Kohtuasja number 3-1-1-126-06 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 16. veebruar 2007 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Priit Pikamäe Kohtuasi Nikolai Birjukovi vahistamine Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a määrus asjas nr 1-06-10373 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Birjukovi kaitsja vandeadvokaadi abi Mati Maksing, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 17. jaanuar 2007
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. novembri 2006. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
taotluse arutamisega ning tõkendi muutmisest keeldumisega, on tõkendi muutmise taotluse näol sisuliselt tegemist vahistuse põhjendatuse kontrolli taotlusega KrMS § 137 mõttes. Seda kinnitab maakohtu määruses sisalduv arutluskäik, milles põhjendatakse N. Birjukovi edasist vahi all pidamise vajalikkust. Kriminaalmenetluse seadustiku § 137 lg 3 kohaselt lahendatakse vahistuse põhjendatuse kontrollimise taotlus kohtumäärusega, mis ei ole edasikaevatav. Määruse edasikaebeõiguse välistab samuti KrMS § 385 p 61, mille kohaselt ei saa vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrust vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Kriminaalmenetluse seadustiku § 136 kohaselt kuulub KrMS 15. peatükis sätestatud korras vaidlustamisele vahistamine või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise määrus. Nimetatud määruste hulka ei kuulu vahistamise muutmisest keeldumise määrus, mistõttu on maakohtu määruses ekslikult märgitud, et määrus on määruskaebekorras vaidlustatav. Ringkonnakohus märkis seejuures, et tõkendi muutmata jätmine ei olnud kõrgemas kohtus vaidlustatav ka kriminaalmenetluse koodeksi järgse kohtupraktika pinnalt.
esitada vahistamismääruse peale määruskaebus ja taotleda KrMS § 137 lg-s 1 märgitud korras vahistuse põhjendatuse kontrolli, on vahistatule seoses tema vabaduspõhiõiguse riivega tagatud Põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga nõutaval määral nii tema õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui ka kohane, s.o õiglane ja tõhus kohtumenetlus. Seetõttu on ekslik kaitsja väide, et vahistuse põhjendatuse kontrolli käigus tehtud määrus peab olema vaidlustatav.
pädevusega.
Olukorras,
kus
süüdistatav
on
antud
kohtu
alla
ja
eeluurimiskohtunik ei ole enam pädev tema vahistuse põhjendatust kontrollima, vahistuse põhjendatuse kontrolli KrMS § 137 regulatsiooni mõttes toimuda ei saa. Sellest aga ei järeldu, et kohtu alla antud süüdistatav võiks vahi all viibida põhjendamatult - eelvangistuse kohaldamine on õigustatud vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ja soovitud seaduslikku eemärki ei ole võimalik saavutada muul viisil. See tähendab omakorda, et põhjendatud kuriteokahtluse või vahistamisaluse äralangemisel tuleb ka kohtu alla antud vahistatu vabastada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-103-06, RT III 2006, 47, 393). Kriminaalmenetluse seadustiku § 275 kohaselt on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Kõnealusel juhul esitaski kaitsja maakohtule taotluse asendada tõkend - vahistamine - süüdistatava suhtes varem valitud tõkendiga, s.o elukohast lahkumise keeluga. Kõnealune taotlus kuulus lahendamisele KrMS § 276 lg 2 korras. Kriminaalkolleegium märgib, et sarnaselt vahistuse põhjendatuse kontrollimise määrusega ei ole ka kohtumenetluses kohtumenetluse poole taotluse lahendamise määrus vaidlustatav määruskaebe korras. Seetõttu tuli ringkonnakohtul jätta selle määruse peale esitatud määruskaebus läbi vaatamata, kuid mitte KrMS § 137 lg 3 ja § 385 p 61 alusel, vaid tuginedes KrMS § 385 p-le 16.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.