Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2007. a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-04-13
Kohtukoosseis
Eesistuja Paavo Randma, liikmed Ene Randmäe ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
25. juuni 2007. a, Tallinn
Kriminaalasi
M.H, Tõnis Laudi ja H.P süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1, 11 järgi ja Meelis Rosensteini süüdistuses KrK § 161 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 23. märtsi 2007. a kohtuotsus
Apellatsiooni esitaja
M.H kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova apellatsioon, Tõnis Laudi apellatsioon, H.P kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo apellatsioon, ringkonnaprokurör Sirje Hunt apellatsioon, kannatanu/tsiviilhageja esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilve apellatsioon
Prokurör
Ringkonnaprokurör Sirje Hunt M.H : isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, abielus, 3 last, elukoht x, töökoht OÜ Transit-M juhatuse liige, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, tõkend allkiri uurimisele ja kohtusse ilmumiseks kohaldatud alates 18.08.2003 a., 18.09.08.10.2001 a., s.o. 21 päeva viibis kahtlustatavana vahi all
Süüdistatavad
TÕNIS LAUD: isikukood 34212100255, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, lahutatud, elukoht, x, AS Lembitu E tegevdirektor, varem kohtulikult kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole, 19.09.-21.09.2001 a. viibis kahtlustatavana vahi all H.P : isikukood xxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, abielus, ülalpidamisel 1
laps, elukoht x, OÜ Printaka juhatuse liige, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 21.09.2001 a., ajavahemikus 19.-21.09.2001 a. viibis kahtlustatavana vahi all
MEELIS ROSENSTEIN: isikukood 37502164219, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, vabaabielus, elukoht x, OÜ Formill juhatuse liige, varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta kohaldatud alates 08.10.2003 a., 18.09.-08.10.2001 a., s.o 21 päeva viibis kahtlustatavana vahi all M.H kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova, Tõnis Laudi kaitsja Tiit Eenmaa, H.P kaitsja vandeadvokaat Rein Kiviloo, Meelis Rosensteini kaitsja vandeadvokaat Ilmar Straus
Süüdistatavatele esitati süüdistus järgnevas:
1.1 M.H-le selles, et tema alates 06.08.1999 a.- st kuni süüdistuse esitamiseni OÜ Transit-M juhatuse liikmena grupis koos OÜ Maardu Tekstiil juhatuse liikme ning AS Tsentrum OK ja Maardu Tekstiil OÜ esindaja Tõnis Laud'i ja Ants Zukovitšiga, kelle osas kohus lõpetas kriminaalmenetluse alusel seoses tema surmaga, pani toime võõra vara saamise suures ulatuses pettuse teel Hansaliising Eesti AS-lt. Selleks koostas ja allkirjastas ta ajavahemikus 12.05. 2000. a – 26. 07. 2000. a enda kui OÜ Transit-M esindaja nimel 15 korral erinevates summades arve-saatelehti ja allkirjastas Hansaliising Eesti esindaja Meelis Rosensteini poolt koostatud vara üleandmise-vastuvõtu aktid. Nende dokumentide eesmärgiks oli vormistada erinevate seadmete müük Hansaliising Eesti AS-le, et siis edasiselt sõlmida kapitalirendi leping Tõnis Laudi poolt esindatavate firmadega.
Arve-saatelehe ja vara üleandmise-vastuvõtu akti vormistamisel oli M.H teadlik, et nimetatud seadmeid ei ole müügitehingu sõlmimise hetkel OÜ Transit M omanduses. Seejärel esitas Ants Žukovitš tahtlikult M.H poolt koostatud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe Hansaliising Eesti AS esindaja Meelis Rosensteinile, kes vormistas seadmete ostu-müügi tehingud ja sõlmis koheselt Tõnis Laudi esindatavate firmadega kapitalirendi lepingud. Tõnis Laud oli samal ajal teadlik, et kapitalirendilepingu objektiks olevaid seadmeid tegelikkuses OÜ Transit-M Hansaliising Eesti AS-le üle anda ei olnud. Ajavahemikul 12.05.-03.08.2000a. sai M.H Hansaliising Eesti AS-lt kokku 11 251 009.79 krooni, milline summa kanti Hansaliising Eesti AS poolt OÜ Transit–M arveldusarvele. Laekunud summa kandis M.H edasi Cartec Puit (juhataja Ülo Kallaste) arveldusarvele, millelt omakorda võttis Andrus Kallast 27.07. ja 28.07.2000 a. Ülo Kallastelt saadud sularaha tšekkide alusel sularahas välja 850 000.- krooni. Ülejäänud summa – 10 401 009.- krooni võttis Ülo Kallaste sularahas välja ajavahemikus 05.06.-12.10.2000 a. ja andis edasi eeluurimisega tuvastamata isikule. Seega M.H grupis Tõnis Laudi ja Ants Žukovitšiga, pannes toime võõra vara saamise pettuse teel, tekitas ajavahemikul 12.05.-03.08.2000 a. Hansaliising Eesti AS-le kokku varalise kahju 11 251 009.79 krooni ulatuses. Seega M.H, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel suures ulatuses, pani toime KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 TÕNIS LAUDILE selles, et tema, olles alates 07.07.2000 a. kuni 28.03.2001 a. Tsentrum OK juhatuse liige, alates 19.01.2000 a. kuni süüdistuse esitamiseni OÜ Maardu Tekstiil juhatuse liige ja alates 04.07.2001 a. kuni 09.10.2002 a. OÜ N-Puidugrupp juhatuse liige, pani 2000 aastal OÜ Maardu Tekstiil ja AS Tsentrum OK juhatuse liikmena, grupis koos M.H-ga (OÜ Transit -M juhataja) ja Ants Žukovitšiga toime kelmused Hansaliising Eesti AS suhtes. Peale seda, kui Ants Žukovitš oli lasknud M.H koostada tegelikkusele mittevastavad arvesaatelehed (vt p 1.1) Hansaliising Eesti AS-le, korraldas A.Žukovitš selle alusel M.H poolt OÜ Transit-M nimelt Hansaliising Eesti AS-ga ostu-müügi lepingute sõlmimise erinevate seadmete ostmiseks OÜ-lt Transit -M, kuigi reaalselt sellist puidutöötlemisseadet OÜ-1 Transit -M ei olnud. Eesmärgiga näidata puidutöötlemisseadme reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud enda juhitud ettevõtete esindajana A.Zukovitši poolt korraldatuna Hansaliising Eesti AS-ga 15 korral kapitalirendi lepingud nimetatud seadmete kapitalirendile võtmiseks, kuigi ta oli samal ajal teadlik, et tegelikult tema juhitud ettevõtted mingeid seadmeid Hansaliising Eesti AS-lt ei saanud. Ajavahemikul 18.05.-02.08.2000 a. Hansaliising Eesti AS poolt OÜ Transit -M arveldusarvele kantud kogusummast 11 251 009.- krooni kanti M.H poolt 7 700 000.- krooni edasi variettevõtte OÜ Cartec Puit arveldusarvele Hansapangas ning võeti sularahas välja Ülo Kallaste ja Andrus Kallast poolt, kes andsid nimetatud summa edasi eeluurimisel tuvastamata isikutele. SeegaTõnis Laud, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju, pani toime KrK § 143 lg 2 p 1,1' järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2.1 Veel süüdistati Tõnis Laudi selles, et ta 2001 a.-l grupis Ants Žukovitši ja H.P-ga (OÜ Printaka juhataja) pani toime järgmised kelmused Hansaliising Eesti AS suhtes. Selleks laskis Ants Žukovitš H.P 9.04.2001. a neljal korral koostada tegelikkusele mittevastavad arve -saatelehed OÜ Printaka nimel Hansaliising Eesti AS-le. Selle alusel korraldas A.Žukovitš H.P poolt OÜ Printaka nimelt Hansaliising Eesti AS-ga ostu-müügi lepingu sõlmimise veoautode ostmiseks OÜ-lt Printaka, kuigi reaalselt sõidukeid OÜ-1 Printaka ei olnud.
