Kohtukoosseis
Jüri Paap, Igor Amann, Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Maaria Rei
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 03.12.2007.a. kohtuotsus Roone Spiegeli süüdistuses Ainar Koik adv. Vaike Eerma
Prokurör Kaitsja
Asjaolud ja menetluse käik Apelleeritud kohtuotsusega Roone SPIEGEL, sünd. 01.09.1970.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all, tunnistati süüdi KarS § 113 järgi Raivo Lelguse tahtlikus tapmises 09.06.2007.a. pärastlõunal Tallinnas x korteris. R.Spiegeli karistuseks mõisteti vangistus tähtajaga 7 aastat ja 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest asja arutati lühimenetluses. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.
Apellatsioon ja esitatud taotlus Apellatsioonis leiab apellant- süüdistatava kaitsja-, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, palub tunnistada R.Spiegel süüdi KarS § 117 järgi so. surma põhjustamises ettevaatamatusest ning oluliselt vähendada talle mõistetavat karistust. Kaitsja leiab, et maakohtu järeldused R.Spiegeli süü vormist on vastuolulised ja ei ühtu tunnistaja A. O ning süüdistatava R.Spiegeli ütlustega. Samuti pole kohus võtnud arvesse, et praktiliselt pime R.Spiegel võis mitte näha, kuhu tabasid tema hoobid. Seega ei saanud ta saabunud tagajärge ette näha. Kohus pole andnud mingit hinnangut tunnistaja A.O käitumisele arutuselolevas situatsioonis.
Ringkonnakohtu seisukoht Maakohus tunnistas R.Spiegeli süüdi R.L tapmises KarS § 113 järgi, mis seisnes kannatanu korduvas rusikate ja jalgadega löömises pea, näo ja keha piirkonda. Need löögid põhjustasid kannatanule terviserikked, mille tagajärjel ta suri sündmuskohal kuni ühe tunni möödumisel. Neid asjaolusid pole ühegi menetlusosalise poolt kahtluse alla seatud. Muuhulgas tõendavad seda kohtuarstliku ekspertiisi akti nr. 522 järeldused tapetu kehavigastustest. Kohtuotsuse kohaselt pani R.Spiegel selle kuriteo toime kaudse tahtluse vormis, sest ta pidas võimalikuks tema käitumise tagajärjel kannatanu surma saabumist. Kaudse tahtluse selline määratlus on kooskõlas õigusteooriaga ja kohtupraktikaga: kui kuritegu toime pannes süüdlane kindlalt küll ei tea, kuid peab võimalikuks, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ning möönab seda, on tegemist tapmisega KarS § 113 tähenduses. Samas otsuses maakohus leidis lisaks veel, et R.Spiegel pidi ette nägema ja möönma igasuguse tagajärje- ka surma- saabumist. Selline määratlus aga viitab teo toimepanemisele ettevaatamatusest. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et apelleeritud kohtuotsus kõnesolevas küsimuses on mõneti eksitav. Oluline on aga maakohtu lõpphinnang- käesoleval juhul on tegemist tapmisega KarS § 113 tähenduses so. tahtliku kuriteoga. Ringkonnakohus nõustub sellise järeldusega. Ülekuulamisel kahtlustatavana kinnitas R.Spiegel, et ta lõi R.L korduvalt rusikaga näo piirkonda ning jalaga
rindkere piirkonda või näkku (tl. 117). Käesga ja jalaga löömist kinnitas ta ka maakohtus (tl. 181 pöördel). Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt oli R.L löödud kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega, võimalik et rusikaga ja jalaga või servadega esemega. Neist asjaoludest järeldub, et kannatanut korduvalt lüües ja talle kehavigastusi tekitades R.Spiegel pidas võimalikuks igasuguse raskusastmega tervisekahjustuste ja ka surma põhjustamise võimalust, ta suhtus peksmise võimalikku tagajärge ükskõikselt. Kohtupraktika on üheselt asunud seisukohale, et isik möönab mis tahes tagajärge, kui ta peksab kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, nagu pea, rindkere ja kõht (RKKK 3-1-1-107-96; 3-1-1-106-97). See tähendab, et süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, tema tegu on maakohtu poolt õigesti kvalifitseeritud. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtu otsusest üheselt arusaadavuse huvides välja jätta laused „Kohus leiab, et olukorras, kus...pidi Roone Spiegel sellist tagajärge ette nägema.“ ja „Lüües jalaga...pidi...möönma igasuguse tagajärje saabumist.“ Sellise täpsustuse tegemisel juhindub ringkonnakohus Riigikohtu otsusest nr. 3-1-3-26-96 (RT III 1996, 27, 363). Kriminaalasja materjalidega, esmajoones R.Spiegeli enese ütlustega on kooskõlas maakohtu järeldus, et süüdistatav ei saanud oma nägemispuude tõttu aru kannatanule kehavigastuste tekitamisest. Veel ringkonnakohtu istungil kinnitas süüdistatav, et kannatanut lüües ta eristas R.L kontuure. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, nagu nägemislangus tähendab 100 %-list nägemispuuet. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks anda käesolevas asjas hinnangut tunnistaja käitumisele, mis väljub R.Spiegelile esitatud süüdistuse raamidest. R.Spiegelile on mõistetud seaduslik karistus. Ringkonnakohtu arvates tuleb R.Spiegelilt menetluskulude väljamõistmisel arvestada tema varalist seisundit. Kuna süüdistatav on nägemisinvaliid, siis menetluskulude täielik hüvitamine käib tal ilmselt üle jõu ja osa ekspertiisikuludest tuleb jätta riigi kanda. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3 ringkonnakohus otsustas:
ette nägema.“ ja „Lüües jalaga mitmel korral kannatanu pea piirkonda, pidi R.Spiegel oma üldist elukogemust silmas pidades möönma igasuguse tagajärje saabumist.“
Jüri Paap
Igor Amann
Ene Randmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.