lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-2-4-07

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 12.12.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-2-4-07
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
12.12.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
971
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-2-4-07

Otsuse kuupäev

12. detsember 2007

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

Kriminaalasi V.B. (V.B.) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. oktoobri 2006. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-12558

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.B. kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm, teistmisavaldus

Asja läbivaatamise kuupäev

31. oktoober 2007, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta V.B. (V.B.) kaitsja avaldus Viru Maakohtu 19. oktoobri 2006. a otsuse teistmiseks läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 19. oktoobri 2006. a kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega tunnistati V.B. (V.B.) süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati vangistusega kolmeks kuuks. Karistusseadustiku § 73 alusel jättis kohus mõistetud karistuse tingimisi kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. V.B. tunnistati süüdi selles, et olles varem toime pannud varguse, võttis ta 22. detsembril 2005 X Konsumi kauplusest alkohoolseid jooke maksumusega kokku 165 krooni ja 70 senti ning 6. veebruaril 2006 maksumusega kokku 192 krooni ja 90 senti. Mõlemal korral peitis ta kauba oma riiete alla ja püüdis kauplusest väljuda selle eest tasumata, kuid pärast kassast möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Maakohtu otsus jõustus
27.oktoobril 2006.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

2.14. augustil 2007 esitas V.B. kaitsja vandeadvokaat Leanika Tamm Riigikohtule teistmisavaldusena pealkirjastatud avalduse, milles, tuginedes KrMS § 366 p-le 5 ja KarS § 5 lg-le 2, taotleb kriminaalasja menetluse uuendamist ja saatmist uueks arutamiseks Viru Maakohtule V.B. olukorra kergendamiseks. Kaitsja põhjendab kriminaalmenetluse uuendamise taotlust esmalt sellega, et Viru Maakohtu 5. veebruari 2007. a määrusega, mis jõustus 16. veebruaril 2007, tunnistati V.B. piiratud teovõimega isikuks, kelle üle seati eestkoste. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et kriminaalasja menetlemisel kokkuleppemenetluses ei ole kohus ega prokuratuur selgitanud piisava põhjalikkusega välja V.B. tegelikku võimet mõista kokkuleppemenetluse olemust ja selle õiguslikke tagajärgi. Lisaks eeltoodule märgib kaitsja, et 15. märtsil 2007 jõustunud karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 9 p-ga 21 muudeti KarS § 218 sõnastust nii, et alates 15. märtsist 2007 ei ole V.B-le süüksarvatud varguse katsed karistatavad enam kuriteona, vaid väärteona (ja sedagi vaid juhul, kui kohus teeb kindlaks V.B. võime kanda karistust väärteo eest). Kaitsja leiab, et kuna V.B. on eestkoste all olev piiratud teovõimega isik, kelle sissetulekuks on vaid invaliidsuspension, tuleb asja uuel arutamisel uuesti läbi vaadata ka kriminaalmenetluse kulude küsimus, arvestades KrMS § 180 lg 3 sätteid.
3.Vastuses kaitsja avaldusele märgib Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Deniss Minzatov, et avalduses viidatud dekriminaliseeriv seadusemuudatus koostoimes KarS § 5 lg-ga 2 on käsitatav uue asjaoluna KrMS § 366 p 5 tähenduses, sest asja arutamine pärast 15. märtsi 2007 tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse. Maakohtu määrus, millega V.B. tunnistati piiratud teovõimega isikuks, ei ole aga prokuröri hinnangul vaadeldav uue asjaoluna KrMS § 366 p 5 tähenduses. Kohtueelses menetluses teostatud kohtupsühhiaatriaekspertiisi tulemus näitab, et V.B. oli võimeline kohtu ette astuma ja kriminaalkaristust kandma. Teovõime piiramine ei tähenda iseenesest karistusõigusliku süüvõime puudumist. Konkreetseid asjaolusid arvestades leiab prokurör, et V.B. tuleb talle Viru Maakohtu 19. oktoobri 2006. a otsusega süüksarvatud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 4 § 25 lg 2 järgi õigeks mõista.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

4.Kriminaalmenetluse seadustiku § 366 p 5 kohaselt on üheks teistmisaluseks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise. Kaitsja leiab, et käesolevas asjas on selliseks oluliseks asjaoluks V.B. tunnistamine piiratud teovõimega isikuks ja tema üle eestkoste seadmine Viru Maakohtu
5.veebruari 2007. a kohtuotsusega. Riigikohtu kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et kriminaalasjas

otsust tegevale kohtule esitati koos kriminaaltoimiku muude materjalidega ka kohtupsühhiaatriaeksperdi arvamus, milles käsitleti küsimusi nii V.B. võimest aru saada oma tegude tähendusest ja neid tegusid juhtida, võimest osaleda kohtueelsel uurimisel ja kohtumenetluses, kui ka tema suhtes meditsiinilise iseloomuga meetmete rakendamise vajalikkusest. Seetõttu ei saa Viru Maakohtu 5. veebruari 2007. a kohtuotsuse aluseks olnud asjaolud olla kriminaalasjas jõustunud kohtulahendi teistmise aluseks KrMS § 366 p 5 tähenduses.

5.Tähelepanu väärib aga kaitsja seisukoht selle kohta, et alates 15. märtsist 2007 ei ole V.B.le süüksarvatud varguse katsed karistatavad enam kuriteona, vaid väärteona, ning prokuröri seisukoht, et selle tõttu tuleb V.B. KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi õigeks mõista. Nende väidete osas märgib kriminaalkolleegium esmalt, et seadusemuudatus, mis hakkab kehtima pärast kohtuotsuse jõustumist, võib teatud tingimustel tuua küll kaasa isiku vabastamise kohtuotsusest tulenevatest kestvatest karistusõiguslikest järelmitest või nende järelmite leevendamise, ent ei saa anda alust jõustumise ajal seadusliku kohtuotsuse tühistamiseks ja isiku õigeksmõistmiseks.
6.Kaitsja leiab, et 15. märtsil 2007 jõustunud seadusemuudatus on käsitatav KrMS § 366 p-s 5 sätestatud teistmise alusele vastava asjaoluna. Riigikohtu kriminaalkolleegium selle seisukohaga ei nõustu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2007. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-2-2-07). Seadusemuudatus ei ole käsitatav teistmise alusena KrMS § 366 p 5 tähenduses, ka on V.B. kaitsja avalduse menetlemine välistatud nii kassatsiooni kui määruskaebe korras. Seega puudub Riigikohtul sellise avalduse lahendamiseks kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud menetluslik alus. Seoses eeltooduga märgib kriminaalkolleegium, et küsimuse selle kohta, kas ja kuidas mõjutab kohtuotsuse täitmist pärast kohtuotsuse jõustumist karistusseaduses tehtud ning isiku olukorda kergendav muudatus, saab kohus lahendada KrMS § 431 alusel. See toimub KrMS § 432 lg-s 1 sätestatud korras kirjalikus menetluses süüdimõistetu või tema kaitsja avalduse alusel. Seejuures teatab täitmiskohtunik süüdimõistetu või tema kaitsja taotlusest prokurörile, kes võib esitada kohtu määratud tähtajaks kirjaliku arvamuse. Maakohtu määruse peale, millega otsustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist kehtima hakanud seadusemuudatuse mõju kohtuotsuse täitmisele, saab nii süüdimõistetu, tema kaitsja kui ka prokurör vastavalt KrMS § 383 lgle 1 ja § 384 lg-le 1 esitada määruskaebuse ringkonnakohtule.
7.Kolleegiumi hinnangul tagab käesoleva otsuse p-s 6 märgitud menetluskord V.B-le piisavalt tõhusa võimaluse põhiõiguste väidetava rikkumise kohtulikuks kontrollimiseks. Seega puudub Riigikohtul menetluslik alus V.B. kaitsja avalduse sisuliseks lahendamiseks, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.