1-06-14332\10 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

1.T.K tunnistati süüdi KarS § 333 lg 2 p 1 järgi ning karistati 2 (kahe) aastase vangistusega. Mõisteti süüdi veel : KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 (kolme) aastase ja 6 (kuue) kuulise vangistusega. Kohaldati KarS § 64 lg 1 sätteid ja liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 liideti antud karistusega Tartu Maakohtu 12.09.2006 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tartu Maakohtu 12.09.2006 kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 04.05.2006 – 20.04.2007, s.o. 11 (üksteist) kuud ja 16 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 17.08.-19.08.2004, s.o. 3 päeva ja eelvangistus 25.08.-27.08.2004, s.o. 3 päeva, karistusaja hulka, kokku 11 (üksteist) kuud ja 22 päeva Alates 20.04.2007 kuulub ärakandmisele 3 (kolm) aastat ja 8 päeva vangistust. T.L mõisteti süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 (kolme) aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti Viru Maakohtu 07.07.2006 kohtuotsuse ja käesoleva kohtuotsuse alusel, käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistuse kui raskema suurendamise teel, liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha Viru Maakohtu 07.07.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 05.04.2007 määrusega moodustatud liitkaristus, s.o. 10 (kümme) kuud ja 5 päeva, milline on täielikult ärakantud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus 08.09.-10.09.2004, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. Seisuga 20.04.2007 kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud ja 22 päeva vangistust. G.I mõisteti süüdi KarS § 334 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 960 (üheksasaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kakskümmend neli kuud. KarS § 69 lg 4 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati G.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati käitumiskontrolli ajal heastama kuriteoga tekitatud kahjud hiljemalt 20.09.2007.

2.T.K oma apellatsioonis kohtuotsust sisuliselt ei vaidlusta. Leiab, et tema karistus on liiga range. Apellant leiab, et keegi neist ei arvanud, et sooritavad kuritegu. Rohkem oli see kui proovimine ja nalja tegemine, mis oli täiesti vale ja mõtlematu ning nooruse lollus, millega ta rikkus oma elu ära. Maakohus ei arvestanud, et ta tunnistas koheselt ja puhtsüdamlikult oma süüd. Palub asendada karistus üldkasuliku tööga. On oma süüst aru saanud ja päri sellega, et peab karistatud saama. T.L oma apellatsioonis samuti otsust sisuliselt ei vaidlusta. Leiab, et ka tema oleks pidanud saama üldkasuliku töö. Vabanes vangistusest 13.03.2007 ning sai kriminaalhooldaja juures käia vaid 2 korda. Kõik see aeg, mis ta vabaduses viibis möödus probleemideta ning ta tundis ennast korraliku inimesena. Tahab kohtu tähelepanu juhtida sellele, et kuriteo sooritamise ajal ei olnud ta tingimisi karistatud. Tahab heastada Eesti riigile tehtud kahju üldkasuliku tööga. Vanglas ei ole temast kellelgi kasu. Valeraha juhtumi ajal oli ta uljaspea, ei osanud täiskasvanu moodi mõelda, puberteet ei olnud veel üle läinud, ei mõistnud, kui tõsise kuriteo toime pani. G.I kaitsja A.Aasmaa oma apellatsioonis leiab, et kohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus oma otsuses ei motiveerinud, miks ta ei pea võimalikuks vabastada G.I vangistusest tingimisi, vaid peab vajalikuks tema karistamist üldkasuliku tööga, milline on reaalse vangistuse asenduskaristuseks, mitte aga alternatiivseks tingimisi vangistusest vabastamisele. Tuleb arvestada, et G.I karistati 12.09.2006 Tartu Maakohtu otsusega 10 kuulise vangistusega tingimisi, millest ta oli eelvangistuses ära kandnud 4 kuud ja 21 päeva. Antud kohtuasja süüdistuse aluseks olevad teod pani G.I toime enne Tartu Maakohtu otsust, seega tulnuks antud karistusest arvestada maha teises kohtuasjas vahi all oldud aeg 4 kuud ja 21 päeva. Kaitsja leiab , et isikul on õigus sellele, et tema suhtes samal ajal menetletavad asjad liidetaks ning mõistetaks üks liitkaristus. Apellant leiab, et G.I ei ole kohtul õigus karistada rangemalt selle tõttu, et tema suhtes menetletud erinevad kriminaalasjad jäid eeluurimisel või kohtumenetluse käigus liitmata. Kaitsja palub kohtuotsus tühistada, mõista uus karistus ja vabastada G.I vangistusest tingimisi. G.I ringkonnakohtu istungist osa võtta ei soovinud. Apellandid jäid oma kaebuste juurde ning palusid kergendada karistusi. Seejuures ei osanud ei T.L ega T.K selgitada, miks nad sügava kahetsuse puhul, sissetulekute omamisel ja tegude toimepanemisest möödunud 3 aasta jooksul ei ole suutnud hüvitada valeraha levitamisega tekitatud kahjusid.

