Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasja number
1-06-12799
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Igor Amann
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kriminaalasi
V.I süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8 ; 266 lg 1 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 18. detsembri 2006. a otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav V.I
Prokurör
Egon Oja
Süüdistatav
V.I sünd 05.07.1984.a kodakondsuseta, elukoht x, varem kohtu poolt kahel korral karistatud, viimati 08.11.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 4 kuulise vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga. Karistus pöörati täitmisele Tallinna Linnakohtu 07.05.2004.a määrusega
Kaitsja
Adv. Uido Truija
Jätta Harju Maakohtu 18. detsembri 2006.a. otsus V.I süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva
jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
V.I tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 2 aastase vangistusega, KarS § 266 lg 1 järgi 2 kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistustuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeti 07.05.2006.a. V.I tunnistati süüdi üheksas varguses või varguse katses: 25.02.2005.a murdis sisse Tallinnas x keldrisse ja püüdis varastada A. B vara, kuid peeti sündmuskohal kinni;
V.I vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse. Taotleb kõikide kergendavate asjaolude arvestamist ja palub tähelepanu pöörata, et tema karistuse ei ületaks 1 kuud ja 20 päeva. Kohus on talle liialt range karistuse mõistnud. Palub arvestada eelvangistuses viibitud 7 kuud ja 10 päeva. Taotleb kergema karistuse mõistmist või osaliselt tingimisi karistusest vabastamist.
Prokurör leidis, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid kergema karistuse mõistmist.
Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust. V.I ei viita oma apellatsioonis ühelegi asjaolule, mida maakohus poleks talle karistuse mõistmisel arvestanud ning milline võiks kaasa tuua kohtuotsuses esitatud seisukohtade ümberhindamise. Nii puhtsüdamlikku kahetsust vastutust kergendava asjaoluna kui ka eelvangistuses viibitud aega on maakohus arvesse võtnud. Ka ringkonnakohtu istungil ei osanud ei süüdistatav ega tema kaitsja esitada ühtki mõistlikku põhjendust, mis võiks kaasa tuua V.I-le mõistetud karistuse tühistamise. Maakohtu põhjendused süüdistatavale mõistetava karistusmäära valikul on veenvad, tuginevad KarS §-s 56 sätestatule, mistõttu kohtukolleegium, nõustudes maakohtu seisukohtadega, ei pea vajalikuks kohtuotsuse põhiosa asjaolude kordamist. Kohtukolleegium rõhutab, et üheksa varavastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva karistuse leevendamiseks puudub alus. Mis puutub V.I apellatsioonis alternatiivselt esitatud taotlusse karistusest tingimisi vabastamise kohta, siis kohtukolleegium ei pea taotluse rahuldamist võimalikuks. Kuna karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, siis on KarS § 74 kohaldamine võimalik siiski üksnes isikute suhtes, kes on tahtliku vangistusega karistatava kuriteo pannud toime esmakordselt ja kellest võib arvata, et nad rohkem kuritegusid toime ei pane. V.I on aga varem kahel korral karistatud ning mis põhiline 08.11.2002.a kohtuotsusega määratud katseaega ei suutnud ta seadusekuulekalt läbida, mistõttu pööras kohus 07.05.2004.a määrusega karistuse täitmisele. Seega puudub V.I suhtes usaldus, mis annaks aluse tema karistusest tingimisi vabastamiseks ning eelduseks, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Kohtukolleegium on seisukohal, et V.I-le mõistetud karistus on põhjendatud ja seaduslik, selle tühistamiseks puudub alus. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.12.2006.a otsuse V.I suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
Malle Preimer
Meelika Aava
Igor Amann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.