1-06-11036
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-11036
Kohtukoosseis
eesistuja Igor Amann, liikmed Jüri Paap, Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Alina Koop
Tõlk
Marina Lepiksoo
Kriminaalasi
G.Ni süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4; § 200 lg.2 p.4 ja § 266 lg.1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav G.N
Prokurör
Diana Helila
Süüdistatav
G.N ik. xxxxxxxxxxx, ei tööta, eluk. x, varem neljal korral kohtulikult karistatud, neist viimati 26 jaanuaril 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4, 8 ja § 25 lg.2 järgi 9 kuu vangistusega, vahi alla viibis 31.jaanuaril 2006.a. ja alates 8. märtsist 2006.a.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas,
Kaitsja
vandeadvokaat Vaike Eerma
Tühistada osaliselt Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006.a. otsus: 1) G.Ni süüditunnistamise osas 11.novembril 2005.a., Tallinnas, x korteris, kannatanult N. N 400 kr.-se väärtusega mobiiltelefoni Nokia 3310 röövises; 2) kuriteo kvalifikatsiooni osas G.Ni süüdistunnistamises KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi ja selle
kuriteo eest mõistetud karistuse osas; 3) KarS § 64 lg.1 alusel mõistetud liitkaristuse ning KrMS § 238 lg.2 kohase lõpliku karistuse osas. Uue otsusega: 1) mõista õigeks G.N 11. novembril 2005.a., Tallinnas, x korteris, kannatanult N.N 400 kr.-se väärusega mobiiltelefoni Nokia 3310 röövimise süüdistuses; 2) süüdi tunnistada G.N KarS § 25 lg.2 ja 200 lg.2 p.4,8 järgi ning karistada tähtajalise vangistusega 3 ( kolm ) aastat; 3) KarS § 64 lg.1 alusel lugeda G.Nile KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja § 266 lg.1 järgi mõistetud kergemad karistused kaetuks KarS § 25 lg.2 ja § 200 lg.2 p.4,8 järgi mõistetud raskema karistusega ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 3 ( kolm ) aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada eelnimetatud karistust 1/ 3 võrra ning G.Ni lõplikuks karistuseks lugeda tähtajaline vangistus 2 ( kaks ) aastat. Muus osas jätta Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006.a. otsus muutmata. Apellatsioon osaliselt rahuldada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 27. novembril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.
Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006.a. otsusega tunnistati G.N süüdi: KarS § 199 lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 1 a. vangistusega; KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi ja karistati 3 a. 6 kuu vangistusega; KarS § 266 lg.1 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg.1 järgi mõisteti liitkaristuseks 3 a. ja 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg. 2 alusel 1/3 võrra vähendati ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti tähtajaline vangistus 2 a. ja 4 kuud. G.N tunnistati KarS § 199 lg.2 p. 4,8 järgi süüdis selles, et tema, ajavahemikul 17. novembrist 2005.a. kuni 3.märtsini 2006.a. Tallinna linna eri paigus, ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja võõra vara asukohta sissetungides, 7 korral võttis ära võõraid vallasasju. KarS § 200 lg.2 p. 4, 8 järgin tunnistati G.N süüdis selles, et tema 11. novembril 2005.a. Tallinnas, x korteris, nõudis kannatanult N. N 250 kr. sularaha ning viimase keeldumise järel lõi kannatanut käega näkku ning võttis talt käest ära 400 kr.-se väärtusega mobiiltelefoni, murdes seejuures kannatanu väikese sõrme luu.