1-06-14332 Ringkonnaprokurör M.Voogma palus maakohtu otsuse kui seadusliku jätta muutmata. Kohus on arvestanud kergendava asjaoluga, puhtsüdamliku kahetsusega ja T.L puhul kahjude osalise hüvitamisega. Karistused on mõistetud alammäära lähedased. Peale T. ja T.K said kaassüüdistatavad kõik reaalsed vangistused, mis asendati üldkasuliku tööga, seega ei ole alust ka G.I teistsuguseks kohtlemiseks. Viru Ringkonnakohtu seisukoht. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ning tutvunud maakohtu istungi protokolliga ning karistusregistri väljavõtetega, leidis, et apellatsioonide rahuldamiseks ei ole alust. Nii T. kui T.K olid enne antud kuritegude toimepanemist karistatud tingimuslike karistustega, kuid see ei pannud kumbagi kohtualust hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ka peale antud kriminaalasja aluseks olevaid tegusid. Seetõttu on seadusega kooskõlas karistuste liitmine, milline on tehtud õigesti KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel. Üldkasulikku tööga võib asendada vaid kuni kaheaastase vangistuse. T.K tunnistati süüdi kahe esimese astme süüteo paragrahvi järgi ning karistused mõisteti alammäärale lähedastes määrades, mis liitkaristusena ületavad määra, mida saaks asendada üldkasuliku tööga. Ka T.L-le mõisteti tema isikule ja tegude laadile vastav karistus. Tema puhul tuleb arvestada karistusregistri pikkust, kuuel korral karistatud kriminaalkorras ja 31 korral väärtegude eest, talle mõisteti antud kuriteo eest miinimummäärale lähedane karistus , mis kuulus liitmisele hilisemate otsuste järgi mõistetud karistustega. Seega ka T.L-le mõistetud karistus vastab seadusele, ei ole liiga range ning selle kergendamiseks ei ole alust. Ei kuulu rahuldamisele ka G.I kaitsja, advokaat A.Aasmaa apellatsioon. KarS § 65 lg 1 alusel liidetakse vaid reaalsed karistused. Tartu Maakohtu 12.09.2006 otsusega karistati G.I-d10kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga. Sellest loeti kantuks eelvangistusaeg 4 kuud ja 21 päeva. Seega kaitsja poolt taotletud ajavahemik on arvestatud teise kohtuotsuse järgi kantud karistusajana ning kogu kohtuotsust, mis on tingimuslik karistus, ei saa liita käesoleva kohtuotsusega, millega mõisteti reaalne vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga. Asjaolu, et G.I kriminaalasja , mida menetleti Tartu Maakohtus 12.09.2006 , ei liidetud kriminaalasjaga, mida menetleti Viru Maakohtus 20.04.2007 ( saabus maakohtusse 07.11.2006 ) , ei anna alust antud asjas G.I-le mõistetud karistuse muutmiseks. Kuna § KarS 334 lg 2 p 1 järgi alternatiivkaristust ei ole ette nähtud, siis kohus ei pidanud põhjendama tingimusliku karistuse mittekohaldamist. Kohus juhindub KrMS §-dest 337 lg 1 p 1; 343 lg 1; 344; 345.