Eesmärgiga näidata veoautode reaalset olemasolu, sõlmis T.Laud OÜ Maardu Tekstiil esindajana ja A.Žukovitši poolt korraldatuna Hansaliising Eesti AS-ga kapitalirendi lepingud nimetatud veoautode kapitalirendile võtmiseks, kuigi T.Laud oli teadlik, et tegelikkuses OÜ Maardu Tekstiil mingit veoautot Hansaliising Eesti AS-lt ei saanud. Nimetatud OÜ Printaka 09.04.2001 a. arvete ja ostu-müügi lepingute alusel kandis Hansaliising Eesti AS OÜ Printaka arveldusarvele Eesti Ühispangas 12.04.2001 a. 2 760 775.20 krooni, millest 1 335 760.- krooni oli kantud eeltoodud arvete eest. Laekunud summa kandis H.P Tsentrum OK arveldusarvele Merita pangas kui ettemaksu saematerjali ostu eest. Merita panga arvelduskontolt võeti sellest summast Ants Zukovitši poolt ajavahemikus 16.04.- 07.05.2001 a. sularahas välja 132 874.52 USD ning raha paigutati eeluurimisega tuvastamata kohta. Kokku põhjustati T.Laud poolt 2000 a.-l grupis koos A.Žukovitši ja M.H-ga ning 2001 a.-l grupis koos A.Žukovitši ja H.P-ga eelkirjeldatud kelmustega kokku kahju 14 011 784.- krooni. Tõnis Laudile esitati eeltoodu alusel süüdistus selles, et tema, isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju, isiku poolt kes on varem toime pannud KrK § 143 ettenähtud kuriteo, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 143 lg 2 p 1,1'ja 2 järgi. 1.3 H.P-le oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles OÜ Printaka juhataja alates 16.09.1997 a., pani grupis koos Ants Zukovitši ja Tõnis Laudiga (vt episoodid p-s 1.2.1) toime järgmised kelmused Hansaliising Eesti AS vastu: H.P koostas A.Žukovitši korraldusel 09.04.2001 a. OÜ Printaka nimel 12 tegelikkusele mittevastavat arvet erineva tehnika müümiseks Hansaliising Eesti AS-le, misjärel A.Žukovitš korraldas H.P poolt OÜ Printaka nimelt Hansaliising Eesti AS-ga 9.-10.04.2001 a. ostu-müügi lepingute sõlmimise nimetatud tehnika müümiseks OÜ Printaka nimelt, kuigi reaalselt sellist tehnikat OÜ-1 Printaka ei olnud. Eesmärgiga näidata vara reaalset olemasolu, korraldas A.Žukovitš erinevate isikute, sh Tõnis Laudi kaudu Hansaliising Eesti AS-ga kapitalirendi lepingute sõlmimise nimetatud tehnika kapitalirendile võtmiseks, kuigi tegelikkuses kapitalirendi sõlminud ettevõtted mingit tehnikat Hansaliising Eesti ASlt ei saanud. Sellele vaatamata allkirjastas H.P OÜ Printaka poolt 12 korral kapitalirendi lepingute lisana vara üleandmise - vastuvõtu akti. Nimetatud OÜ Printaka arvete nr. 1-12 ja ostu-müügi lepingute alusel kandis Hansaliising Eesti AS OÜ Printaka arveldusarvele Eesti 12.04.2001 a. 2 760 775.20 krooni. Laekunud summa kandis H.P AS Tsentrum OK arveldusarvele Merita pangas kui ettemaksu saematerjalide ostu eest. Merita panga arvelduskontolt võttis Ants Žukovitš sellest summast ajavahemikus 16.04.-07.05.2001 a. sularahas välja 132 874.52 USD, mille paigutas eeluurimisega tuvastamata kohta. Kokku põhjustati grupis H.P, Tõnis Laudi ja Ants Žukovitši poolt eelkirjeldatud kelmustega Hansaliising Eesti AS-le materiaalne kahju kogusummas 2 760 775.20 krooni. Seega H.P , isikute grupis võõra vara saamisega pettuse teel, millega põhjustati suur varaline kahju, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KrK § 143 lg 2 p 1,1' järgi. 1.4 MEELIS ROSENSTEINILE oli esitatud süüdistus selles, et tema Hansaliising Eesti AS Lääne Eesti regiooni juhatajana pani toime järgmised ametialased kuritarvitamised. Meelis Rosenstein töötas alates 08.09.1997 a. sõlmitud töölepingu nr. 7-2/60 alusel Hansaliising Eesti AS Lääne Eesti regiooni juhatajana. Meelis Rosenstein rikkus AS Hansaliising Eesti juhataja 03.05.2000 a. käskkirjaga nr. 1300000- 03/17 kinnitatud „Liisinglepingu objektiks oleva vallasvara omandamisest" p-s 5 toodud nõuet, mille kohaseltjuhul, kui Liisinglepingu objektiks oleva vara müüjaks ei ole selle vara tootja, tootja ametlik
vahendaja või ametlik esindaja Eesti Vabariigis, peab vara müüja või Liisinglepingujärgne klient esitama enne liisinglepingu allkirjastamist vara kohta Balti Realiseerimiskeskuse OÜ poolt aktsepteeritud hindaja hindamisakti. Sõlmides OÜ-ga Transit -M, OÜ-ga Maardu Tekstiil, OÜ-ga N-Puidugrupp, AS-ga Tsentrum OK, OÜ-ga Printaka 2000 aastal puidutöötlemisseadmete (kokku 15 episoodi) ja 2001 a. veoautode ning haagiste (kokku 12 episoodi) ostu-müügi lepinguid ja liisinglepinguid (kapitalirendi lepinguid), ei nõudnud M.Rosenstein enne lepingute allkirjastamist Balti Realiseerimiskeskuse OÜ poolt aktsepteeritud hindamisakte. Meelis Rosenstein rikkus Hansaliising Eesti AS nõukogu 12.06.2000 a. protokolliga kinnitatud „Liisinglepingute allkirjastamise kord" punktis 2.2 toodud nõuet, mille kohaselt siis, kui sõlmitava Liisingulepingu kohaselt finantseerib Hansaliising Eesti AS Liisingulepingust üle 32000 EUR, allkirjastatakse liisingleping Hansaliising Eesti AS nimel kahe erineva allkirjaõigust omava isiku poolt. Süüdistus esitati M. Rosensteinile selles, et ta 27 juhul aastatel 2000-2001 (vt p-d 1.1-1.3) ei nõudnud vara hindamisakti ega kontrollinud vara olemasolu, neist 15 juhul oli tal samuti keelatud allkirjastada liisinglepingut ainuisikuliselt, mida ta siiski tegi. Kokku põhjustati Meelis Rosensteini poolt eelkirjeldatud 2000 a. ja 2001 a.-l toime pandud ametiseisundi kuritarvitamisega Hansaliising Eesti AS-le kahju 14 011 784.