1-06-10919
Tallinna Ringkonnakohus 22 . mai 2007.a Tallinn 1-06-10919 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja 15. mai 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Andrus Kubbe süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 27. veebruari 2007.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Põhja ringkonnaprokurör Õnne-Neare Vaarmann Apellatsiooni esitaja Õnne-Neare Vaarmann Prokurör Andrus Kubbe Süüdistatav Advokaat Raivo Bergson Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Harju Maakohtu 27. veebruari 2007.a otsus Andrus Kubbe suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 22. mail 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on õigus esitada kassatsioon advokaadist kaitsja vahendusel. Kannatanul on õigus esitada kassatsioon advokaadi vahendusel ainult tsiviilhagisse puutuvas osas.
01.04.1999.a keskkonnaministri määrusega nr 39 kinnitatud harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad ning millega oli keskkonnale tekitatud kahju summas 78 150 krooni. Kohtueelsel uurimisel oli esitatud A. Kubbele süüdistus selles, et ta teostas ebaseadusliku metsaraie ise.
2(5)
3(5)
kokkuveoteedelt. Seega asus prokurör seisukohale, et tunnistaja A. Lalli ütlusi saab kasutada A. Kubbe süüd kinnitavate tõenditena. Kohtukolleegium apellatsiooni niisuguse seisukohaga ei nõustu ja märgib, et spetsialistist tunnistaja poolt tõendamiseseme asjaolude kohta antud ütlus, mis käsitleb mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevaid järeldusi, on kriminaalmenetluses lubatav tõend vaid juhul, kui sellised järeldused on tehtud ekspertiisi raames. Seda on märkinud Riigikohtu kriminaalkolleegium 18. detsembri 2006.a. otsuses nr 3-1-1-82-06 A. Pilve süüdistusasjas (RT III 2007, 1, 1). Seega on A. Lalli ütlused lubatavad tõendid üksnes osas, milles ta kirjeldab sündmuskohal avanenud pilti, kuid mitte osas, kus ta seletab, kui palju raiekõlbulikku metsamaterjali võidi kinnistutelt saada. Seetõttu on tõendamata apellatsiooni väide, et vaidlusalustelt kinnistutelt, metsasihtidelt ja kokkuveoteedelt oli võimatu nii palju raiekõlbulikku metsamaterjali saada kui A. Kubbe kinnitab. 5.4 Kohtukolleegium märgib, et apelleeritud kohtuotsuses on väga põhjalikult motiveeritud, miks ei oma tõenduslikku tähtsust vanemkonstaabel M. Issaku koostatud õiend, milles märgitakse, et vestluses Varblase ja Punamäe talu inimestega on selgunud, et 2002.a on nähtud Kõrvenõmme metsast puude väljavedamist ja raietööliste autosid ning vedajatega rääkimas A. Kubbet. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse seisukohaga, et KrMS §-s 63 sätestatud lubatava tõendi oleks selles avalduses sisalduvast infost saanud luua vaid juhul, kui need isikud oleks kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil menetlusseaduses ettenähtud vorminõudeid arvestades tunnistajatena üle kuulatud. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2007.a otsuses nr 3-1-1-127-06 A. Lüdikaineni süüdistusasjas märgituga, mille kohaselt selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (RT III 2007, 11,86). Varem oli avaldanud samasugust seisukohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis 28. veebruari 2007.a otsuses nr 3-1-1-105-06 V. Belolipetskaja süüdistusasjas (RT III 2007, 9,72). 5.5 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et A. Kubbe on müünud Kõrvenõmme maaüksuselt õigusvastaselt võõrandatud maal kasvava metsa raieõiguse tasuta võõrandamise lepingu nr 404 alusel AS-le S metsamaterjali ajavahemikul 4. märtsist kuni 3. detsembrini 2002.a. 11 korda. Tunnistaja R. R avastas ebaseadusliku metsaraie 2002.a septembrikuus ja teavitas sellest koheselt A. Kubbet ja keskkonnainspektsiooni. Langetatud metsamaterjali tunnistaja R. R metsas ei näinud. Keskkonnainspektsioon teostas Kõrveküla maaüksuse metsa eraldustel 47, 48, 56 ja 57 sündmuskoha vaatluse ja koostas selle kohta protokolli. Protokolli kohaselt on raie toimunud mõni aeg tagasi, sest puude kännud on juba hallikaks