Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.aprillil 2007 Kohtla-Järve kohtumajas
Kriminaalasja number
1-06-16190 (06244001460)
Kohtukoosseis
Kohtunik Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Sekretär Olga Štšeglova, tõlk Leonora Nõmmik
Kriminaalasi
S.V süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Liina Pikma
Prokurör
Kaitsja
S.V, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kesk-eriharidus, emakeel- vene keel, töökoht xxxxxxxx xxxxxxxx elukoht xxxxxxx xxxxxx, kriminaalkorras karistatud:
Juhindudes KrMS § 249, kohus
Süüdistatav
S.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Mõista karistuseks 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. Lähtudes KarS § 74 lg 1,3 jätta vangistus tingimisi S.V suhtes kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui S.V katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud. Katseaja algus – 20.04.2007. KarS § 75 lg 1 tulenevalt kohustada S.V käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
Samuti 14.09.2006.a. kell 04.43 Narva maanteel maja nr 10 juures Jõhvis Ida-Virumaal S.V , olles alkoholijoobes, juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrinumbriga xxx xxx , olles varem karistatud sellise teo eest Ida-Viru Maakohtu 12.10.2005.a. kohtuotsusega. Oma nimetatud tegudega pani S.V toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada süüdistatavat KarS § 424 järgi 1 aasta 7-kuulise vangistusega, kohaldades katseaega 18 kuud, käitumiskontrollile allutamisega ja lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus 1 aastaks 6 kuuks. Kannatanule tekitatud materiaalne kahju välja mõista süüdistatavalt. Kriminaalasja raames esitatud kannatanu V L tsiviilhagi kohta märgib kohtunik järgmist. Kahju summas 343, 40 krooni oli kannatanule tekitatud mitte kuriteo, vaid väärteoga, mis on kvalifitseeritav LS § 74-17, liiklusõnnetuse tekitamine. Selle kohta oli koostatud vastav väärteoprotokoll ( lk. 19). VTMS § 7 kohaselt, väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamise otsustatakse tsiviilseadustes sätestatud alustel ja korras. Järelikult, väärteo toimepanemisel tekitatud kahju hüvitamist ei otsustata kriminaalasja raames. Samuti kohtunik märgib, et suurema ohu allika valdaja ( teisisõnu juhi) tsiviilvastutus on kindlustatud kohustuslikus korras LKS alusel. Liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitab kannatanule kindlustusselts LKS alusel. Teatud asjaoludel kindlustusseltsil on regressiõigus – nõuda kannatanule väljamakstud summa süüdlaselt. Kuna tsiviilhagi on esitatud isiku vastu, kelle tsiviilvastutus on kindlustatud seaduse alusel, siis tuleb V. L hagi summas 343,40 krooni jätta rahuldamata. Vaatamata sellele, et kaitsja, süüdistatav ja prokurör jõudsid kokkuleppele ka tsiviilhagi hüvitamise osas, et saa kohtunik kinnitada kokkulepet selle ebaseaduslikus osas, nimelt tsiviilhagi osas, kuid peab võimalikuks lahendada tsiviilhagi küsimus iseseisvalt, sest vastavalt KrMS § 244 lg 2 võivad pooled jõuda kokkuleppele üksnes kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses. Kui aga kahju on tekitatud väärteoga, siis pooltel puudus õiguslik alus käsitleda kahju küsimust läbirääkimistel prokuratuuris. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et süüdistatav S.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Kannatanu V L tsiviilhagi summas 343,40 krooni jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta S.V kanda. Kohtunik Inna Kirsipuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.