- krooni ulatuses. Süüdistus Meelis Rosensteinile oli esitatud selles, et tema, ametiisiku poolt oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisega, millega põhjustati oluline kahju ettevõtte seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kohtuotsuses märgitakse, et käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus selle kohta, kas kohtualustele süüdistuses etteheidetud tehingud tegelikult aset leidsid. Otsuses kajastatakse kõigi vaatluse alla olevate tehingute sõlmimise asjaolusid ning märgitakse, et tehingute objektiks olevat vara ühelgi korral tegelikkuses ei eksisteerinud, sellest tulenevalt ei antud seda mitte kordagi reaalselt ka üle ega võetud vastu. Otsuses märgitakse, et neid tuvastatud asjaolusid ei vaidlustanud ühegi episoodi osas ka kohtualused. Kohtualused on vaidlustanud üksnes tehingutele antud õigusliku hinnangu. Tehingute fiktiivsust tõendasid kohtu arvates ka Ants Žukovitši ütlused, kelle osas kohus lõpetas kriminaalasja menetluse seoses tema surmaga ning kelle ütlused kohus vastavalt KrMK § 242 lg 1 p 3 avaldas (IV kd. tl. 95-99, V kd. tl. 97-102), Nimetatud ütlustest tulenes, et 2000 aastal vormistas Tsentrum OK AS Hansaliising Eesti AS-ga liisinglepingud puidutöötlemisseadmete kapitalirendile võtmiseks. Seadmed müüdi Transit -M OÜ poolt (esindajaks M.H ) Hansaliising Eesti AS-le ning liisingufirma sõlmis seadmete kapitalirendilepingud Tsentrum OK AS-ga (esindajaks Tõnis Laud). Kuna oli vaja kiiresti raha äriplaani käivitamiseks, kuid Tsentrum OK AS-1 raha puudus, kasutati liisimisel võõra juriidilise isiku Wind Trans raha. A.Žukovitš selgitas Tõnis Laudile millised dokumendid on vaja allkirjastada ning viimane tegi seda A.Žukovitši veenmise peale. A.Žukovitš on kinnitanud, et tema poolt „ettesöödetud" skeemi kohaselt sõlmisid OÜ Maardu Tekstiil, N-Puidugrupp ja Tsentrum OK kapitalirendi lepingud seadmetele, mis olid küll osaliselt olemas Tudulinna saeveskis, kuid ei olnud müügi hetkel OÜ Transit -M omanduses. Samuti oli planeeritud, et algselt väljapetetud summade eest tasutakse liisingumaksed, käivitatakse uus saetööstus ja soetatakse tegelikkuses puidutöötlemise seadmed vastavalt sellele nimekirjale, mis oli Hansaliisingust liisitud. Veel tulenes Ants Žukovitši ütlustest, et ta tegi ettepaneku H.P-le olla veoautode ja haagiste müügil vahendajaks, millega viimane ka nõustus. H.P väljastas OÜ Printaka nimel veoautode ja haagiste müüki, milliseid tegelikkuses ei eksisteerinud. Tõnis Laud aga kirjutas alla autode ostmise ja liisimisega seonduvatele dokumentidele . Tehingute põhjal kanti OÜ-le Printaka üle ca 2,3 miljonit krooni, mille H.P kandis üle Tsentrum OK AS arvele Merita pangas. Samuti käskis A.Žukovitš märkida maksekorraldusele „ettemaks puidu eest" kuigi tegelikult ei ole Tsentrum OK AS kunagi OÜ-le Printaka puitu müünud. Tehingute fiktiivsuse põhistamisel viidatakse otsuses veel tunnistajate Ülo Kallaste, Andrus Kallaste, Paul Lepa, Mati Lipu, Valdeko Sibula, Toivo Ratasepa, Maimo Poomi ja Sulev Vahari ütlustele (lk 2627). KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' koosseisu objektiivse külje moodustab petmine, mille puhul teeb kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju olulise kahju piiri ületavas määras, süüdlane saab aga varalist kasu. KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudset tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. KrK § 8 lg 3 kohaselt on tegemist kaudse tahtlusega, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest, näeb ette, et tema tegu põhjustab tagajärje, mille saabumisega käesoleva koodeksi järgi loetakse tegu lõpule viiduks ja kuigi ta ei soovi tagajärge, möönab ta teadlikult selle saabumist. Eeltoodust järeldub, et KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' koosseisu subjektiivse külje suhtes esitatud nõuete täitmiseks peab olema tuvastatud, et kohtualused said tehingute tegemise ajal aru, et nad tekitasid kannatanu esindajal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest eesmärgiga mõjutada kannatanut seeläbi tegema tema kasuks varakäsutust, millega kaasneb kannatanule varaline kahju olulise kahju ulatuses ning möönma teadlikult selle saabumist. Oluline on seega, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgedega seotud.
Kohus kordab, et kõik sooritatud tehingud olid fiktiivsed, sest vaatamata müüja, AS Hansa Liising Eesti ja ostja poolt allkirjastatud vara üleandmise - vastuvõtmise aktidele, mille kohaselt läks vara valdus, juhusliku hävimise riisiko ja suurema ohu allika valdaja vastutus üle Maardu Tekstiil OÜ-le (episoodid nr. 1-15) või OÜ-le Tsentrum OK (episoodid nr. 16-27) tegelikult reaalset varade üleandmist ei toimunud, kuna müüja omandis sellist vara ei olnud. Kõikidel AS-le Hansa Liising Eesti nimetatud, tegelikkuses mitteeksisteerinud vara müügi eest OÜ Transit -M poolt esitatud arvetel oli M.H , OÜ Printaka poolt esitatud arvetel aga H.P allkiri. Episoodides nr. 1-15 ja 20-23 käsitletud tehingutes oli erinevate juriidiliste isikute (Maardu Tekstiil OÜ, AS Tsentrum OK, N -Puidugrupp OÜ) vahendusel tegelikkuses mitteeksisteeriva vara kapitalirendile võtmiseks tahteavalduse (liisingutaotlus juriidilisele isikule) esitaja, kapitalirendilepingu sõlmija ja varade reaalset üleandmist kinnitava üleandmise – vastuvõtmise aktide allkirjastaja kapitalirendile võtja poolt Tõnis Laud. M.H (episoodid 1-15) ja H.P (episoodid 16-27) tekitasid AS-le Hansa Liising Eesti esindajale Meelis Rosensteinile pettuse teel väärkujutluse, et nad müüvad AS-le Hansa Liising varad, millised viimane saab kohe enda majandustegevuse raames kasumi teenimiseks edasi rentida Maardu Tekstiil OÜ-le, OÜ-le Tsentrum OK ja N -Puidugupp OÜ-le, mida esindas Tõnis Laud. Selleks tegi AS Hansa Liising Eesti 11 251 009.79 krooni suuruse varakäsutuse OÜ Transit -M ja 2 760 775.20 krooni suuruse varakäsutuse OÜ Printaka kasuks. Tõnis Laud Maardu Tekstiil OÜ, OÜ Tsentrum OK ja N -Puidugrupp OÜ vahendusel aitas kuritegude täideviimisele kaasa sellega, et avaldas valmidust võtta kapitalirendile tegelikkuses mitteeksisteerinud vara, mis oli eelduseks AS Hansa Liisingu poolt tehingusse astumiseks. Tulenevalt liisingutehingute eripärast ei oleks liisinguandja ostnud vara, mille rendilevõtmiseks ei oleks temale konkreetset tahteavaldust esitatud. Tõnis Laudi tegevuse luges kohus seetõttu kelmusele kaasaaitamiseks KrK§ 17 lg 6 mõttes. M.H ja H.P tegelikkuses mitteeksisteerinud vara müümisel ja Tõnis Laud tegelikkuses mitteeksisteerinud vara rendile võtmisel kannatanule tahteavalduse esitamisel ja vastavate fiktiivsete toimingute tegemisel, mis väljendusid