lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-127578/10

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 04.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-127578/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1501
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 75 lg 1Kohtualluvuse kontrollimineTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 486 lg 1Kiirmenetluse muutumine hagimenetluseksTsMS § 487 lg 1Hagimenetluse alustamineTsMS § 661 lg 2Määruskaebuse esitamineTsMS § 79 lg 2Isiku kohtualluvus

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
C-22/97C-327/10

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

xxxxx Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

xxxxx, 4. detsember 2024

Tsiviilasja number

2-24-127578

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi I. K.N vastu 992 euro 61 sendi saamiseks

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post XXX) Kostja I. K.N (isikukood XXX, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi I. K.N vastu 992 euro 61 sendi saamiseks menetlusse võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule.
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.
3.Toimetada määrus kätte hageja lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 kohaselt esitada käesoleva määruse peale kirjaliku määruskaebuse xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 2 kohaselt 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.07.20262-26-10708/6Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 89 lg 1Kohtualluvus lepingu täitmise koha järgi
TsÜS § 14 lg 1Elukoht ja selle muutmine
1.
Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 31.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. K.N (kostja) vastu 992 euro 61 sendi saamiseks seoses lepinguga, mille Elisa Eesti AS (võlausaldaja) oli 07.01.2022 kostjaga sõlminud. Pärnu Maakohus tegi 01.08.2024 määrusega kostjale makseettepaneku ning proovis seda kostjale korduvalt kätte toimetada.
2.Pärnu Maakohus lõpetas 11.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja menetlemiseks üle xxxxx Maakohtule TsMS § 486 lg 1 p 2 kohaselt, sest tal ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus tõi välja, et ta proovis kostjale makseettepanekut kätte toimetada järgmiselt:  

02.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 07.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud

   

12.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 15.08.2024 aadressil XXX - Elektrooniline kättetoimetamine ei õnnestunud 09.09.2024 aadressil XXX - Tagastatud - e-postile vastus puudub 03.09.2024 saadetud makseettepanek e-posti aadressidel XXX – puudub kättesaamise kinnitus, XXX – puudub kättesaamise kinnitus.

Kohus märkis, et rahvastikuregistri andmetel on aadress xxxxxxxxx–xxxxxxxx kehtetu. Telefoninumbril XXX vastas võlgniku abikaasa (rahvastikuregistris info puudub), kes kinnitas, et võlgnik elab xxxx, kontakte ei tea. Lubas edastada võlgnikule kohtu telefoninumbri.

