Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
09 märts 2007, Tallinn
Kriminaalasja number
1- 05-120
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap
Kohtuistungi sekretär
Katri Öövel
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
28 veebruar 2007 Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
H.A süüdistuses KrK § 161, § 143 lg 2 p 1 § 186- 17 lg 6 järgi
- 17 lg 6
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18 detsembri 2006 otsus
Apellatsiooni esitaja
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör ja kaitsja Jaan Tedder
Prokurör
Põhja Ringkonnaprokurör Natalia Miilvee
Süüdistatav
H.A, ik: xxx, varem kirminaalkorras karistamata, vahistatud ei olnud
Kaitsja
Vandeadvokaat Jaan Tedder
Harju Maakohtu 18 detsembri 2006 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-120 H.A süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 12 märtsist 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult7 päeva jooksul, alates 09.03.2007.
kohaselt võimaldatakse täitedokument vabatahtlikult täita, samuti tuleb arvestada võimalusega teatud tingimustel tasuda osade kaupa, samuti § 51 lg 1, mille kohaselt hinnatakse vara võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel; kui üks nendest ei ole vara arestimise juures, hindab vara täitur, lähtudes kohalikust keskmisest müügihinnas, § 61 lg 2, mille kohaselt enampakkumise kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumist. Ametiseisundi kuritarvitamise tagajärjel H.A tekitas A. Kle suurt varalist kahju summas 240 000.- krooni, samuti täitemenetluse nõuete oluliste rikkumiste tulemusena riivas Põhiseaduse §§ 32 ja 33 kaitstud kannatanu õigusi koduna kasutatava omandi puutumatusele, asudes taolise omandi ebaseaduslikule võõrandamisele, samuti seadis H.A kahtluse alla kohtu täitevosakonna ametniku aususe ja erapooletuse, tekitades olulist kahju riigi huvidele. Oma tegevusega H.A kasutas ametiisikuna tahtlikult ära oma ametiseisundit, põhjustades suurt kahju isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, samuti riigi huvidele, s.o pani toime KrK § 161 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab KarS § 289 tunnustele.
07.11.2000.a vestles kohtutäiturina N.Miga vähemalt 15 minutit, olles temaga vahetus visuaalses ja verbaalses kontaktis. Seejärel 12.12.2000.a päevasel ajal ilmus H.A koos tuvastamata isikuga notar Jaan Harki büroosse Tallinn, Pärnu mnt 28, kus tuvastamata isik H.A juuresolekul esitas N.Mile kuuluva vara käsutusõiguse omandamise eesmärgil oma isikut tõendava dokumendina N.Mi nimele väljastatud NSVL passi nr 99 1268098 kehtivusega kuni 21.10.2001.a, milles N.Mi pilt oli asendatud tuvastamata isiku pildiga. Kuna H.A jättis notarile tahtlikult teatamata, et N.Mi passi esitanud isik kasutab võltsitud dokumenti ega ole tegelikkuses N.M ja osutas tuvastamata isikule vaimset kaasabi kuriteo toimepanemisel, siis poolte isikute samasuse kontrollimise järel koostas ja tõestas notar N.Mile kuuluva korteri x ostu-müügi lepingu, millele kirjutas alla Tallinna Linnakohtu täitevosakonna esindajana täitur H.A, N.Mi nimelt - tuvastamata isik ja mille tulemusena omandiõigus korterile läks üle ostjale ja N.Mina esinenud tuvastamata isik sai korteri müügihinnaks olnud 300 000.- krooni. Oma teoga aitas H.A soodusolukorra loomisega kaasa teadvalt võltsitud isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi kasutamisele, mille eesmärgiks oli õiguste omandamine, s.o KrK § 186 -§ 17 lg 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab KarS § 348 - § 22 lg 3 tunnustele.