tõmbunud, kuid veel mitte sammaldunud. Kriminaaltoimikus olevate arvete kohaselt on pärast tunnistaja R. R poolt ebaseadusliku raie avastamist A. Kubbe müünud lepingu nr 404 alusel AS-le S metsamaterjali 7 korda. Viimane kord müüdi metsamaterjali järgmisel päeval pärast sündmuskoha vaatluse teostamist, s.o. 3. detsembril 2002.a. Kuna tunnistaja R. R ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Kõrvenõmme maaüksuse eraldustel 47, 48 ja 57 raiutud metsamaterjali ei olnud, kuid metsamaterjali müük lepingu nr 404 alusel AS-le S toimus, siis pidi A. Kubbe hankima selle puidu kusagilt mujalt. Siinjuures väärib tähelepanu, et Kõrvenõmme maaüksusel oli metsamaad ca 56 hektarit ning toimikus oleva kolme lepingu alusel võis A. Kubbe teha harvendusraiet maaüksuse erinevatel eraldistel kokku 28,38 hektaril. Seetõttu kohtukolleegium nõustub A. Kubbe kaitsja seisukohaga, et kuna A. Kubbet süüdistatakse ebaseaduslikus metsaraies Kõrvenõmme maaüksuse konkreetsetel eraldistel nr 47, 48 ja 57, siis ei oma tähtsust, kust oli pärit ajavahemikul 3. oktoobrist kuni 3. detsembrini 2002.a AS-le S üle antud metsamaterjal. Kohtukolleegiumi arvates väärib tähelepanu seegi asjaolu, et sündmuskoha vaatluse käigus avastati ebaseaduslik
4(5)
metsaraie Kõrvenõmme maaüksuse eraldistel 47, 48, 56 ja 57; keskkonnale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramise akti kohaselt eraldistel 47, 48 ja 57; kohtueelse menetluse kokkuvõtte kohaselt eraldistel 47, 48, 57 ja 58 ning kohtuistungil esitatud uue süüdistusakti kohaselt teostati ebaseaduslik metsaraie eraldistel 47, 48 ja 57. Seega on olnud ka prokuröril raskusi A. Kubbele süüksarvatava ebaseadusliku metsaraie koha kindlaksmääramisel. 5.6 Kohtukolleegium peab vajalikuks KarS § 331 lg 3 kohaselt apellatsiooni piiridest väljuvalt märkida, et A. Kubbet ei oleks olnud võimalik süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi süüdi mõista isegi siis, kui kõik tõendamiseseme asjaolud oleksid tõendamist leidnud, sest A. Kubbele esitatud süüdistusest ei selgu, milles seisnes A. Kubbe tegu ebaseadusliku metsaraie teostamisel ja kõrvaldamata on kahtlus, et A. Kubbe ei soovinud üldse metsa ebaseaduslikult raiuda ning raie käigus aset leidnud minetused toimusid temast sõltumatult. Kohtukolleegium osutab siinjuures kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, et süüteo vahendlik täideviimine tähendab KarS § 21 lg 1 kohaselt olukorda, kus üks isik paneb teo toime teist isikut ära kasutades, mis eeldab ärakasutatava isiku valitsemist ülekaaluga (teadmisega, tahtega, teatud võimuaparaadi abil). Riigikohtu kriminaalkolleegium on 13. oktoobri 2006.a otsuses nr 3-11-89-06 R. Stalkovi süüdistusasjas ebaseadusliku metsaraie küsimuses selgitanud, mida tähendab süüteo vahendlik täideviimine valitsemisel ülekaaluka teadmisega. Ärakasutatud isiku valitsemisest ülekaaluka teadmisega saab rääkida juhul, kui vahendlik täideviija viib teise isiku mingitest asjaoludest eksitusse või vähemalt kasutab tema eksitust ära nii, et ärakasutatud isik teostab oma tegevusega tahtmatult vahendliku täideviija teoplaani. Asjaolud, millega vahendlik täideviija eesseisjat ehk vahendit valitses, peavad olema süüdistuses määratletud. Ehk teisisõnu – süüdistuses peab olema näidatud, milles seisnes konkreetse süüteo täideviimise vahendlikkus. Süüteo vahendlik toimepanemine tuleb seega süüdistuses konkreetselt sisustada (RT III 2006, 38, 322). Samasugust seisukohta ebaseadusliku metsaraie süüdistusasjas on Riigikohtu kriminaalkolleegium avaldanud 18. detsembri 2006.a otsuses nr 3-1-1-82-06 A. Pilve süüdistusasjas (RT III 2007, 1, 1). Siinjuures kohtukolleegium kordub, samuti ebaseadusliku metsaraie süüdistusasjas 28. novembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-130-05 A. Leidtropi süüdistusasjas väljendatud seisukohta, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (RT III 2005, 44, 429).
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Jüri Paap
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.