lämbumise tunne ja ta ei mäleta, kuidas korteriukse juurde jõudis, kes arstiabi ja politsei välja kutsus. Riigikohtu otsustes nr.3-1-1-141-04 ja nr. 3-1-1-124-04 on selgitatud, et nii lõpuleviidud kui katse staadiumisse jäänud röövimise korral peab tuvastama, et isikul oli vägivalla abil enda valdusse saadud vallasasja suhtes omastamise eesmärk. Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajätmine asjast ja asja enda kasuks pööramine nõuab subjektiivsest küljest kavatsetust. Röövimise objektiivset koosseisu on võimalik realiseerida ka kaudse tahtlusega, kuid omastamise eesmärk on realiseeritav ainult kavatsetusega. Kannatanu N. N mobiiltelefonist kestva ilmajätmise eesmärgi ja selle vallasasja omastamise kavatsetuse seavad tõsise kahtluse alla süüdistatava G.Ni manipulatsioonid kannatanu mobiiltelefoni väljalülitamiseks ja tema poolt valdusse saadud mobiiltelefoni lühikese aja möödudes omanikule vabatahtlik ja sunnita tagastamine. Süüdistatav G.N on esimese astme kohtus kui ringkonnakohtus ühetaoliselt selgitanud, et ta hõivas mobiiltelefoni, mitte selle omastamise eesmärgil, vaid kannatanu poolt politseisse helistamise vältimiseks. Eelnimetatud tõenditega vaieldamatult kindlaks tehtud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et G.Ni süüdistusest tuleb välja jätta kannatanult N. N 400 kr. väärtusega mobiiltelefoni röövimise fakt 11. novembril 2005. a., Tallinnas, x korteris ning ta selles süüdistuses õigeks mõista. Kriminaalasja arutamisel ringkonnakohtus pole vaidlust süüdistatava G.Ni poolt 11. ja 14. novembril 2005.a. narkootikumide soetamise tarbeks kannatanult N. N sularaha nõudmistes ja kannatanu suhtes vägivallategude toimepanemistes, milledega viimasele põhjustati, kohtuarstliku ekspertiisi arvamuse kohaselt, elule mitteohtlikud, lühiajalised tervisekahjustused. Süüdistatava G.Ni ja kannatanu N. N kattuvad ütlused süüdistatava kavatsusest kulutada raha narkootikumide ostmiseks, tõendavad vaieldamatult süüdistatava tegutsemist kannatanu raha omastamise eesmärgil. Asjaolu, et süüdistatav ja kannatanu on sugulased, ei tähenda, et süüdistataval G.Nil olnuks tegelik või oletatav õigus kannatanu raha käsutada või omastada. Seetõttu pole apellatsiooni taotlus, toimepandud kuriteo kvalifitseerimiseks omavolina KarS § 257 järgi, põhjendatud. Kannatanu N. N ühetaolisi ütlusi tapmisega ja korterisisustuse lõhklumisega ähvardamise käigus noa kasutamise kohta toetab kohtuarstliku ekspertiisi arvamus kannatanu vasaku käelabal pindmiste lõikehaavade esinemises, mis võivad olla tekitatud lõigetest teravaservalise esemega - noaga. Riigikohus on otsustes nr. 3-1-1-131-02 ja nr. 3-1-1-11-03 selgitanud, et röövimise objektiivse koosseisu hulka kuuluva füüsilise vägivalla kõrval on vägivallana käsitletav ka eeldatava vastupanu murdmiseks või vastupanu vältimiseks rakendatav psüühiline vägivald, mis võib seisneda kannatanu ähvardamises kehalise väärkohtlemise, piinamise, raske terviskahjustuse tekitamisega. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatavale G.Nile esitatud süüdistuse kohaselt nõudis ta 11. ja seejärel 14. novembril 2005.a. kannatanult N. N raha endale narkootiliste ainete soetamise tarbeks ning kannatanult raha kättesaamiseks põhjustas kannatanule tervisekahjustusi, ähvardas tapmisega ja kasutas nuga. Kriminaalasja arutamisel pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust asjaolus, et vägivallategusid toime pannes süüdistatava G.N 11. novembril 2005.a. nõutud raha ega 14. novembril nõutud 2000 kr. suurust rahasummat kannatanult N. N kätte ei saanud, sest vägivallatsemise peale naabrite sekkumist ja politsei väljakutsumist kartes ta põgenes korterist.
KarS § 200 kirjeldatud röövimise objektiivne koosseisu täitmiseks on lisaks vägivallale vajalik ka võõra vallasaja äravõtmine, ehk valdaja nõusolekuta senise valduse lõpetamine ja uue valduse kehtestamine. Seega võib vägivalla kasutamisega röövimise koosseisuasjaolude realiseerimine alata, kuid röövimine on kuriteona lõpule viidud, vaid asja uude valdusse üleminekuga. Käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei ole ühegi tõendiga kindlaks tehtud kannatanule N. N kuulunud raha süüdistatava G.Ni valdusse üleminekut. Nimetatud asjaolu tõttu asub ringkonnakohus seisukohale, et süüdistatava G.Ni poolt 11. novembril ja 14. novembril 2005.a. kannatanult N. N raha nõudmisi ja selle saamiseks tema suhtes vägivallategude toimepanemisi ning noaga ähvardamist, tuleb kvalifitseerida röövimiste katsetena KarS § 25 lg.2 ja § 200 lg.2 p. 4 ja 8 järgi. Kuriteo katse on lõpule viidud kuriteost väiksema ohtlikkusega süütegu, milline asjaolu peab kajastuma ka süüdlase leebemas karistusõiguslikus kohtlemises. Esimese astme kohtuistungi protokolli kohaselt ( II kd., tl.214) on süüdistatav G.N väljendanud kahetsust kuriteo toimepanemise üle ning palunud kannatanutelt vabandust. Puhtsüdamliku kahetsust avaldas süüdistatav G.N ka ringkonnakohtu istungil. Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006.a. otsuse kohaselt KarS § 56 täheldatud karistust kergendavad või karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samas on kohus süüdistatavale G.Nile karistuse mõistmisel arvesse võtnud tema kahetsust, varastatu asjade osalist tagastamist. Seetõttu pole põhjendatud karistuse mõistmisel tegelikult juba arvesse võetud puhtsüdamliku kahetsuse teistkordne arvestamine ringkonnakohtus karistuse muutmise alusena. Samuti pole põhjendatud taotlus KarS § 266 lg.1 järgi mõistetud karistuse muutmiseks kahjuliku tagajärje puudumise motiivil. Kars § 266 objektiivne koosseis on täidetud teo toimepanemisega ning ainelise kahju saabumisel või mittesaabumisel pole õiguslikku tähendust. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega selles, et süüdistatava G.Ni süü suurus mitmete kuritegude toimepanemisel, narkootiliste ainete tarvitamine, legaalse töise sissetuleku puudumine on asjaoludeks, mille tõttu on põhjendatud loota ainuüksi vangistuse kohaldamise abil tema suhtes karistuse eesmärkide saavutamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.4; § 338 p.2; § 340 lg.2 p. 3 ringkonnakohtus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 5. oktoobri 2006.a. otsuse kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuses osas G.Ni süüditunnistamises KarS § 200 lg.2 p.4,8 järgi ning tunnistab ta selles kuriteos süüdi KarS § 25 lg.2 ja § 200 lg.2 p.4,8 järgi ja karistab tähtajalise vangistusega 3 aastat. Samuti jätab ringkonnakohus G.Ni süüdistusest välja 11. novembril 2005.a., Tallinnas, x korteris, kannatanult N. N 400 kr.-se väärtusega mobiiltelefoni Noki 3310 röövimise ning mõistab ta selles süüdistuses õigeks. KarS § 64 lg.1 alusel loeb ringkonnakohus KarS § 199 lg.2 p.4,8 ja § 266 lg.1 järgi mõistetud kergemad karistused kaetuks KarS § 25 lg.2 ja § 200 lg.2 p.4,8 järgi mõistetud raskema karistusega ja mõistab kuritegude kogumi eest G.Nile liitkaristuseks 3 a. vangistust. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendatakse eelnimetatud liitkaristust 1/3 võrra ning G.Ni lõplikuks karistuseks tuleb lugeda 2 aastat vangistust. Muus osas jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja rahuldab apellatsiooni osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.