Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
04 mai 2007, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 06-7681
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
25 aprill 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
Margus Tihane süüdistuses KarS § 113 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 08 märtsi 2007 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Margus Tihane ja Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokurör Aarne Pruus
Prokurör
Lääne Ringkonnaprokurör Aarne Pruus
Süüdistatav
Margus Tihane, ik: 37511100298, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 10.06.2006
Kaitsja
Vandeadvokaat Natalia Suvorova
Jätta Pärnu Maakohtu 08 märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-06-7681 Margus Tihase süüdistuses KarS § 113 järgi sisuliselt muutmata. Täpsustada kohtuotsuse põhiosa ja lugeda otsuse 8 lehel lauseosa... KarS § 16 lg 4 mõttes- ta oli kannatanu saatuse suhtes ükskõikne ja pidi aru sama, et põrandale lamama jäetud kannatanu võib tema noalöögi tagajärjel surra.... asemel õigeks... M.Tihane pidas võimalikuks, et tema tegevuse tagajärjel saabub J.K surm ja möönis seda.....
Prokuröri apellatsioon rahuldada. M.Tihase apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 07 maist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates
selle saabumiste võimalust, mistõttu M.Tihasele süüksarvatud J.K tapmine on toime pandud kaudse tahtlusega. Apellant leiab, et kohus on ekslikult tõlgendanud kaudse tahtluse mõistet. Kohus on süüdimõistvas otsuses esitanud mitte tahtliku vaid ettevaatamatusega toimepandud kuriteo tunnused. Kohus on ekslikul seisukohal selles, et M.Tihane J.Kt noaga lüües ei näinud ette, et noalöögi tagajärjel võib saabuda J.K surm. Tahtluse sisusse kuulub põhjusliku seose ettekujutamine tavalise elukogemuse tasemel. Olukorras, kus süüdlane ei anna selgitusi kuriteo subjektiivse külje asjaolude kohta või need selgitused on ilmselges vastuolus kohtulikul uurimisel sedastatuga, tuvastatakse süüdlase tahtlus objektiivsete tunnuste alusel. Apellant teeb viite Riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-16-05 ja 3-1-1-126-04 ja toob ära kohtuarstliku ekspertiisi aktis antud arvamuse kannatanule tekitatud vigastustest. Asjaolu, et J.K verega on tugevalt määrdunud M.Tihase voodi ja vähesel määral põrand, tõendab, et J.K löögi ajal lamas või istus voodil. Tegemist oli jõulise löögiga ja M.Tihane soovis kannatanu surma või vähemalt möönis surma saabumist. On üldarusaadav, et lüües noaga elutähtsasse piirkonda näeb ründaja ette võimalust et võib saabuda teise isiku surm. Seega pani M.Tihane J.K tapmise toime kaudse tahtlusega.
kohtukolleegium leiab, et süüdistatava apellatsioon
Apellatsioonis on süüdistatav esitanud oma verisooni juhtunust, milline on maakohtule juba teada olnud ning maakohus on oma otsuses põhistanud miks ta ei hinda süüdistatava poolt antud ütlusi usaldusväärseteks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtus on ristküsitluse käigus vastavalt menetluspoolte taotlusele M.Tihase poolt antud ütluste usaldusväärsust kontrollitud ning kohus on põhistatult tunnistanud need ebausaldusväärseteks. Sellist kohtu järeldust apellatsioonis esitatu ei kummuta. Apellatsioonis esitatud väited tõendite loomisest kellegi poolt on paljasõnalised ning oletuslikud. Kohus on tõendite kogumis andnud hinnangu kriminaalasja menetlemise käigus läbiviidud ekspertiisiaktides antud arvamustele ning on seaduslikult lugenud tõendatud asjaolu, et M.Tihase korterist äravõetud nugadel, milledel läbiviidud eeltestide alusel oli veri, leiti proovist määratletud DNA profiilid, mis langesid kokku tapetu J.K DNA profiiliga/ I kd. tlk. 76-79/. Asjaolu, et tegemist oli kahe noaga ei anna alust tuvastada, et tegemist on tõendite kunstliku loomisega ega anna alust eksperdi arvamuse kui tõendi usaldusvääruse kahtluse alla seadmist. Apellatsioonis esitatud väide et nugade kirjeldus ei lange kokku haava kirjeldusega ei ole kooskõlas asja materjalidega, kuna ekspertiisiaktis antud arvamuse kohaselt/ I kd. t.lk. 60-64/
