1-07-5431\7 - Viru Ringkonnakohus - lahend.ee

Eesti koolis asukohaga Tškalovi 26a Sillamäe. Antud asjas võeti 29.aprillil 2007.a vahi alla ja 30.aprillil 2007.a kuulati kahtlustatavana üle M.J. . 3.Ringkonnaprokurör taotleb kahtlustatava M.J. i vahistamist, kuna on alust arvata, et vabadusse jäädes võib ta jätkata kuritegude toimepanemist ja hoida end kohtust kõrvale. 3.1.Kahtlustatav M.J. on Vene kodanik, ta on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (lisaks on Viru Maakohtus M.J. i suhtes kriminaalasi nr 04233002157 KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 järgi), on korduvalt karistatud ka väärtegude toimepanemise eest, kuritarvitab alkoholi, tarvitab ka narkootikume, ei tööta. 4.Kohtuistungil toetas ringkonnaprokurör oma taotlust ning palus kahtlustatav M.J. vahistada taotluses toodud põhjendustel. 5.Kahtlustatav ei olnud nõus ringkonnaprokuröri taotlusega, palus jätta end vabadusse. Seletas, et ta töötab, narkootikume ei tarvita. 6.Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata, kuna kahtlustatav töötab, kavatseb end parandada. 7.Maakohus võttis tõkendi kohaldamisel arvesse, et M.J. i kahtlustatakse teise raskusastme kuriteo toimepanemises, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Ta on korduvalt kohtu poolt karistatud. 10.mai 2005.a kohtuotsusega tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9, § 214 lg 2 p 4 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud, KarS § 74 lg 2 alusel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud karistuse osa täidab kohe, ülejäänud osas – 3 (kolm) aastat vangistust – tingimisi katseajaga 3 (kolm) aastat KarS § 74 lg 1 alusel. 27.mai 2005.a kohtuotsusega tunnistati ta süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi ning karistati vangistusega 1 (üks) kuu. 13.detsembril 2005.a nimetatud kohtuotsused liideti. Karistus ei ole Karistusregistrist maha võetud. Kahtlustatav pani antud kuriteo toime katseaja jooksul. Lisaks on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, sealhulgas narkootikumide tarvitamise eest. Ta kuritarvitab alkoholi. Kahtlustatav on Venemaa kodanik. Seega on kohtu arvates piisavalt alust arvata, et M.J. võib vabadusse jäädes jätkata kuritegude toimepanemist ja hoiduda kõrvale kohtueelsest uurimisest ja kohtust.

Ringkonnakohus leiab, et M.J. vahistamiseks on seaduslik alus. Maakohus on veenvalt tuvastanud vahistamise aluse ja ringkonnakohus nõustub sellekohaste põhjendustega. 11.Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 20 p 3 kohaselt võib vabaduse võtta kuriteo ärahoidmiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 130 lg 2 kohaselt võib kahtlustatava või süüdistatava vahistada, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. 11.1.M.J. vahistati põhjusel, et tema suhtes on alust arvata, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist või hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Selleks annavad aluse asjaolud, et M.J. on varem kohtulikult karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab ta 10.mai 2005.a (lk.8) kohtuotsusega määratud karistust 3-aastast katseaega. Nüüd on talle esitatud kahtlustus avaliku korra vastase kuriteo toimepanemises. Peale selle on Viru Maakohtus M.J. suhtes kriminaalmenetlus röövimise kohta. Eeltoodust nähtuvalt leiab ringkonnakohus, et M,J,, olles eelnevalt korduvalt karistatud kriminaalkorras, on jätkanud vabaduses viibides uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus leiab, et isiku suhtes, kes pärast korduvaid kriminaalkorras karistamisi annab oma tegevusega alust esitada talle kahtlustuse uute kuritegude toimepanemises, on olemas põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib ta jätkata uute kuritegude toimepanemist. 12.Teine põhjus M.J. vahistamiseks on kahtlus, et ta võib pakku minna. 12.1.Taolist ohtu suurendab ringkonnakohtu arvates ka karistuse raskus, millise kohus võib M.J. le määrata. Käesoleval ajal kahtlustatakse M.J. t teise astme kuriteo toimepanemises. Viru Maakohtu menetluses on M.J. suhtes kriminaalasi röövimise toimepanemises (KarS § 200 lg 2 p-de 4,7), mis on esimese astme kuritegu. Seega ei tuvastanud ringkonnakohus asjaolusid, mis välistaksid tõkendina vahistamise kohaldamise ja määruskaebuse põhjendused ei sisalda sedavõrd kaalukaid asjaolusid, mis annaksid aluse käesoleval ajal M.J. suhtes kergemaliigilise tõkendi kohaldamiseks. Selliseks asjaoluks ei saa käesoleval juhul olla ka määruskaebuses nimetatud töökoha olemasolu. M.J. väidet, et ta pole kuritegu toime pannud, kontrollitakse kohtueelsel uurimisel ning see ei anna alust maakohtu vahistamismääruse tühistamiseks. Eeltoodut arvestades on taotlus M.J. suhtes valitud tõkendi tühistamiseks alusetu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §§-dest 390 ja 391 jätab ringkonnakohus vahistamismääruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.