tegelikkuses mitteeksisteerinud vara suhtes kapitalirendilepingute sõlmimises ja vara üleandmise - vastuvõtmise aktides vara vastuvõtmise avaldamises pidid teadma, et nad tekitasid kannatanu esindajal ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest. Taolise tegevuse eesmärgiks oli mõjutada kannatanut seeläbi tegema nende kasuks varakäsutust, millega kaasnes kannatanule varaline kahju olulise kahju ulatuses. Kohtualused pidid möönma teadlikult selle saabumist. Kohtu hinnangul on sellega täidetud KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' subjektiivse koosseisu tunnused. Lähtudes eeltoodust, tuleb M.H ja H.P täideviijatena, Tõnis Laud aga kaasaaitajana tunnistada süüdi KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' järgi. Nende puhul toimepandud kuriteo näol on tegemist nn. „kolmnurkkelmusega", kus pettuse teel viidi eksimusse juriidilise isiku tehinguõiguslik esindaja ning selle tulemusena tegi ta juriidilise isiku nimel varakäsutuse kuriteost osavõtjate kasuks. Meelis Rosensteini kui petetud AS Hansa Liising Eesti poolt volitatud esindaja varakäsutuslik tegu tuleb omistada AS-le Hansa Liising Eesti. KarS § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda tagasiulatuv jõud. Seega tuleb kontrollida kas käesoleval ajal kehtiv Karistusseadustik välistab M.H-le , Tõnis Laudile ja H.P-le omistatud teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil nende olukorda. Isikute grupi poolt suures ulatuses varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kelmusena on karistatav ka kohtuotsuse tegemise ajal kehtiva KarS § 209 lg 2 p 2,3 järgi. Kohtualuseid süüdistatakse kuriteo toimepanemises KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 järgi, milline karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena vara ning selle objektiivseks tunnuseks on petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakasutuse ning
saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Kuivõrd KarS 209 lg 2 p 2,3 ja KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' objektiivse koosseisu tunnused langevad kokku ning kohus on nendel juba KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' objektiivse koosseisu tunnuseid analüüsides peatunud, ei pea kohus vajalikuks neid siin korrata ning on seisukohal, et antud juhul on KarS § 209 lg 2 p 2,3 teokoosseisu objektiivsed tunnused täidetud. KarS § 209 lg 2 p 2,3 subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaude tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tahtluse hindamisel on oluline, kuidas teo toimepanija teo toimepanemise ajal tajus enda teo loomulikku tähendust (sisu) ning sellega kaasnevaid või kaasneda võivaid tagajärgi ning millise intensiivsusega oli tema tahe sellise teo toimepanemisega või sellise teoga kaasnevate tagajärgedega seotud. Kuivõrd M.H ja H.P tegelikkuses mitteeksisteeriva vara müümisel ja Tõnis Laud tegelikkuses mitteeksisteeriva vara rendile võtmiseks kannatanule tahteavalduse esitamisel ja vastavate fiktiivsete toimingute tegemisel - kapitalirendilepingute sõlmimine ja vara üleandmise -vastuvõtmise aktides vara vastuvõtmiste avaldamine, pidid pidama võimalikuks AS-i Hansa Liising Eesti pettuse teel eksimusse viimist eesmärgiga kallutada tegema varakäsutust nende kasuks, milline asjaolu vastab KarS § 209 lg 2 p 2,3 süüteokoosseisule, pidid nad ka pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Lähtudes eeltoodust, on kohtu hinnangul täidetud ka KarS § 209 lg 2 p 2 ja 3 subjektiivse koosseisu tunnused. Kohus ei tuvastanud kohtualuste puhul õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust, tuleb lugeda nende käitumine koosseisupäraseks ka KarS § 209 lg 2 p 2,3 tunnustele. KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' näeb sanktsioonina ette kuni kuue aastast vabadusekaotust, KarS § 209 lg 2 p 2,3 aga ühe kuni viieaastast vangistust, milline on kergem karistusmäär võrreldes KrK § 143 lg 2 p 1 ja 1' sätestatud karistusmääraga ja milline omab tagasiulatuvat jõudu karistuse kohaldamisel. Kohtu hinnangul ei oma tähendust asjaolu, et kohtualused M.H, H.P ja Tõnis Laud ei ole oma väidete kohaselt toimepandud tegudest saanud varalist kasu. Kelmuse koosseisu esinemiseks on oluline, et nad oleks teadlikud enda teo varalist tähendust omavast sisust. Antud juhul on tuvastatud, et M.H , Tõnis Laud ja H.P olid teadlikud, et nende tegevus kutsub esile AS Hansa Liising poolt varakasutuse tegemise nende mõju all olevate äriühingute kasuks, nad soovisid seda ja viisid vastavate lepingute sõlmimisega teo lõpuni. Asjaolu, et M.H ja H.P saadud vara - AS Hansa Liising Eesti poolt nende mõju all olevate äriühingute arveldusarvetele kantud raha andsid edasi kolmandatele isikutele, ei oma kelmuse koosseisu välistamiseks tähendust, sest raha edasiandmise hetkeks oli kannatanu juba teinud nende kasuks varakasutuse. Raha edasiandmine kolmandale isikule pärast kelmuse tulemusena varakasutuse saamist, ei välista kuriteokoosseisu esinemist. Käesoleval juhul oli Tõnis Laud kõikides süüdistuse järgsetes kuriteoepisoodides liisinguvõtja rollis, millest tulenevalt AS Hansa Liising Eesti ei teinud tema mõju all olevate äriühingute kasuks varakäsutust, samuti ei saanud ta varalist kasu liisinglepingute alusel vara omandamise tulemusena, kuivõrd liisinglepingute esemeks olevat vara tegelikkuses ei eksisteerinud ning seetõttu ka reaalselt temale üle ei antud. Samas osales Tõnis Laud kelmuse toimepanemises isikute grupis, kuna avaldas AS-le Hansa Liising tahet, et ta soovib osta konkreetset vara just M.H ja H.P mõju all olevatelt äriühingutelt ning enda tahteavalduse vormistamisega nõuetekohasteks liisingutaotlusteks ja hiljem kapitalirendilepinguteks, kallutas ta AS-i Hansa Liising Eesti tegema varakäsutust M.H ja H.P mõju all olevate äriühingute kasuks. Ilma tema vastava tahte avaldamiseta ei oleks AS Hansa Liising Eesti M.H ja H.P mõju all olevatelt äriühingutelt tegelikkuses mitteeksisteeriva vara omandamiseks varakäsutust teinud. Seega osales Tõnis LaudAS Hansa Liising Eesti vastu suunatud kelmuse toimepanemises isikute grupis koos M.H , H.P ja Ants Žukovitšiga, kelle osas on kriminaalmenetlus lõpetatud. Tõnis Laudi suhtes ei välista kelmuse koosseisu varalise kasu väidetav mittesaamine, sest teo toimepanemisel isikute grupis ei ole oluline, et iga grupi liige saaks varalist kasu otse kannatanult, vaid on oluline kannatanu poolt varakasutuse tegemine grupi poolt soovitud viisil. Kelmuse eesmärgiks oli antud juhul varakasutuse tegemine M.H ja H.P mõju all olevate