-§ 17 lg.6 ja § 186-§ 17 lg.6
4.1 Maakohus leidis, et puudub vaidlust selle üle, et H.A Tallinna Linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturina oli süüdistuses märgitud ajal, s.o. 2000.aastal, ametiisikuks KrK § 160 mõttes, kellele on riigi poolt pandud haldamis-, materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ja võimuesindaja ülesanded. Hinnanud kriminaalasjas kõiki kogutud tõendeid kogumis, maakohus leidis, et H.A süü talle esitatud süüdistuses KrK § 161 sätestatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid arvesse võttes jõudis kohus järeldusele, et H.A kui kohtutäitur, tegutsedes tema ametiseisundiga seotud ülesannete sfääris ja olles teadlik oma täitemenetluse seadustikust tulenevatest kohustustest, viis täitemenetlust läbi võlgniku õigusi tagamata ja teda täitetoimingutest informeerimata ning seega H.A käitumine oli vastuolus täitemenetluse seadustiku sätetega, mistõttu tema tegevus on õigusvastane. Samuti kohus leidis, et süüdistatav pani teo toime tahtlikult, kuna temale kui kohtutäiturile olid kõik süüks pandud seadusesätted teada ning ta rikkus neid teadlikult. Oma õigusvastase tegevusega tekitas H.A nii varalist kui ka mittevaralist kahju. H.A tegevuse tagajärjel on A. Kle tekitatud varalist kahju summas 240 000 krooni, mis on korteri enampakkumisega müüdud hinna ja korteri tegeliku väärtuse vahe. Samuti tekitas H.A oma tegevusega olulist kahju riigi huvidele, mis seisneb selles, et ta seadis kahtluse alla kohtu täitevosakonna ametniku aususe ja erapooletuse.
Varalise ja mittevaralise kahju tekitamine on süüdistatava poolt oma ametiseisundi ärakasutamisega põhjuslikus seoses, kuivõrd kahju tekitamine sai võimalikuks otseselt süüdistatava kui ametiisiku tegude tõttu, seejuures teadis H.A oma tegude tagajärje saabumisest tulevikus või vähemalt möönis seda. Seega kohus asus seisukohale, et antud süüteokoosseisu objektiivse tunnuste osas on olemas tahtlus. H.A-le inkrimineeritud süüdistus KrK § 161 järgi vastab KarS § 289 sätestatud süüteokoosseisule, seega on ka kuriteona karistatav pärast kuriteo toimepanemist kehtima hakanud ja käesoleval ajal kehtiva seaduse järgi. 4.2 Kohus jõudis järeldusele, et H.A süü kelmusele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kaasaaitamises kriminaalasjas olevate tõenditega tõendamist ei leidnud ning mõistis ta KrK § 143 lg.2 p.11-17 lg.6 ja § 186-17 lg.6 järgi õigeks. Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtub, et seda, et korter tuleb maha müüa, oli N.Mi pere otsustanud veel enne korteri arestimist ja kohtutäituri korterisse tulekut. N.M ise oli pöördunud kinnisvarabüroosse, seejärel lasi ta sellega tegeleda J.E. Kohus luges tuvastatuks asjaolu, et korteri müügiga tegelesid erinevad isikud, kellega H.A kokku ei puutunud ning ise ta korterit sundmüüki ei pannud. Sellest järeldub, et puudub alus arvata ja puuduvad ka vastavad tõendid selle kohta, et H.A oleks olnud seotud talle inkrimineeritud kuritegude teiste võimalike toimepanijatega või teadnud nende olemasolust. Kohus leidis, et notaritehingu teostamisel ei täitnud H.A kohtutäiturina garandi kohustust ega esinenud sellisena. Samuti ei kuulunud tema kohustuste hulka tuvastada müüjana esinenud isikut ega kontrollida tema poolt esitatud dokumendi autentsust ega tõepärasust. Süüteokoosseisu - kelmuse – objektiivsete tunnuste hulka kuulub ka varalise kasu saamine. Süüdistuse kohaselt sai H.A tuvastamata vahendajalt rahalise vahendustasu tuvastamata summas. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et H.A oleks saanud enne või pärast ostu-müügilepingu sõlmimist rahalist summat, on tõendamata, millistel asjaoludel ja millises suuruses oli tasu saadud.
