Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium
Otsuse tegemise aeg ja koht
06. detsember 2006. a, Tallinn
Kohtuistungi aeg ja koht
05.detsember 2006.a. Tallinn
Kriminaalasja number
1-06-11481
Kohtukoosseis
Eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann
Kohtuistungi sekretär
Ita Urban
Kriminaalasi
L.R süüdistusasjas KarS § 424 järgi lühimenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 01.11. 2006. a otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatava L.R kaitsja adv. Aivar Ennoki apellatsioon
Prokurör Süüdistatav
Alari Lehesmets L.R (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses)
Kaitsja
Vandeadvokaat Aivar Ennok
Harju Maakohtu otsus 1.novembrist
2006.a.L.R Rod
suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.
L.R mõisteti Harju Maakohtu 1.novembri 2006.a. otsusega süüdi KarS § 424 järgi ja karistati vangistusega üheksa kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti L.Rle karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 sätteid järgides suurendati L.Rle vaidlustatud otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistust (s.o. kuus kuud vangistust) L.Rle Harju Maakohtu 25.10.2004 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse (s.o. viis kuud vangistust) ärakandmata osa (s.o. viis kuud vangistust) võrra. Lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi
mõisteti L.Rle üksteist kuud vangistust. Süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks valiti L.R suhtes tõkend vahistamine. L.R vahistati kohtusaalis otsuse kuulutamisel, s.o. 1.novembrol 2006.a., mis on ka lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse alguse ajaks. Lisakaristusena võeti vastavalt KarS § 50 lg 1 L.Rlt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga kaks aastat. L.R mõisteti KarS § 424 järgi süüdi selles, et tema isikuna, keda 25.10.2004 karistati Harju Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi vangistusega viis kuud KarS § 73 sätete rakendamisega tingimisi katseajaga kolm aastat ja kuus kuud ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega tähtajaga seitse kuud, s.o. mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobeseisundis, kehtiva karistuse ajal uuesti 14.04.2006 kella 12:35 ajal juhtis Tallinnas x tänaval mootorsõidukit (MB, registreerimisnumbriga xxx XXX), olles alkoholijoobes.
APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. A.Ennok taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist L. R mõistetud karistuse osas ning uue otsusega temale kergema karistuse mõistmist. Karistuse kergendamise taotlust põhjendab apellant sellega, et L.R on oma süüd puhtsüdamlikult kahetsenud, puuduvad vastutust raskendavad asjaolud ja et L.R elus on toimunud olulised muudatused- ta abiellus 20.07.2006.a. ning tal sündis laps. Sellest teeb apellant järelduse, et L.R on kasvuraskused möödas ning perekonnapea staatus ja laps on andnud elule teised väärtushinnangud. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.
Kohtukolleegium, kuulanud ära süüdistatava, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebuste väidetega leiab, et L.Rle mõistetud karistus vastab tema poolt toimepandu raskusele ja ka L.R isikule. Maakohus on ka põhjendanud, miks ei pea võimalikuks karistada L.R sanktsioonis ettenähtud rahalise karistusega. L.Rle vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud 1/3 võrra lühendatud karistust – 6 kuud vangistust - ei saa pidada liiga rangeks karistuseks. Karistusmäära valikul on maakohus lähtunud sellest, et L.R on varem kriminaalkorras karistatud analoogse kuriteo eest ning uue kuriteo pani ta toime eelmise kohtuotsusega kohtu poolt määratud katseaja kestel. Kuna L.R pani vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod toime katseajal, siis on välistatud temale liitkaristuse mõistmine tingimisi. Samadel põhjendustel on välistatud ka kaitsja poolt taotletud nn „šokivangistus“. Nimelt, kohaldatakse nii täielikult kui ka osaliselt tingimisi karistuse vabastamist ühtede ja samade sätete alusel (KarS prg. 73 ja 74), millised näevad üheselt ette, et uue tahtliku kuriteo eest vangistuse mõistmisel pööratakse eelmine kohtuotsus täitmisele ja karistused, s.o. vangistused liidetakse täielikult. Liitkaristust, millest peaaegu poole , s.o. 5 kuud , moodustab eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja mille täitmisele pööramisest uue tahtliku kuriteo toimepanemisel oli süüdistatav ka teadlik, ei saa samuti pidada rangeks karistuseks. Liitkaristus on mõistetud kooskõlas KarS prg. 65 lg 2 sätetele, mis väljendab seaduseandja tahet – eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse ja uue mõistetud karistuse täielikku liitmist.
2(3)
Apellatsioonis toodud asjaolud, ei saa olla aluseks karistuse kergendamisel. Karistust kergendava asjaoluna on maakohus juba arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust. Maakohus on L.Rle karistuse mõistmisel juhindunud ka Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-2603 5.märtsist 2003.a. väljendatud seisukohast ja nimelt on Riigikohus märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 1.novembrist 2006.a. L.R suhtes muutmata.
Julia Katškovskaja
Malle Preimer
Igor Amann
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.