äriühingute kasuks ning kuidas grupi liikmed saadud vara edasi kasutasid, s.h. saadud hüvesid enda vahel jagasid, ei ome kelmuse koosseisu tuvastamise suhtes tähendust. Samas saab kelmuse teel saadud varaliseks kasuks lugeda vahendustasu, mille saamist teadvalt endale mittekuuluva vara võõrandamise eest on M.H tunnistanud. Veel leidis kohus Tõnis Laudile esitatud süüdistuse KrK § 143 lg 2 p 2 osas järgmist: nimetatud säte näeb ette erisubjekti ehk isiku, kes on varem toime pannud kas KrK § 143 või § -des 139, 142, 207', 2084 või 210-3 ettenähtud kuritegusid. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole Tõnis Laudi eeltoodud kuritegude toimepanemise eest karistatud, millest tulenevalt ei saa teda süüdi tunnistada KrK § 143 lg 2 p 2 järgi ning tuleb selles osas õigeks mõista. M. Rosensteini süüdistuse osas märgib kohus, et ta oli ametiisikuks nii KrK kui ka KarS-i mõttes, samuti tuvastas kohus, et ta jättis täitmata enda ametialased kohustused. Analüüsinud juba eelpool Meelis Rosensteini käitumist ning tema poolt toimepandud rikkumisi, leidis kohus, et kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud, et Meelis Rosensteinil oleks esinenud tahe jätta enda ülesanded täitmata eesmärgiga saavutada enda ametiseisundi tahtliku ärakasutamise tulemusena mingi konkreetse tagajärje saabumine. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et Meelis Rosenstein jättis enda ametiülesanded täitmata mugavusest, laiskusest, mõne ametiülesande ebaoluliseks liigitamisest, liigsest usaldamisest vm. ajendist. Eeltoodust tulenevalt ei vasta tema käitumist iseloomustavad faktilised asjaolud KrK § 161 tunnustele. Samas vastavad aga tema käitumist iseloomustavad faktilised asjaolud KrK § 162 koosseisu tunnustele, mistõttu tuleb tema tegu juhindudes KrMK § 263 lg 1 p 3 ja § 215 lg 4 alusel ümber kvalifitseerida KrK §162 järgi. Vastavalt KarS § 5 lg 2 on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda tagasiulatuv jõud. Seega tuleb hinnata kas kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv Karistusseadustik välistab Meelis Rosensteinile omistatud teo karistatavuse, kergendab karistust või leevendab muul viisil tema olukorda. Kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga ei ole ametiseisundi kuritarvitamise (KarS § 289) ega ametialase lohakuse (KarS § 290) faktilistele asjaoludele vastavad teod enam kriminaalkorras karistatavad. Vastav dekriminaliseeriv muudatud jõustus 15.03.2007 a. Eeltoodu alusel on välistatud Meelis Rosensteinile etteheidetava teo karistatavus ning selline asjaolu omab tagasiulatuvat jõudu. Lähtudes eeltoodust, tuleb Meelis Rosenstein KrMK § 5 lg 1 p 4 ja § 268 lg 3, KarSRS § 3 lg 1 ja KarS § 5 lg 2 õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu tema käitumises, kuivõrd temale etteheidetavatele faktilistele asjaoludele vastav käitumine on Karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seaduse § 9 p 41 ja § 17 alusel dekriminaliseeritud alates 15.03.2007 a. Käesolevas kriminaalasja esitatud tsiviilhagi osas asus kohus seisukohale, et see tuleb jätta kriminaalmenetluse raames läbi vaatamata, kuivõrd tsiviilhagile lisatud nõuet põhistavad tõendid ei ole piisavalt selged, võimaldamaks nõude õiget lahendamist kriminaalmenetluse raames. Kohus saab lahendada tsiviilhagi kriminaalmenetluse raames, kui esitatud nõue on selge ja tõenditega põhistatud. Arvestades kohtualuste poolt tsiviilhagile esitatud vastuväiteid ning asjaolu et tsiviilhagi summades ei ole piisavalt selgust, on kohus seisukohal, et tsiviilhagi õigeks lahendamiseks kriminaalmenetluse raames ei ole esitatud piisavalt tõendeid, millest tulenevalt tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.
3.1.1 Apellant ei nõustu kohtu väitega, et M.H võttis ettenähtud vahendustegevuselt laekunud 0,5% sularahas välja ja sai sellega varalist kasu. Nimetatud asjaolu kohta ei ole kriminaalmenetluses tõendeid kogutud. Samuti olid nimetatud vahendustasu saamiseks sõlmitud lepingud, see oli Transit M OÜ põhikirjaliseks tegevuseks ning sellelt on tasutud ka maks. Tõendatud ei ole, et M.H oleks füüsilise isikuna saanud pettuse teel varalist kasu. 3.1.2 Apellatsioonis väidetakse, et kelmuse toimepanemine eeldas KrK järgi toimepanijalt kõigi asjaolude suhtes otsest tahtlust. Pettus peab looma väärkujutluse tegelikest faktidest – ning tuvastatud ei ole, et M.H oleks midagi sellist teinud. M.H tegutses heas usus ning oli veendunud puidutöötlemisseadmete olemasolus, milles A. Zukovitš teda usutavalt veenis. Liiatigi oli M.H näinud seadmeid Tudulinnas, mille olemasolu kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja T. Ratassepp. Samuti tuleb arvestada, et A. Zukovitši firma tasus 1,5 aasta vältel graafikujärgseid makseid. 3.1.3 Esimene episood on tõendamata, kuna arve-saateleht on koostatud 17.05.2000. a, vara vastuvõtmise-üleandmise akt kannab aga viis päeva varasemat kuupäeva. Sama kehtib süüdistuse teise episoodi kohta. Samuti märgib apellant, et episoodis üheksa ja kuus on märgitud sama saateleht, kuid erineb üleandmise-vastuvõtmise päeva osas. 15. episoodis märgitud arve-saatelehte ei ole samuti olemas. Samuti on alusetu süüdistus arve-saatelehe allkirjastamises Valdeko Sibula nimel – kõik dokumendid allkirjastas M.H, mida ta ka tunnistas. 3.2
Tõnis Laudi apellatsioonis palutakse maakohtu otsus tühistada ja süüdistatav õigeks mõista.