3.xxxxx Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega hagi TsMS § 487 lg 1 kohaselt käiguta ning andis hagejale tähtaja, et esitada nõue ja seda põhjendada hagiavaldusele ettenähtud vormis. Sealjuures selgitas kohus, et hageja peab märkima kostja aadressi või tooma välja, mida ta on kostja andmete teada saamiseks teinud, samuti põhjendama kohtualluvust.
3.1.Hageja esitas 25.10.2024 xxxxx Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõlg 898 eurot 99 senti, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 520 eurot 65 senti ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni täitmiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena 673 eurot, millest 315 eurot oli riigilõiv ja 358 eurot õigusabikulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 07.01.2022 võlausaldajaga Apple IPadi ostmiseks osamaksetega müügilepingu nr 12142196 (leping), mille järgi oli osamaksete suurus 899 eurot, tasumisperiood 36 kuud ning intress 0%. Kuivõrd kostja makseid ei tasunud, ütles võlausaldaja 28.04.2022 lepingu üles ning loovutas sellest tulenevad nõuded 07.03.2024 hagejale. Hageja leidis hagiavalduses, et asi allub xxxxx Maakohtule TsMS § 79 lg 2 kohaselt, sest lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema aadress on Mõisavahe tn 63–3, 50707 xxxxx, xxxxx maakond ning see on kostja viimane teadaolev elukoht. Täiendavalt oli hageja aga ka seisukohal, et xxxxx Maakohus peaks saatma asja lahendamiseks Harju Maakohtule, sest viimasel on kohtualluvus Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a määruse nr 1215/2012 järgi kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) (määrus) kohaselt. Hageja leidis, et Harju Maakohtul on kohtualluvus määruse art 5 lg 1 ja art 17 lg 1 p b kohaselt, mis kohaldub tarbijalepingutele.
3.2.xxxxx Maakohus jättis 05.11.2024 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta ning palus hagejal kohtualluvust täiendavalt põhjendada. Kohus selgitas, et välismaise elemendiga tarbijalepinguid puudutavas vaidluses saab määruse art 17 lg 1 ja 18 lg 2 kohaselt esitada tarbija vastu hagi üksnes selle liikmesriigi kohtusse, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus märkis, et tema hinnangul puudub tarbijast kostjal Eestis harilik viibimiskoht ning tõi välja, et hageja ei ole tuginenud ka kehtiva kohtualluvuse kokkuleppe olemasolule. Kohtute infosüsteemi ja rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja xxxx Vabariigi kodanik, kellel puudub elukoht Eestis. Ajavahemikul 25.11.2021–13.02.2022 oli kostja aadress xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx linn ja ajavahemikul 14.02.2022–12.06.2022 oli kostja aadress xxxxxxxxx-xxxxxxxx linn. Kostjal ei ole registri andmetel vähemalt kaks aastat Eestis elanud.
3.3.Hageja leidis 22.11.2024 esitatud vastuses, et TsMS § 89 lg 1 kohaselt on kohtualluvus Harju Maakohtus, sest nõue tuleneb võlausaldaja ja kostja vahel sõlmitud lepingust, mille

täitmise koht on võlausaldaja tegevuskoht Tallinnas. Hageja viitas ka Euroopa Kohtu 17.11.2011 otsusele asjas nr C-327/10 Hypoteční banka a.s. vs U.M.L, kus Euroopa Kohus oli leidnud, et kui kohtul ei ole võimalik mõistlikke jõupingutusi tehes tarbija elukohta teada saada, saab nõuet menetleda tarbija viimase teadaoleva elukohariigi kohtus.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 75 ja § 371 lg 1 p 2 kohaselt keelduda, sest asi ei allu xxxxx Maakohtule. Kohus kontrollib TsMS § 75 lg 1 kohaselt esiteks, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib esitada hagi Eesti kohtule. Kohus leiab, et kuivõrd kostja on xxxx kodanik, esineb välismaine element ning kohtualluvust tuleb kontrollida Brüsseli I määruse (uuesti sõnastatud) kohaselt. Ekslik on hageja seisukoht, et kohtualluvust reguleerib Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustik, sest Euroopa Liidu õiguse kohaldamine on Eesti õiguse kohaldamise suhtes ülimuslik (RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05, p 49; Euroopa Kohtu 15.07.1964 otsus asjas nr 6/64 Costa vs ENEL; ühendatud kohtuasjad C10/97 kuni C-22/97, Ministero delle Finanze vs. IN.CO.GE.'90, [1998] ECR I-6307).
5.Kuna kostja sõlmis osamaksetega müügilepingu tarbijana oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, reguleerib kohtualluvust määruse art 17 lg 1 järgi määruse neljas jagu. Määruse art 18 lg 2 kohaselt võib tarbija vastu üldreeglina menetluse algatada üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tema harilik viibimiskoht. Erandiks on kohtualluvuse kokkulepped, mis on art 19 kohaselt lubatud vaid piiratud juhtudel. Hageja ei ole tuginenud sellele, et võlausaldaja oleks sõlminud kostjaga kohtualluvuse kokkuleppe ning kohtualluvuse kokkulepe ei nähtu ka lepingust. Võlausaldaja on küll üldtingimuste p-s 9.3 kohtualluvust eraldi reguleerinud, kuid mitte tarbijalepingute puhul. Võlausaldaja üldtingimuste p 9.3 kohaselt lahendatakse vaidlused tarbijaga tarbija elukohajärgses kohtus.
6.Eeltoodut arvestades tuleb kohtualluvus kontrollida määruse üldreegli järgi art 18 lg 2 mõttes, mis sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtus, kus on tarbija harilik viibimiskoht. Kohus hindab seda, kas kostja harilik viibimiskoht on Eestis määruse art 62 lg 1 kohaselt siseriikliku materiaalõiguse alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Hageja on märkinud maksekäsu kiirmenetluse avalduses, et kostja elukoht on xxxxx aadressil xxxxxxxxx–xx. Hageja leidis hagiavalduses, et kostja elab xxxxx aadressil xxxxxxxxxxxx–x ning tõi välja, et seal oli kostja elukoht ka lepingu sõlmimise ajal. Rahvastikuregistri andmetel on mõlemad elukoha aadressid aga alates 2022. aastast kehtetud. Aadress xxxxxxxxxxxx–x on kehtetu alates 13.02.2022 ning aadress xxxxxxxxx–xx on kehtetu alates 12.06.2022. Täiendavalt on alates 13.12.2022 kehtetu ka üldine elukoha aadress Eestis ning kostjat puudutava kirje olekuks on märgitud „arhiivis“. Andmed muude lähisugulaste elukohtade või lisa-aadresside kohta puuduvad ning Politsei- ja Piirivalveamet andis 07.11.2024 vastuses kohtule teada, et neil puuduvad andmed kostja elu- või asukoha kohta. Seega ei ole kostjal Eestis kehtivat elukoha-aadressi olnud juba kaks aastat. Kohus leiab, et eeltoodud andmetest nähtuvalt puudub kostjal Eestis harilik viibimiskoht, ta ei ela TsÜS § 14 lg 1 mõttes alaliselt või peamiselt Eestis.
7.Kohus leiab, et kostja vastu ei saa esitada Eesti kohtusse hagi ka Euroopa Kohtu varasemaid suuniseid arvestades, kuigi suuniseid võib asjakohaseks pidada ka praegu. Euroopa Kohus on leidnud, et kui kohus ei suuda tuvastada, et tarbijast kostja elukoht oleks üheski liikmesriigis, võib kohtualluvuse määramisel lähtuda ka tarbija viimasest teadaolevast elukohast, kui tarbija loobus oma elukohast enne tema vastu hagi esitamist (Euroopa Kohtu
17.novembri 2011. aasta otsus C-327/10, Hypoteční banka a.s. vs U. M. L., p-d 39–45). Sama

seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus, tuues ühtlasi välja, et see on asjakohane ka muude kui kinnisvara tagatisel võetud pikaajaliste laenude puhul (RKTKm 31.03.2015 3-2-1-179-14, p 13).

8.Euroopa Kohtu suuniseid arvestades saaks Eesti kohtusse kostja vastu hagi esitada aga üksnes eeldusel, et kostja elukoht ei ole Eestis ning kohus ei suuda määruse art 62 lg 2 kohaselt kindlaks teha tarbijast kostja elukohta ka muus liikmesriigis selle liikmesriigi õigust kohaldades. Rahvastikuregistri andmetel on kostja sündinud xxxx, tema emakeel on läti keel ning tal on xxxx kodakondsus. xxxx tsiviilkoodeksi (Civillikums) § 7 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik vabatahtlikult viibib otsese või kaudse sooviga seal alaliselt elada või tegutseda. Maksekäsu kiirmenetluses kinnitas kostja abikaasa telefoni teel kohtule, et kostja elab xxxx, kuid ta ei tea kostja kontakte. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja elab xxxx ning seal on tema harilik viibimiskoht, mistõttu tuleb määruse art 18 lg 2 kohaselt esitada tarbijast kostja vastu hagi xxxx kohtusse. Eeltooduga samale järeldusele viivad ka Euroopa Kohtu suunised, sest kostja andmeid ning tema abikaasa selgitusi arvestades on kostja viimane teadaolev elukoht samuti xxxx, mitte Eestis.
9.Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 1 p 2 ja § 75 lg 2 kohaselt menetlusse võtmata, sest asi ei allu Eesti kohtule. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja