Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung
Kriminaalasja number
1-06-8421
Kohtukoosseis
Eesistuja Malle Preimer, liikmed Jüri Paap ja Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop, tõlk Marina Lepiksoo
Kriminaalasi
Vitali Tukk’i süüdistus KarS § 263 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 27. novembri
Apellatsiooni esitaja
Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee ja kannatanu Riina Värs
Prokurör
Natalia Miilvee
Süüdistatav
Vitali Tukk
2006. a otsus
sünd 18.08.1963.a (36308180354) kodakondsuseta, elukoht x, FIE, karistatud: Vitali Tanveli nime all Tallinna Linnakohtu poolt 19.02.2004.a KrK § 76 lg 3 p 2, 165 lg 1, 186, 203 lg 3 järgi 3 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katsejaga ja Vitali Tukk nime all Tallinna Linnakohtu poolt 09.11.2004.a KarS § 186 järgi 3 kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga Kaitsja
Adv. Urmas Simon
Tühistada Harju Maakohtu 27. novembri 2006.a otsus Vitali Tukk’i õigeksmõistmises KarS § 263 p 1 järgi täies ulatuses. Teha uus otsus: Süüdi tunnistada Vitali Tukk KarS § 263 p 1 järgi ja karistada teda 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 19.02.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta 11 kuu ja 19 päeva – võrra ning mõista
liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud ja 19 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda karistuse kandmisele asumise päev. Välja mõista Vitali Tukilt KrMS § 179 lg 2 alusel sundraha 5400 krooni riigituludesse. Sundraha kuulub tasumisele 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Kannatanu R. V apellatsioon rahuldada, prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
V. Tukk või tema kaitsja esitama vastavad andmed isikute sarnasuse kinnitamiseks. Juhul, kui V. Tukk oleks väitnud, et tema poolt nimetatud väidetavad sõiduki kasutajad on temaga ühte nägu, oleks alus kaaluda, kas esineb vajadus taotleda uute tõendite uurimist. Selles osas on kohus ilmselgelt asunud täitma kaitsefunktsioone. 3.6 Kohtu järeldus, et K. B ei tundnud fotodel V. Tukki ära, ei tugine uuritud tõenditele - K. B kohtueelsel menetlusel antud ütlustele ja nende videosalvestusele. Videosalvestuse kohaselt asuti pärast ülekuulamist ette valmistama järgmist toimingut – äratundmist. Kuid selgus, et 6aastane tunnistaja ei jaksa enam toimingutes osaleda või kedagi üleüldse ära tunda või kedagi välistada. 3.7 Kohtu järeldused ei tugine uuritud tõenditele ja on vastuolus menetlusnormidega, mis on kaasa toonud seadusele mittevastava kohtuotsuse tegemise.
otsest tõenduslikku tähendust. Vaatamata sellele on aga maakohus nende tunnistajate ütluste põhjal kahtluse alla seadnud tunnistaja M. P väite, et sõiduauto xxx XXX juhi kõrvalistmel istus blond naine. Kohtukolleegium rõhutab, et kuivõrd tunnistajad D. T ja M. P, samuti süüdistatav, kirjeldavad teist sündmust, siis puudub ka igasugune alus järelduseks, et süüdistuses kirjeldatud tegude ajal viibis vaidlusaluses autos V. T abikaasa D. T ning asjaolu, et süüdistatava abikaasa juuksed ei olnud 2005.a juuli lõpus blondid, ei saa olla teiste kogutud tõendite hindamisel arvestatavad. 5.3 Kohtukolleegium nõustub nii kannatanu kui prokuröri apellatsioonis esitatud seisukohaga, mille kohaselt puudus maakohtul alus tunnistaja M. P ütluste kahtluse alla seadmiseks. M. P kinnitas, et tunneb süüdistatavas ära R. V lööja kasvu, juuste ja näo järgi, on selles kindel, kuivõrd nägi meest oma autost nende autoni jõudmise aja jooksul /tl 121-122/. Asjas puuduvad igasugused viited sellele, et tunnistaja vaatevälja oleks miski seganud. Sündmus leidis aset päevasel kuival ajal. Nii kannatanu kui tunnistaja fikseerisid käesolevas asjas kõne all oleva auto numbri, seega oli nähtavus normaalne. On äärmiselt ebatõenäone, et R. V juhtis tihedas linnaliikluses sõidukit, mille esiklaasi mustus ei võimaldanud ümbritsevat täpselt jälgida ja läbi selle inimesi ja nende välimust näha. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu järeldus, mille kohaselt võis tunnistaja vaade olla takistatud, on oletuslik. Kohtuotsus ei saa aga rajaneda oletustel. 5.4 Samuti ei nõustu kohtukolleegium maakohtuga selles, et kannatanu R. V ja tunnistaja M. P ütlustes esinevad vastuolud, mis seavad nende ütlused kahtluse alla. Maakohus toob oma otsuses vastuoludena välja kaks detaili. Esiteks on kannatanu väitnud, et teda löödi rusikaga, M. P ütluste kohaselt aga käega, ehk täpsemalt käe seljaga. Teiseks vehkinud kannatanu kätega, kuid M. P seda ei kinnita. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinkohal märkida, et isik ei peegelda oma hilisemates ütlustes algsündmust ennast, vaid mälujälge ja seda, kuidas tema on sündmust tajunud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt esiletoodud detailid kannatanu ja tunnistaja ütlustes ei ole sedavõrd määravad ja olulised, et neist sõltuks ütluste usaldusväärsus üldse. Kannatanu ja tunnistaja ütlused kajastavad seda, kuidas nad on sündmust tajunud. Kannatanu tundis rusikalööki, tunnistajale jäi mällu lööja käe selg. Kannatanu kätega vehkimist ei pruukinud tunnistaja märgata, sest tema tähelepanu võis olla samal ajal suunatud mujale. Kohtukolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et R. V ja M. P ütluste sisust kogumis järeldub, et need on kokkulangevad ning neid ütlusi ei sea kahtluse alla ükski teine maakohtu poolt kontrollitud tõend. 5.5 Kannatanu R. V, kes kirjeldas lööja välimust tunnistaja M. P kokkulangevalt, kinnitas kohtuistungil, et kuivõrd tema esmane reaktsioon oli keskenduda auto numbrile, siis ta lööja nägu täpselt ei mäleta, ütles numbrimärgi ka M. P ja palus selle meelde jätta /tl 102/. M. P ütlustest nähtub, et V. T kannatanu löömiseks nende autosse ei kummardunud, lihtsalt lõi /tl 121/. Seega on seletatav, miks kannatanu ei ole täie kindlusega saanud väita, et just V. T on teda löönud isik. See asjaolu aga iseenesest ei saa kõigutada tunnistaja M. P ütlustes sisalduva teabe usaldusväärsust. 5.6 6-aastasele tunnistajale G. B ei ole süüdistatavat äratundmiseks esitatud. Kriminaalasja materjalides puuduvad andmed selle uurimistoimingu läbiviimise kohta. G. B ülekuulamise helisalvestisest nähtub, et menetleja loobus äratundmiseks esitamise läbiviimisest. Prokurör viitab põhjendatult oma apellatsioonis KrMS §-le 15 lg 1, mille kohaselt võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Seega on maakohtu otsuses esitatud väide, et tunnistaja G. B ei ole süüdistatavat ära tundnud, alusetu.
5.7 Eelnevat (otsuse p 5.4 -5.6) arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et maakohtu rõhuasetus M. P ütluste hindamisel on väär. Peale selle peab kohtukolleegium vajalikuks osundada, et R. V ega M. P ütlustest ei tulene, nagu oleks kannatanu lööjat kõige lähemalt näinud, nagu seda märgib kohus oma otsuses /lk 4/. 5.8 Nagu kohtukolleegium eelpool märkis, ei oma tunnistajate D. T ja M. P ütlused tõenduslikku tähendust V. T esitatud süüdistuse pinnalt, kuid nende ütluste sisust, mida on kinnitanud ka süüdistatav ise, järeldub, et V. T on kombeks käituda analoogselt süüdistuses kirjeldatuga – liikleb agressiivselt, lahendab liikluses tekkivaid probleeme teise sõiduki liikumist takistades, üritab avada tema arvates vääralt toiminud autojuhi sõiduki ust. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellesisuline teave omab paratamatult kaalu tõendite hindamisel käesolevas süüasjas. Kaaludes, kas V. T süüküsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ühelt poolt oma ütluste õigsuse eest vastutava tunnistaja M. P teiste tõenditega kokkulangevatest ütlustest või teadaolevalt süüdistuses kirjeldatuga analoogselt käituva süüdistatava sõnadest, et kõnesolevat sündmust ta ei tea, millist väidet aga ei kinnita asjas ükski teine tõend, asub kohtukolleegium seisukohale, et V. T süü tuvastamisel on eelkõige aluseks M. P ütlused. 