3.2.1 Apellant väidab, et T. Laudi käitumises puuduvad kelmuse objektiivse külje tunnused. Ei ole tõendatud, et ta oleks viinud või hoidnud kannatanut ja tema esindajat eksimuses, mille tagajärjel viimane sõlmis tehingu. Seejuures viitab apellant liisinglepingu iseärasustele ja leiab, et kui rääkida pettusest, siis pandi see toime ostu-müügi lepingu, mitte aga liisinglepingu sõlmimisel. Osalust pettuses ei saa kinnitada ka vara üleandmise-vastuvõtuaktile allakirjutamine, kuna see ei kinnita vara olemasolu. Kokkuvõtvalt leiab apellant selles osas, et T. Laudi käitumises puudub kelmuse objektiivse külje element – pettuslik tegu – kõigis talle inkrimineeritud episoodides. Samuti ei ole tõendatud, et T. Laud oleks saanud varalist kasu, mis on samuti kelmuse objektiivse külje tunnuseks. Kohtu väide, et varalist kasu ei peagi saama, ei põhine seadusel – esinema peavad nii varakäsutus kui ka varalise kasu saamine. 3.2.2 Samuti on ekslik kohtu seisukoht, et T. Laud pani toime kaasaaitamise kelmusele. Liisinglepingu saab sõlmida siis, kui on sõlmitud vara ostu-müügi leping. T. Laudi valmisolek võtta vara kapitalirendile ei olnud seega AS Hansa Liising Eesti tehingusse astumise eelduseks. Samuti oli süüdistataval kindel arusaam, et varad on tegelikkuses olemas, kuna seda kinnitas M. Rosensteini tegevus lepingute sõlmimisel. 3.2.3 Samuti ei ole tõendatud, et T. Laud oleks osalenud kelmuse toimepanemises isikute grupis, isikute paljusus tulenes käesoleval juhul tsiviilõigusliku tehingu iseloomust. Samuti on kohtuotsus vastuoluline – motiividest tulenevalt mõisteti T. Laud süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 2 järgi õigeks, samas sisaldub viide sellisele kvalifikatsioonile siiski kohtuotsuse resolutiivosas. 3.2.4 Apellant leiab sedagi, et tõendatud ei ole kelmuse subjektiivne külg. Süüdlane peab looma tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, kuid T. Laudil puudus selleks võimalus, seega ka tahtlus. Samuti on süüdistatav kestvalt kinnitanud, et ta ei teadnud pettusest midagi ning oli valmis seadmete saabumise korral nende eest ka tasuma vastavalt äriplaanile. Apellant leiab, et tõendatud on kelmus, mis piirdus fiktiivsete ostu-müügi lepingute sõlmimisega ja nende alusel varakäsutuse tegemisega müüjate kasuks. Nimetatud asjaolu ei ole keegi vaidlustanud.
H.P kaitsja Rein Kiviloo apellatsioonis palutakse samuti süüdistatav õigeks mõista.
3.3.1 Kelmus on tahtlik süütegu, kuid tõendid kaudse tahtluse olemasolu kohta H.P käitumises puuduvad. Tõendatud ei ole ka kelmuse objektiivne külg ehk see, et H.P oleks ühiselt ja kooskõlastatult teiste isikutega pannud grupis toime kuriteo. Samuti eeldab kelmuse toimepanemine varalise kasu saamist pettuse teel – H.P ei ole aga mingit kasu saanud. 3.3.2 Apellant ei vaidlusta iseenesest asjaolu, et tehingute tegemise ajal ei olnud H.P juhitud ettevõtte OÜ Printaka omandis lepingute objektiks olevat vara, kuid leiab, et see ei saa tõendada süüteokoosseisu esinemist H.P käitumises. Samuti ei ole kohus arvestanud H.P süüd välistavaid asjaolusid. Nimelt soostus H.P osalema tehingus heauskselt ja põhjusel, et A. Zukovitš lubas saada Venemaalt puidujäätmeid, mis olid H.P isikliku äriprojekti jaoks olulise tähtsusega. Ka A. Zukovitši ütlustest tuleneb, et H.P oli nõus osalema äriplaanis tingimusel, kui saab puidutöötlemises tekkivad jäätmed omale purustamiseks ja briketi tootmiseks. Et autod kunagi ei tule, seda H.P ei teadnud. 3.3.3 Kohus on jätnud ka tähelepanuta, et H.P võttis A. Zukovitšilt kirjaliku kinnituse selle kohta, et viimane vastutab tehingu reaalsuse eest ja võtab endale kõik vajalikud asjaajamiskohustused. 3.4 Prokurör Sirje Hunt’i apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist M. Rosensteini õigeksmõistmise osas. Apellant palub M. Rosenstein süüdi tunnistada ja karistada KrK § 162 järgi. 3.4.1 Prokurör ei vaidlusta maakohtu seisukohta selles, et M. Rosensteini käitumine vastab KrK § 162 tunnustele, kuid leiab erinevalt maakohtust, et nimetatud kuritegu ei ole käesolevaks hetkeks dekriminaliseeritud. Prokuröri hinnangul vastaks süüdistatava käitumine käesoleval hetkel KarS § 2172 lg 1 tunnustele, seega ei ole välistatud M. Rosensteini süüditunnistamine ja karistamine KrK § 162 järgi. 3.5 AS Hansa Liising Eesti esindaja Tarmo Pilve apellatsioonis palutakse maakohtu otsus tühistada M. Rosensteini õigeksmõistmise, samuti tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise osas – viimane palutakse rahuldada täies ulatuses. Uue otsusega palutakse M. Rosenstein süüdi tunnistada ja karistada KrK § 17 lg 6 - § 143 lg 2 p 1, 1 1 järgi, selle rahuldamata jätmisel teha süüdimõistev otsus kas KrK § 161 või § 162 järgi. 3.5.1 Apellandile jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kohus M. Rosensteini õigeks mõistis. Kohus luges tuvastatuks, et süüdistatava käitumises esinevad kõik vähemalt KrK §-le 162 vastavad tunnused. Kohus, menetledes kriminaalasja KrMK sätete järgi, oleks KarS § 290 dekriminaliseerimist silmas pidades pidanud KrMK § 268 lg 3 ja § 5 lg 1 p 4 alusel M. Rosensteini süüdi mõistma ja ta üksnes vabastama karistuse kandmisest, kuna amnestiaakt kõrvaldas karistuse kohaldamise tema poolt toimepandud teo eest. Seega oli M. Rosensteini õigeksmõistmine kuriteokoosseisu puudumise põhjendusel seadusevastane. 3.5.2 Samas leiab apellant, et M. Rosensteini käitumine vastab KrK § 161 tunnustele, sh subjektiivse külje osas. Ta sai vähemalt kaudse tahtluse vormis aru, et tema käitumisega kaasneb tööandja seadustega kaitstud huvidega mittekooskõlas olev tagajärg ning ta möönis selle saabumist. Samuti on tööalased minetused tuvastatud vaid käesoleva kriminaalasja raames – teiste klientidega suheldes järgis M. Rosenstein protseduurireegleid piinliku põhjalikkusega. 3.5.3 Apellandi hinnangul on kohus jätnud põhjendamatult kohaldamata KrK § 17 lg 6 - § 143 lg 2 p 1, 1 1 sätted. Maakohus on ka ise leidnud, et M. Rosenstein aitas kaasa kelmuse toimepanemisele. Selles osas on põhjendamatult jäänud M. Rosensteinile süüdistus esitamata. Apellandi arvates on piisavalt
tõendatud, et M. Rosenstein tegutses koostöös teiste kohtualustega, aidates kaasa kelmuse toimepanemisele. Seega on kohus jätnud kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid. 3.5.4 Maakohus on jätnud seadusevastaselt läbi vaatamata tsiviilhagi. KrMK § 269 lg-st 2 tuleneb, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rahuldab kohus tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata. Tsiviilhagi on võimalik läbi vaatamata jätta vaid juhul, kui tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Kolme isiku suhtes tegi maakohus süüdimõistva otsuse, seega tulnuks tsiviilhagi kas rahuldada või jätta üldse rahuldamata. Apellant ei nõustu ka sellega, nagu oleks kannatanu nõue piisavalt tõendamata, põhistamata ja ebaselge. Kaebuses tuuakse välja täpsed arvutused, kui palju tuleks kohtualustelt solidaarvastutuse raames tekitatud kahju välja mõista.
teise poole jaoks tegemist pettusliku teoga. Tähendust ei oma seega teo toimepanija ettekujutuses olevad tulevikulised asjaolud, mis tema hinnangul mõjutavad tehingu sõlmimist – hinnata tuleb teo toimepanemise hetkel reaalselt olemas olnud faktilisi asjaolusid, mida teisele poolele väidetakse ning mis kallutavad teise poole astuma tehingusse.
võtma, see võib minna ka kolmandate isikute vara hulka. Asjaolu, et isikul oli kellegi kolmanda isikuga võlavahekord, ei oma kelmuse koosseisu seisukohalt mingit tähtsust“ (RKKKo 3-1-1-70-98).