on ekspert pidanud võimalikuks, et surma põhjustanud vigastus on saadud löögist teravaotsalise, ühepoolselt teritatud esemega, võimalik, et ühega eksperdile esitatud nugadest. Võttes arvesse Jevgeni K surnukehal esinenud vigastuste morfoloogilisi iseärasusi, on nad suurema tõenäosusega tekitatud noaga pakendist nr 7, kus oli teravaotsaline lauanuga, tera pikkus 19,1 cm, laius kuni 4,2 cm, noaselja laius 0,2 cm. Seega ei ole nimetatud noa kirjeldus erinev tekitatud haava kirjeldusest. Apellandi väited täiendekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamuse vastuolulisuse kohta peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et eksperdi poolt antud arvamuses ei esine vastuolu/ I kd. t.lk. 71-73/. Nii on ekspert vastanud määruses esitatud küsimusele, vastanud et J.K võis peale vigastusi mõnda aega elada ja liikuda, kuid ajavahemik, mis võis jääda vigastuste saamise ja surma saabumise momendi vahele, võib olla mõõdetav minutitega, täpsemalt ei ole kindlakstehtav. Ei ole võimalik otsustada kui kaua ja millises ulatuses oli J.K võimeline peale vigastusi liikuma ja aktiivselt tegutsema. Seega on esimeses vastuses ekspert märkinud, et elada võis ta peale vigastusi veel mõnda aega, mis on mõõdetav minutitega, teises vastuses annab arvamuse, et täpselt ei ole võimalik anda arvamust kui kaua ja kui aktiivselt ta peale vigastusi veel liikuda sai. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osutada, et põhjusliku seose olemasolu teo ja selle tagajärjel teise inimese surma saabumise vahel, ei sõltu asjaolust kas surm saabus vahetult pärast tegu või mingi ajavahemiku möödumisel. Apellatsioonis esitatud eksperdi arvamus sellest, et Margus Tihase küünefragmentidelt analüüsiks võetud proovid olid segaproovid, kus M.Tihase vasaku käe viiendalt küünefragmendilt DNA analüüsiks võetud proovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada J.Klt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis / t.lk. 76-79/, ei välista tema poolt J.K tapmist ega anna alust M.Tihase õigeksmõistmiseks. Tunnistajate L.T ja M.R ütlustele on kohus seaduslikult oma hinnangu andnud ning M.R ütlused on kohus tunnistanud ebausaldusväärseteks, ning selles osas vaidlus puudub, seega uuesti nendele apellatsioonis viitamine kui ebausaldusväärsetele ei anna alust tõendite ümberhindamiseks ega lükka kohtu järeldusi ümber. L.T ütlused on kohus lugenud riimuvateks teiste kohtuistungil tunnistajatena ülekuulatud tunnistajate A.O, E.V, V.K ütlustega. M.Tihase viited sellele, et J.K väljaviskamisel tal noavigastusi ei olnud ning kui trepikojas vigastatud kannatanu leidis, vedas ta kannatanu koridori lamama ja sealt ta ka kannatanu surnukeha hommikul leidis, et ümber lükatud kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud kirjalike tõenditega. Nimelt sündmuskoha vaatlusprotokolliga/ t.lk.2-5/ ja ekspertiisiaktis nr GE-141206/3523 antud arvamuse / 76-80/ alusel tuvastatuga sellest, et kõige ulatuslikumad J.K vere määrdumised olid M.Tihase toas, voodi ühes otsas, vatitekk oli osaliselt verega läbi imbunud, so veri mõlemal poolt tekki, osaliselt veel kuivamata, põrandavaip oli kannatanu verega koos. Kohtukolleegium märgib, et koosseisuliste objektiivsete tunnuste tuvastamise osas on maakohtu otsus üheselt tõlgendatav. Apellatsioonis ei ole esitatud tõendeid, millele kohus oleks jätnud tähelepanu pööramata ja apellandi väited ei anna alust kohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks ja maakohtu põhistatud otsuse tühistamiseks.
Kohus on süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamisel leidnud, et M.Tihane tegutses kaudse tahtlusega, on oma järeldust ka põhistanud, teinud viite KarS § 16 lg 4, kus on sätestatud kaudse tahtluse mõiste kuid ühes lauses sisustanud kaudse tahtluse eksitavalt teise subjektiivse tunnuse-ettevaatamatuse mõistega. Kohtukolleegium leiab, et sellise eksitava lause väljajätmine on prokuröri apellatsiooni alusel võimalik teha ringkonnakohtul täpsustamise korras kuna faktiliselt on kohus juba tuvastanud M.Tihase tegevuse kaudse tahtluse vormis. Asjakohased on ka prokuröri viited Riigikohtu lahenditele, milledes on korduvalt väljendatud seisukohta, et lüües pikateralise noaga kannatanut elutähtsasse piirkonda jõuga, et nuga läbistab õlavarre, tungib rindkereõõnde, vigastades roiet ja tungides kopsu, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh ka surma saabumist.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.