1-06-10425
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2007. a Tartu
Kriminaalasja number
1-06-10425
Täitmiskohtunik
Lembit Käis
Kohtuistungi sekretär
Marve Alaver
Prokurör
Margus Lellep
Menetlustoiming
Süüdimõistetu M. O. (isikukood: XXX) materjalide läbivaatamine tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks
1-06-10425
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 10 päeva jooksul alates selle teadasaamisest.
Materjalide sisu ning kohtumenetluse poolte arvamused Tartu Maakohtu 27.09.2006. a otsusega mõisteti M. O. süüdi KarS §-de 424 ja 329 järgi ning teda karistati 5-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti tema liitkaristuseks 1 aasta ja 20 päeva vangistust. Tartu Vangla esitas 16.05.2007. a Tartu kohtumajale materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Kinnipeetava karistusaeg algas 06.11.2006. a ja peaks lõppema 26.11.2007. a. Kohtul on õigus kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada KarS § 76 lg 1 p 2 alusel alates 16.05.2007. a, kuna viimasel on vangistusest ärakantud vähemalt 6 kuud. Tartu Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetava vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna viimast ei saa pidada agressiivseks ning hoiab kõrvale konfliktsituatsioonidest. Teda ei ole vangistuse jooksul karistatud distsiplinaarkorras. Samas võib käituda ta alkoholijoobes impulsiivselt ja ei arvesta tagajärgedega ning võib sõltuda kaaslastest. Tema ohtlikkust ja riskikäitumise tõenäosust võib suurendada alkoholi ja narkootikumi mõju ning materiaalsete vajaduste tekkimine. Riskide maandamiseks katseajal oleks vaja, et süüdimõistetu osaleks alkoholi võõrutusravil. Kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt võib süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetul on võimalik elada vanemate juures ning tal on ka võimalus tööle asuda. Süüdimõistetu soovib, et teda vabastataks vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Ta on nõus alluma ka alkoholismivastasele ravile. Prokurör leiab, et süüdimõistetu võib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Kohtu põhjendused KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M. O. on ära kandnud II astme kuriteo eest mõistetud liitkaristusest (1-aasta ja 20 päevasest vangistusest) üle 6 kuu (seisuga 28.05.2007. a – 6 kuud ja 22 päeva). 2 (3)
1-06-10425 Seega on olemas formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, hinnates vangla poolt esitatud materjale ja kuulates ära süüdimõistetu ning prokuröri arvamuse, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastada. Süüdimõistetut on karistatud II astme kuritegude eest 6-l korral, s.o varguste, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara edasitoimetamise, ähvardamise, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste ja jõustunud kohtuotsuse mittetäitmise eest. Vangistust kannab ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste ja jõustunud kohtuotsuse mittetäitmise eest. Seega ei ole süüdimõistetu toime pannud raskeid vara- ega isikuvastaseid kuritegusid. Ka ei ole ta rikkunud vangla sisekorda ega karistatud distsiplinaarkorras. Kuna süüdimõistetu on parandanud oma käitumist ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt ning tal on võimalik elada peale vanglast vabanemist vanemate juures XXX külas XXX vallas ja asuda tööle, siis leiab kohus, et teda võib vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, allutades ta KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Arvestades asjaolu, et toimepandud kuritegudest pooled on süüdimõistetu varem toime pannud alkoholijoobes ning ta võib käituda alkoholijoobes impulsiivselt, sõltuda kaaslastest ja materiaalsetest vajadustest, siis leiab kohus, et edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks on otstarbekas panna süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks ka veel KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 7 sätestatud kohustused: s.o mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht hiljemalt 1 kuu jooksul vanglast vabanemisest, alluma alkoholismivastasele ravile ning mitte suhelda vangistust kandnud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Kuna ärakandmata vangistusaeg süüdimõistetul jääb alla ühe aasta, siis tuleb KarS § 76 lg 4 alusel määrata tema katseajaks 1 aasta.
Lembit Käis Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.