lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-13720\8

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 11.02.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-07-13720\8
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
11.02.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
731
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.veebruar 2008.a. Tallinn

Kriminaalasja number

1-07-13720

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla ja Ene Randmäe

Kriminaalasi

I.M südistuses KarS prg. 199 lg 2 p. 4,8 - § 25 lg 2 järgi, lühimenetlus

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu otsus 4.jaanuarist 2008.a.

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav I.M,

I.M , ikxxx, kriminaalkorras karistatud Süüdistatav

seitse

korda,

viimati

06.09.2006

Harju

Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p. 4 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, elukoht x

RESOLUTSIOON

I.M

poolt esitatud apellatsioon Harju

Maakohtu

4.jaanuari

läbivaatamata.

2008.a.

otsusele

–

jätta

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada

määruskaebuse

Riigikohtule

Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: I.M

mõisteti Harju Maakohtu otsusega 4.jaanuarist 2008.a. süüdi KarS prg. 199 lg 2 p.4,8 ja 25 lg 2 järgi ning karistati 6 kuulise vangistusega. KrMS prg. 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning ärakandmisele mõistetud kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS prg. 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks mitme kohtuotsuse järgi 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka 11.04.2007.a. – 12.04.2007.a. , s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26.08. 2007.a. I.M-ilt mõisteti välja riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: *sundraha 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni *kaitsjatasu 2371.80 krooni I.M mõisteti süüdi selles, et tema -

-

1.04.2007.a. kella 15.30 paiku võttis Tallinnas Telliskivi 24 asuvast Comarketist ära 180 tk nätsu Orbit kogumaksumusega 1098 krooni, 5 hambapastat Colgate kogumaksumusega 179.95 krooni, 2 šokolaadi Lion, kogumaksumusega 11.20 krooni. Kokku võttis ära kauplusele kuuluvat kaupa 1289.15 krooni väärtuses. Kassast möödudes ta kauba eest ei tasunud, väljus kauplusest ja liikus Ristiku 17 maja hoovi, kus ta politseipatrulli poolt kinni peeti. Samuti tema, 26.08.2007.a. kella 14.25 paiku Viimsis aadressil Kaluri tee 5, avanud ukse, tungis OÜ Sensum kohvikusse, püüdis ära võtta OÜ-le Sensum kuuluvat kaupa 3196.- krooni suuruses summas, kuid oli kinni peetud turvatöötaja poolt.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. I.M on süüvõimeline ja puuduvad ka muud süüd välistavad asjaolud. Isikule, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes paneb jätkuvalt vargusi toime, ei ole põhjendatud rahalise karistuse mõistmine. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Arvestades, et süüteod jäid katse staadiumi, kahju ei tekitatud, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning süüdistatav kahetses kuritegusid, võib vangistus olla lühiajaline. I.M pani kuriteod toime katseajal, mis tähendab, et mõistetavat karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

APELLATSIOONI SISU:

Esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav karistuse kergendamist. Taotlust põhjendab sellega, tal ei olnud tsiviilhagi ja episoodid olid läbi KarS § 25 lg.2.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega leiab, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. I.M oli Harju Maakohtu otsusega 6.septembrist 2006.a. mõistetud süüdi samaliigilises kuriteos ja karistatud 5 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga. Uue kuriteo pani I.M eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Seega KarS prg. 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusest – 8 kuu ja 28 päevasest vangistusest – moodustab 4 kuud ja 28 päeva vangistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud 4 kuulist vangistust, mis on lühem, kui enamus I.M-ile eelnevate kohtuotsustega mõistetud vangistusmäärad, ei saa kohtukolleegiumi arvates lugeda põhjendamatult karmiks karistuseks kahe kuriteoepisoodi katse eest. Arvestades KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni, on tegemist sanktsiooni alammäärale ligilähedase karistusega. Maakohus on konkreetse üksikkaristuse liiki ja - määra põhjalikult motiveerinud . Ka on juba karistuse mõistmisel arvestatud kergndavat asjaolu – puhtsüdamlikku kahetsust. I.M on isik, kes on ka varem korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, kuid mõistetud lühiajalistest vangistustest ei ole endale järeldusi teinud. Ka on I.M eelmise kohtuotsusega määratud katseaja kestel korduvalt karistatud NPAS alusel väärtegude toimepanemise eest. Apellatsioonis esitatud karistuse kergendamise põhjendustesse puutuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on mõlemaid asjaolusid - nii kahju puudumist kui ka kuritegude jäämist katsestaadiumi – juba arvestatud karistuse mõistmisel ja see on selgelt väljaloetav ka kohtuotsusest. Apellatsioonikohtul puudub alus neid asjaolusid veelkordselt arvestada ja karistust kergendada. Apellatsioonis ei ole seega esitatud ühtegi arvestatavat motiivi, miks peab apellant maakohtu poolt mõistetud karistust liiga karmiks. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada I.M poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja

Ivi Kesküla

Ene Randmäe

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.