Kohtu järeldus, et H.A, suheldes paljude isikutega, ei olnud võimeline nii kergesti ühel korral näinud kannatanut tuvastama, on oletuslik. Kuu enne notari juurde minekut lahendas H.A kannatanu N.M rida tekkinud probleeme, teadis, et notari juurde ilmus vale isik kuna oli teise välimusega. Teadmisest, et tegemist on vale isikuga, on piisav, et teada ka seda, et notarile on esitatud võltsitud dokument. Dokumendi esitamise eesmärk oli H.A-le teada. Kuigi kuriteo täideviijaid ei ole tuvastatud ega ka H.A motiiv kuriteole kaasaaitamisele, ei saa see olla aluseks tema õigeksmõistmiseks. Puudub tegelikult vaidlus sellest, et H.A puutus kokku kuriteo toimepanijatega. Kokkuvõttes prokurör leiab, et tõendid on kohtu poolt hinnatud ühekülgselt, materiaalõigust on ebaõigesti kohaldatud, kohtu järeldused ei tugine uuritud tõenditele, millede tulemusel tehti ebaseaduslik kohtuotsus.
Süüdistatav toetas kaitsja poolt esitatud taotlust ja leidis, et tema ei ole kuritegusid toime pannud.
Tuvastamist on leidnud, et juba juunis 2000 on H.A poolt pandud võõrandamiskeeld A.K korterile ja 12.07.2000 juba arestiti x, taotlus sissenõude osas nimetatud korterile oli Eesti Gaasi poolt esitatud alles 26.07.2000 aastal, seega peale seda kui korter oli juba arestitud. Kohus on seaduslikult tuvastanud, et H.A on rikkunud TMS § 29 lg 1 täitetoimikust täitekutsega teatamise nõuet, mille vorm on justiitsministri 14.10.1999 a määrusega nr 51 kehtestatud. Selline rikkumine on viinud selleni, et A.K võeti ära võimalus realiseerida oma TMS § 50 lg 5 sätestatud õigusi avaldada soovi, millistele esemetele sissenõue pöörata. Antud juhul oli võlgnevus veidi üle 12 tuhande krooni, mis on väga väike osa kolme toalise korteri hinnast. H.A poolt enampakkumise väljakuulutamise ajaks oli A.K poolt juba 6000 krooni tasutud. Kohtutoimikus oleva täiteteoimiku kinnitatud ärakirjalt/ t.lk. 76/ on selgelt näha kuupäevade osas ülekirjutused, kusjuures need ülekirjutatused on vastuolus kohtutoimikus olevate samade tõendite kuupäevadega, mis annab ringkonnakohtule seadusliku aluse hinnata nimetatud tõend ebaseaduslikuks ning jätta ta tõendite kogumist välja. Nimetatud ärakiri on kohtu poolt avaldatud, kuid otsuses ei ole seaduslikult sellele tõendile tuginetud. Kriminaalasja materjalide kohaselt on 01.08.2000 H.A poolt A.Kle saadetud kirjalik teade Nelgi 31-36 avaliku enampakkumise tegemise kohta, kusjuures kirjas äranäidatud võlasummaks on 12 362. 80 krooni, kuigi juba 21 juulil 2000 aastal oli A.K poolt tasutud 6000 krooni ja see oli laekunud täitevosakonna arveldusarvele. Samuti nähtub korteriomanikule saadetud kirjast, et enampakkumine toimub 15 augustil 2000 aastal, kui tegelikult enampakkumist sellel päeval läbi ei viidud ja see toimus 18 augustil 2000 aastal, millest A.Kle ei teatatud. Kohus on piisavalt põhistanud H.A poolt KrK § 161 ettenähtud objektiivsete tunnuste : ametiseisundi tahtlik ärakasutamine ja olulise varalise ja mittevaralise kahju tekitamine ning ka subjektiivse tunnuse- tahtluse olemasolu kõikide objektiivsete tunnuste osas. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja väited kohtuotsuse motiveerimatuse kohta ei ole asjakohased ega kooskõlas otsuses oleva põhistusega. Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et H.A on süüdistuses esitatud ja maakohtu poolt tuvastatud teod toime pannud oma ametialaste volituste piires, tegutsedes kui ametiisik. A.Kle kuuluv korter oli arestitud ning rikkudes täitemenetluse seadustiku sätteid, millised on süüdistuses esitatud, müüs A.K korteri 240 000 krooni alla korteri tegelikku väärtust ja tema poolt täitemenetluse seaduse rikkumiste tagajärjel läks vallasomand üle V. M/ I kd. t.lk. 135/, kuigi 18.08.2000 aastal korteri müügiks H.A seaduslikku õigust ei olnud kuna ponud möödunud TMS § 61 lg 2 ettenähtud tähtaeg. Kaitsja poolt kohtuistungil väidetu sellest, et lõppkokkuvõttes jäi korter siiski A.Kle ei anna seaduslikku alust süüdimõistvat kohtuotsust tühistada kuna asjaolu, et A.Kle sai korteri osas omandiõigus taastatud on seotud kannatanu enda poolt algatatud hilisemate kohtuvaidlustega, kus ebaseaduslik enampakkumine, millega korter müüdi V.M tunnistati kehtetuks/ I kd. t.lk. 114-115 /. Kohus on seaduslikult leidnud, et KrK § 161 H.A-le inkrimineeritud kuritegu, on karistatav ka kehtiva KarS § 289 järgi. Kannatanu poolt kriminaalasja raames õigusabiga seotud kulutuste väljamõistmine süüdlaselt on seaduslik. Kaitsja poolt apellatsioonis väidetu, et ametiisiku poolt kuriteoga seotud kannatanul tekkinud kulutused tasub ametiisiku tööandja ei ole kooskõlas seadusega kuna KrMS § 180 lg 1 kehtestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
-§ 17 lg 6 ja KrK § 186- § 17 lg 6
Kohtukolleegium soostub prokuröri apellatsioonis märgituga, et kuna tegemist oli arestitud korteriga, siis Paldiski mnt 183-22 korteri ostu-müügi lepingu sõlmimine ei olnud võimalik ilma kohtutäituri kohalolekuta ja nõusolekuta. Kuid samas ei anna selline asjaolu iseenesest alust antud juhul tuvastada H.A kui kohtutäituri kuriteost osavõtutahtlust ja tahtlust põhiteo toimepanemise suhtes. Süüdistuse kohaselt aitas H.A kelmuse ja võltsitud dokumendi kasutamise toimepanemisele kaasa kuna viibides notaribüroos korteri ostu- müügilepingu sõlmimise juures jättis tahtlikult notarile teatamata, et N.M nimel esinenud ja viimase passi esitanud isik ei ole tegelikult N.M. Tuvastamata isik sai 300 000 krooni ja H.A sai rahalist vahendustasu tuvastamata suuruses. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul puuduvad tõendid mis annaksid tõsikindlalt aluse tuvastada H.A puutumust kuriteo täideviijatega. Süüdistuse kohaselt on tema ettekujutuse minimaalselt kaudse tahtluse tasemel täideviija tahtlikust käitumisest tõendatud faktiga, et kuu aega enne lepingu sõlmimist oli H.A kannatanuga visuaalses ja verbaalses kontaktis 15 minuti jooksul. Kohtukolleegium leiab, et kohus on seaduslikult tõdenud, et kannatanu korteris rääkis H.A korteris sünnipäeva pidavate isikutega, mitte ainult N.M ning asjaolu, et ta kuu aja möödudes teadis, et tegemist on teise isikuga on oletus millele ei ole võimalik süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Kohus on õigustatult viidanud ka faktile, et notari juures kohtutäituri ülesandeid teostanud isiku pädevusse ega kohustuste hulka ei kuulunud isikute tuvastamine ega isiku poolt esitatud dokumendi autentsuse kontroll. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioon ei kõrvalda kahtlusi mis on maakohtu otsuse järeldustes kajastamist leidnud ning mida kõrvaldada ei ole võimalik ja seega tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Puuduvad piisavad tõendid tuvastamaks H.A poolt nii tegevuse kui ka tegevusetuse vormis kelmusele ja võltsitud isikut tõendava dokumendi kasutamisele, mille eesmärgiks oli õiguste omandamine, kaasaaitamine ehk puuduvad tõendid tuvastamaks tema tegevuses temale esitatud süüdistuse alusel inkrimineeritud kuritegude koosseisuliste tunnuste olemasolu. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad alused maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamiseks ja prokuröri apellatsiooni alusel kohtuotsuse tühistamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.