1-07-9937
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus 18. detsember 2007.a Tallinn 1-07-9937 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Erlike Karjus Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja 12. detsember 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht I.I süüdistuses KarS § 424 ja § 329 Kriminaalasi järgi Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2007.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav I.I Apellatsiooni esitaja Kristine Tamm Prokurör I.I Süüdistatav Ik:xxx, elukoht x, OÜ T ehitaja, varem 3 korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 329 ja § 424 järgi 5 kuu vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks, vabanes karistuse kandmiselt 07.03.2007.a vandeadvokaat Vahur Krinal Kaitsja
Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2007.a otsus I.I suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. detsembril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
aasta 4 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena I.I-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks.
2(3)
toimepanemisest hoiduma. Seega on I.I kohtu poolt väljendunud usaldust kuritarvitanud ning kohtukolleegiumi arvates on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. märtsi 2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 J. Sinijärve süüdistusasjas (RT III 2003, 7, 75) märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isiku suhtes, kes korduvalt juhib mootorsõidukit joobeseisundis.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Jüri Paap
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.