Ning täpselt sellisele seisukohale on asunud ka maakohus, millega ringkonnakohus täiel määral soostub – „asjaolu, et arveldusarvetele kantud raha andsid M.H ja H.P edasi kolmandatele isikutele, ei oma /.../ tähendust, sest raha edasiandmise hetkeks oli kannatanu juba teinud nende kasuks varakäsutuse. Raha edasiandmine kolmandale isikule pärast kelmuse tulemusena varakäsutuse tegemist ei välista kuriteokoosseisu“ (otsuse lk 31). Seega on kriminaalkolleegiumi hinnangul täidetud kõik kelmuse koosseisu iseloomustavad tunnused ning apellatsioonides esitatud väited ei anna alust eitada kelmuse toimepanemist selles osalenud süüdistatavate M.H, H.P ja T. Laudi poolt. Konkreetselt esitatud apellatsioonide osas märgib kriminaalkolleegium järgmist.
Kriminaalmenetluse seadustiku § 337 lg 1 p 2 annab ringkonnakohtule õiguse jätta esimese astme kohtuotsus sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Olemuslikult tähendab see ringkonnakohtu võimalust parandada maakohtu otsuses esinevaid pisivigu (sh tehnilised vead vm) juhtumil, kui puudub vähimgi õiguslik etteheide maakohtu otsuse sisule. Tuleb arvestada, et nn pisivigade parandamine ei tohi muuta otsuse sisulist õiguslikku tähendust ega tuua kaasa kohtumenetluse pooltele uusi/üllatuslikke õiguslikke tagajärgi (RKKKo 3-1-1-14-07, p 7). Ringkonnakohus leiab, et tegelikkuses on T. Laud süüdistuse selles osas arusaadavalt õigeks mõistetud ning maakohtu otsuse resolutiivosa on selles osas võimalik KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel täpsustada, jättes sellest välja viite KrK § 143 lg 2 p-le 2. Muus osas leiab kriminaalkolleegium, et apellatsiooni väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonis väidetakse, et T. Laudi käitumises puuduvad kelmuse objektiivse koosseisu tunnused – täpsemalt pettuslik tegu ja varalise kasu saamine. Selles osas märgib kriminaalkolleegium, et nimetatud teod peavad esinema süüteo toimepanija ehk täideviija käitumises, mitte aga põhiteole kaasaaitaja tegevuses. Tõepoolest, nimetatud asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ning seetõttu ongi T. Laudi käitumine kvalifitseeritud põhiteole ehk kelmusele kaasaaitamisena, mitte aga selle täideviimisena (otsuse lk 30). Käesoleval hetkel puudub alus arutlemaks, kas osutatud teopanus – valmiduse avaldamine võtta kapitalirendile tegelikkuses mitteeksisteerinud vara – on käsitletav olulise teopanusena teovalitsemise teooria tähenduses, kuna selles osas puudub prokuröri apellatsioon ning omal initsiatiivil puudub ringkonnakohtul võimalus muuta isikule süüksarvatavat toimepanemisvormi. Põhimõtteliselt kehtib sama ka varalise kasu saamise osas – selle saamise korral oleks T. Laud käsitletav täideviija, mitte pelgalt kaasaaitajana. Soostuda võiks apellandiga selles, et pettuslik tegu seisnes valedel asjaoludel tehingu sõlmimises müüja ja liisingfirma vahel. Kuid kriminaalkolleegiumile jääb arusaamatuks apellandi viidatud liisinglepingu iseärasus, kus liisinglepingu enda sõlmimine oleks justkui täiesti teisese tähendusega. Liisingleping sõlmitaksegi just liisingu võtja huvides, valmisolek soetada (liisida) teatav vara oligi selleks asjaoluks, miks AS Hansa Liising Eesti tehingusse müüjaga astus. Erinevalt apellandist leiab ringkonnakohus seega, et T. Laudile süüks arvatav käitumine oli ka ostu-müügi tehingu hädavajalikuks eelduseks, samuti vältimatuks eelduseks sellele järgnenud varakäsutusele tegemisele. Isikute grupp moodustub karistusõiguslikult siis, kui põhiteo panevad toime ühiselt ja kooskõlastatult kaks isikut. Käesoleval hetkel on nende põhitegude toimepanijatena kohtuotsuses käsitletud vastavalt A. Zukovitš ja M.H (aastal 2000) ja A. Zukovitš ja H.P (aastal 2001). Kuigi A. Zukovitš on käesolevaks hetkeks surnud, et välista see tema käsitlemist grupi liikmena (tõendatud peab olema tema oluline teopanus ning kooskõlastatud tegevus teise täideviijaga, mis käesoleval hetkel on tehtud). Seega ei ole karistusõiguslikult tehtud minetusi T. Laudi käsitlemisel grupiviisilisele kelmusele kaasaaitajana. Arvestatavad ei ole ka apellandi väited subjektiivse külje puudumise osas. Sisuliselt on väited taandatavad argumendile, et kui seadmed oleks saabunud, oleks nende eest ka vastavalt äriplaanile tasutud. Siinkohal peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida olukorra teatatavat ebaloogilisust. Sisuliselt võttis T. Laud enda juhitud firmadele liisinglepingute sõlmimisega kohustusi enam kui 14 miljoni krooni eest. Samal ajal on tuvastatud, et tema juhitud firmal puudusid sellised rahalised vahendid (vt ka ütlused kd X, tlk 53: „tahtsime liisida suuri tööstusseadmeid, kuid firma ei võtnud meid jutule“). Samuti tuleneb A. Zukovitši ütlustest, mille õigsust ei ole keegi vaidlustanud, et kuna Tsentrum OK ASl raha puudus, kasutati liisimisel võõra juriidilise isiku Wind Trans raha (otsuse lk 26). Selles kontekstis saab põhimõtteliselt ka arusaadavaks kogu nn äriplaani olemus, nagu seda kirjeldatakse maakohtu otsuse lk 26: algselt liisingfirmalt saadud summade eest tasutakse liisingmaksed, käivitatakse uus saetööstus ja alles siis soetatakse seadmed vastavalt nimekirjale, mis olid liisitud.
vajalik minimaalselt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes. Samas on KrK § 162 ettevaatamatusdelikt, mis välistab edasise vaagimise, kas antud tegu on paigutatav KarS § 2172 koosseisu alla või mitte ning isegi juhul, kui prokurör ei oleks apellatsioonist loobunud, puuduks võimalus anda sisuline hinnang apellatsioonis esitatud väidetele (vt ka RKKKo 3-1-1-16-06, p 22).
Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu ka apellandi taotlus teha M. Rosensteini suhtes süüdimõistev otsus kas KarS § 161 või § 162 järgi, kuna sõltumata sellest, milline oleks ringkonnakohtu poolt tuvastatav faktiliste asjaolude kogum, ei muudaks see midagi reaalses õiguslikus olukorras, et käesoleval hetkeks on nimetatud süüteod karistusõiguslikult dekriminaliseeritud. Apellant ei selgita ka, kuidas saaks sellisele tulemusele jõuda KrMS-i sätete kohaselt, mille järgi ringkonnakohus erinevalt maakohtust kriminaalasja menetleb. 18.2 Samuti ei ole õiguslikult realiseeritav apellandi taotlus teha M. Rosensteini suhtes süüdimõistev otsus KrK § 17 lg 6 - § 143 lg 2 p-de 1, 11 järgi. Väär on apellandi seisukoht, nagu oleks maakohtu hinnangul M. Rosenstein tegutsenud kui kaasaaitaja kelmuse toimepanemisele. Maakohus on lihtsalt tuvastanud, et M. Rosensteini ametialased minetused aitasid kaasa kelmuse kui sellise toimepanemisele (otsuse lk 34), st et kelmuse toimepanemine oli ametialasest lohakusest tulenevalt objektiivselt lihtsam. Kohus ei ole aga kuidagi väitnud, et M. Rosenstein aitas kaasa kelmuse toimepanemisele tahtlikult ehk teisisõnu, ta oleks olnud teadlik liisingfirma suhtes toime pandavast kelmusest. Kaasaaitamine põhiteole aga sellise tahtluse tuvastamist eeldab. Ringkonnakohtule jääb edasiselt arusaamatuks, kuidas peaks kriminaalkolleegium reageerima väitele, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et süüdistatav tegutses koostöös teiste kohtualustega ning selles osas on jäänud põhjendamatult M. Rosensteinile süüdistus esitamata. Kriminaalasja arutamine toimub kohtus esitatud süüdistuse järgi, mis on ühtlasi ka kohtuliku arutamise piiriks. Faktiks on see, käesolevas kriminaalasjas ei ole kohtu jaoks süüdistuse tasandil tõstatud kahtlust selle kohta, et M. Rosenstein tegutses kooskõlastatult teiste süüdistatavatega. Temale on inkrimineeritud süütegu iseseisvalt, st mitte teadlikus koostoimes teiste isikute poolt sooritatud kelmusega. Juba see välistab tema nö „liitmise“ kelmuse kui täiesti iseseisva süüteoga. Nimetatud järelduse tegemine eeldaks tõepoolest täiesti uue süüdistuse esitamist, nagu seda põhimõtteliselt näib väitvat ka apellant ise. Nagu öeldud, saab kohus teha järeldusi isiku süü kohta vaid piires, mis on määratletud süüdistusega, mis on isiku kaitseõiguse tagamise garantiiks. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda praktikas korduvalt selgitanud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt nt RKKKo 3-1-1-130-05, p 9). Ning vastutuse eelduseks kaasaaitamisel kelmusele on see, et isik oli teadlik sooritatavast kelmusest – sellist süüdistust ei ole M. Rosensteinile aga esitatud ning juba sellise tõdemuse otsimine tähendaks süüdistuse piiridest väljumist. Igal juhul eeldaks sellise karistusõigusliku etteheite tegemine seega uue süüdistuse esitamist ning selles osas puuduvad ringkonnakohtul menetluslikud võimalused. Kriminaalasja lahendaval kohtul puudub võimalus tagada uue, kohtu arvates adekvaatse süüdistuse esitamine, millist väärarusaama näib apellant aga esindavat. Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda praktikas otsesõnu selgitanud, et sellist võimalust ei olnud ega ka ole kohtul Kriminaalmenetluse koodeksi ega Kriminaalmenetluse seadustiku alusel, ei kriminaalasja esmakordsel ega teistkordsel arutamisel. Kriminaalmenetluse seadustiku § 14 lg 1 sätestab üheselt, et kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Ükski seadus ei anna kriminaalasja lahendavale kohtule õiguslikku alust nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. Olukord, kus kohus esitaks prokurörile nõude või ka kõigest ettepaneku uue - kohtu hinnangul
vettpidava - süüdistuse esitamiseks, ei oleks lisaks KrMS § 14 lg-le 1 kooskõlas ka EIKonv art 6 lg-st 1 tuleneva kohtu erapooletuse nõudega (RKKKo 3-1-1-139-05, p 18). Seega ei ole apellandi taotlused M. Rosensteini suhtes süüdimõistva otsuse tegemiseks õiguslikult realiseeritavad ning vastavasisuline taotlus tuleb jätta rahuldamata. 18.3 Ringkonnakohus soostub maakohtuga ka selles, mis puudutab tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole nõuet käesoleval hetkel võimalik õigelt lahendada kriminaalmenetluse raames ning seda järgnevatel põhimõttelist laadi argumentidel. Esmalt peab viitab kriminaalkolleegium juba apellandi enda taotluses toodule, kus solidaarvastutajana on viidatud ka M. Rosensteinile (vastutab solidaarselt nii H.P, M.H kui ka T. Laudiga). Nagu tuleneb eelnevates punktides märgitust, puudub aga käesoleval hetkel tulenevalt seadusemuudatustest võimalus teha M. Rosensteinile karistusõiguslikku etteheidet, mis välistab ühtlasi ka temalt kriminaalmenetluse raames tekitatud kahjude väljamõistmise. Eeltoodu ei tähenda aga, et M. Rosenstein ei saaks vastutada tsiviilõiguslikult, kus vastutuse alused on karistusõigusega võrreldes laiemad. Teisalt peab kriminaalkolleegium vajalikuks viidata p-s 9 väljendatud seisukohale, et kahju hüvitamise suuruse seisukohalt omab vaieldamatult tähendust ka teatud elualal professionaalselt tegutseva majandusettevõtte enda poolt ülesnäidatud hoolsuskohustus. M. Rosensteinile tehtud etteheites sisaldub muuhulgas väide, et tal oli keelatud ainuisikuliselt vastu võtta otsuseid, mil liisingfirma finantseering ulatus üle teatud summa. On aga täielikult lahendamata küsimus, kuidas said sellised väljamaksed siiski toimuda, kui selliseid summasid puudutav dokumentatsioon oli vormistatud ilmselgelt puudulikult (ning on selge, et neid rahalisi ülekandeid ei teinud M. Rosenstein isiklikult). On arusaamatu, kuidas sai keegi ainuisikuliselt korraldada selliste summade liikumist, ilma et keegi täiendavalt oleks kontrollinud nende korrektsust; see kõik viitab kriminaalkolleegiumi arvates üheselt majandusettevõtte poolt äärmiselt kergekäelisele rahaliste vahendite jagamisele, kus kontroll laenu taotlejate suhtes oli majandussituatsioonist tulenevalt minimaalne. Kriminaalkolleegiumi hinnangul viitab see üheselt minetustele majandusettevõtte enda organisatsioonilises toimimises, mis vaieldamatult omandab tähenduse ka tekitatud kahju jaotuses. Võlaõigusseaduse § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 140 lg 1 täiendab, et kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Nimetatud küsimusi ei ole võimalik lahendada käesoleva kriminaalmenetluse raames, kuna vastavasisulist küsimust ei ole ka tõstatatud, asjassepuutuv teave puudub kriminaalasja materjalides ning ringkonnakohtul puudub võimalus võtta selles osas seisukoht.. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et KrMS § 310 lg-te 1 ja 3 alusel tuleb tsiviilhagi jätta läbi vaatamata, mis ei võta aga ära õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.
Paavo Randma
Malle Preimer
Ene Randmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.