5.9 Maakohtu otsuse kohaselt ei ole kohtueelsel ega kohtulikul uurimisel saadud tõendeid, mis lükkaksid ümber väite, et sõiduautot MB xxx XXX võis juhtida keegi kolmas isik. Prokurör ei nõustu kohtuotsuses esitatuga ning viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-112, leiab, et V. T, asudes ennast aktiivselt kaitsma, oleks pidanud esitama andmed, mis viitaksid nimetatud kolmandate isikute sarnasusele temaga. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ja kohtuistungi protokolliga, leiab, et on äärmiselt kaheldav, kas süüdistatav on üldse ennast aktiivselt kaitsma asunud. Enne kohtuistungit puuduvad asjas igasugused viited kolmandatele isikutele. Kohtuistungil on tunnistaja D. T selgitanud, et tema autot kasutab mõni teine isik vast 3 korda poole aasta jooksul /tl 127/. Kaitsja küsimusele – kas vaidlusaluse autoga sõidab peale teie pere liikmete veel keegi – vastas süüdistatav, et autot on kasutanud I. O, M. E ja V /tl 131/. Keegi ei ole kriminaalasja menetluse vältel esitanud väidet, et 20.07.2005.a oli või võis olla sõiduauto xxx XXX roolis keegi eelpool nimetatud isikutest või keegi kolmas isik, kes võis sarnaneda süüdistatavaga. Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsuses esitatu selles osas asjakohatu. Prokurör viitab oma apellatsioonis põhjendatult kõne all oleva küsimuse käsitlemisel KrMS §-le 14 lg 1. 5.10 Mis puutub ringkonnakohtu istungil süüdistatava kaitsja esitatud märkusse, et kohtuistungi protokolli kohaselt on tunnistaja M. P rääkinud sündmustest 20.06.2005.a, siis kohtukolleegium leiab, et tegemist on lihtsalt eksitava veaga, sest mingit kahtlust pole selles, et kõne all on kogu istungi vältel olnud sündmus, mis toimus 20.07.2005.a. 5.11 Kohtukolleegium leiab, et tunnistaja M. P ütlustega ning neid ütlusi kinnitavate kannatanu R. V ja tunnistaja G. B sõnadega on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud teo pani 20.07.2005.a toime Vitali Tukk ning süüdistusaktis on antud tema käitumisele õige juriidiline hinnang. Kuivõrd avalikuks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-102-03), siis ei teki kahtlusi selles, et tegu pandi toime avalikus kohas. Tuvastatud on asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimine, sest V. Tuki käitumise tõttu oli liiklus lühiajaliselt sellel sõidurajal seiskunud. Oma vägivaldse käitumisega kannatanu suhtes, mis on avaliku korra raske rikkumise üheks obligatoorseks tunnuseks, traumeeris ta eelkõige kannatanut ja autos viibinud lapseealist G. B ning ka tunnistaja M. P. Kahtlust pole selles, et V. Tukk pani talle
inkrimineeritud teo toime tahtlikult. Tuvastatud on, et ta rikkus avalikku korda ning tegi seda ilmse lugupidamatuse avaldamisega ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Seega tuleb Vitali Tukk KarS § 263 p 1 järgi süüdi tunnistada. 5.12 V. Tukile karistust mõistes lähtub kohtukolleegium KarS §-s 56 sätestatust. Vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid süüdistatava suhtes ei ole tuvastatud. Tema süü suurust arvestades leiab kohtukolleegium, et mõistetav karistus võib jääda alla KarS § 263 sanktsiooni keskmist määra. V. Tukk pani kõne all oleva kuriteo toime talle 19.02.2004.a ja 09.11.2004.a otsustega määratud katseajal ning seetõttu, pidades silmas karistuse eripreventiivset eesmärki, ei pea kohtukolleegium võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. Et viimase, 09.11.2004.a Tallinna Linnakohtu otsusega ei ole eelmist kohtuotsust arvestades KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristust moodustatud, siis kohtukolleegium, mõistes V. Tukile liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel, lähtub 19.02.2004.a otsusega mõistetud karistusest, pidades silmas põhimõtet, mille kohaselt raskem karistus hõlmab kergema karistuse. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 1, 3, 339 lg 2, 340 lg 4 p 2, 342 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 27. novembri 2006.a. otsuse Vitali Tuki õigeksmõistmises, teeb uue otsuse ja mõistab V. Tuki KarS § 263 p 1 alusel süüdi, rahuldades seega kannatanu ja prokuröri apellatsioonid.
Malle Preimer
Jüri Paap
Ene Randmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.