1-05-216\18 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Kaitsja oma apellatsioonis leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ta leiab, et tegemist on segasüüga ning asjas tuleb määrata uus komisjoniline ekspertiis. Apellandi arvamusel on süüdistatava S.G ja tunnistaja S.T ütlustega objektiivselt tõendatud, et kannatanu sõiduk kaldus paremale ning see viis teda eksitusse ning lõi avariiohtliku olukorra. Seega oli kohus kohustatud analüüsima nii S.G kui ka kannatanu V.P ütlusi ning andma hinnangu nendes erinevatele vastuoludele, mida aga kohus ei teinud. Liiklusekspertiisi aktiga tutvumisel tuvastas kaitsja, et ekspert ei ole vastanud rida küsimustele nii kohtueelses menetluses ega kohtus, kuigi selline võimalus oli. Ekspertiisi akti ning lisade analüüs räägib sellest, et ekspert tuvastas õigesti vaid kokkupõrke nurga, mis oli 42 kraadi. Muus osas kindlakstehtavate suuruste arvestuse kontroll, erinevate parameetrite ning koefitsientide valik eritabelite abil viitavad jämedatele vigadele nende kasutamisel. Vähemalt 9 viga. Kaitsja argumendid ning eksperdi poolt tehtud vigade analüüs oli esitatud ka esimese astme kohtule. Samas oli esitatud taotlus eriteadmistega spetsialisti tunnistajana ülekuulamiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Nimetatud asjaolu pani kaitsja esitama taotluse uue komisjonekspertiisi läbiviimiseks, kuid ka nimetatud taotlus jäeti rahuldamata. Apellandi arvamusel ei ole ilma uue ekspertiisi tegemiseta koos terve rida uute küsimuste esitamisega võimalik käesolevas asjas õige otsuse tegemine. Apellant leiab, et S.G süüd põhjendades, väljus kohus oma kompetentsi piiridest, kirjeldades ohu tekkimise momenti. Kohtu pädevusse ei kuulu ohu tekkimise momendi tuvastamine ning sellega seotud arvestused, vaid need peavad olema tehtud ekspertide poolt. Samas juhib apellant kohtu tähelepanu sellele, et kohtuotsuse motiveerivas osas toodud arvestuste alus rajaneb oletustel ning ebaõigetel andmetel. Seega kriminaalasi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja oma kaebuse juurde ning süüdistatav S.G toetas kaitsja kaebust. Kaitsja palus arvestada ekspert H.Valgu poolt ebaõigete valemite kasutamist ning lähteandmete ekslikkust akti koostamisel. Alles uue ekspertiisi alusel saab pöörata tähelepanu süü küsimusele. Ringkonnaprokurör A.Toluk palus maakohtu otsuse kui seadusliku jätta muutmata. Kõik kaitsja poolt tõstatatud küsimused olid maakohtu istungil ekspert H.Valgu poolt piisava põhjalikkusega käsitletud ning selgitatud, et ebapiisavate algandmete tõttu ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata autode kokkupõrkekohta.

1-05-216 Viru Ringkonnakohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaaltoimikuga, leidis, et asjas ei esine selliseid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, mis tingiksid otsuse tühistamise ning asja saatmise uueks arutamiseks maakohtule nagu taotleb apellant. Uue otsuse tegemist ringkonnakohtus apellant ei taotle. Põhiküsimusena uue ekspertiisi määramise vajadusel toob kaitsja välja vajaduse määrata autode kokkupõrke koht ning sellega kinnitada süüdistatava ütlusi selle kohta, et kannatanu auto kaldus paremale ning kokkupõrge tekkis väljaspool kannatanu sõidurada, s.o. ohutussaarel, mis oli ka põhiline kildudega kaetud koht. Maakohus on piisavalt analüüsinud võimalust määrata kildudega kaetud ala alusel autode kokkupõrkekohta ning sellest tulenevalt tehniliselt arvutada sõidukite trajektoore. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et ei ole alust kahelda eksperti H.Valgu kompetentsis ega kahtlustada ebaõigete valemite kasutamises. Ekspert H.Valk on maakohtu istungil andnud ammendavad selgitused algandmete vähesusest tingitud kokkupõrkekoha ning autode liikumistrajektooride ligikaudsuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et kordusekspertiisi taotluse rahuldamata jätmine maakohtus ei moodusta sellist kriminaalmenetlusõiguse rikkumist, mis tooks kaasa asja uueks arutamiseks saatmise. Ei vasta tegelikkusele ka apellatsioonis toodud väide, et kohus on jätnud analüüsimata vastuolud kannatanu ja süüdistatava ütlustes selle kohta, et kannatanu rivistus ümber aeglustusrajale, kuid seejärel tõmbus tagasi otserajale. Maakohus on käsitlenud kannatanu ütlusi selle kohta, et tõepoolest ta keeras rooli vasakule vahetult enne kokkupõrget eesmärgiga seda vältida. Mingit ümberrivistumist sooviga sooritada pööret XXX kannatanu ei sooritanud, sellest annab ka märku asjaolu, et ta ei vähendanud kiirust, mida kinnitab ka süüdistatav ega ei näidanud suunatuld. Seega ei olnud süüdistataval mingit alust oletada kannatanul soovi pööret sooritada ning kannatanu oma kaldumisega aeglustusrajale ei loonud tegelikult ohusituatsiooni. Maakohus on käsitlenud nii süüdistatava kui kannatanu ütlusi ning jõudnud ülalmainitud järelduseni, et kannatanu kaldumine aeglustusrajale ei olnud kokkupõrke põhjuseks. Apellatsioonis toodud väited kohtu pädevuse kohta ohu tekkimise momendi kirjeldamisel ei anna alust otsuse tühistamiseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumise tõttu. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 1; 344; 345.