1-06-4532
Tallinna Ringkonnakohus 3. november 2006.a Tallinn 1-06-4532 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Ene Randmäe Alina Koop Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja 30. oktoober 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht K.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4; § 344 lg 1; § Kriminaalasi 345 lg 1; 209 lg 2 p 1 § 346 järgi Pärnu Maakohtu 14. juuni 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatav K. K Apellatsiooni esitaja Helga Aadamsoo Prokurör K. K Süüdistatav Ants Nõmmik Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Tühistada Pärnu Maakohtu 14. juuni 2006.a otsus K.K eelvangistuses viibitud aja, kantud karistuse, kandmata karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning teha uus otsus, millega Lugeda K.Kle mõistetud 3 (kolme) aasta 4 (nelja) kuulise karistuse kandmise aja alguseks 19. detsember 2005.a. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 3. novembril 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 5 kuud 25 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15. juuni 2006.a.
usaldusväärseks kannatanute A. H ja A. T eeluurimisel ja kohtus antud ütlused ning suhtub kriitiliselt süüdistatava K. K poolt eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustesse. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Pärnu Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.3 K. K on kriminaalmenetluse erinevatel etappidel kasutanud oma õigust ütlusi mitte anda või siis korduvalt oma ütlusi muutnud. Tema ütlused ei ole kooskõlas kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega. Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks K. K väiteid selle kohta, et kannatanu A. T andis talle ise oma isikutunnistuse selleks, et K. K saaks Hansapangast tema arvelt raha välja petta, kuna sellekohased tõendid puuduvad. Seetõttu peab kohtukolleegium alusetuks K. K apellatsiooni taotlust teda süüdistuses KarS 346 järgi õigeks mõista. Kuna AS Hansapank on A. T tekitatud kahju summas 70 000 krooni hüvitanud, siis on kohus K. Klt kui kahju tekitajalt selle summa põhjendatult välja mõistnud. Kuna K. K sai kannatanu A. H kelmuslikul teel 25 000 krooni, siis on kohus tsiviilhagi põhjendatult rahuldanud. Kohtul ei olnud põhjust kannatanu A. H ütlusi mitte uskuda, sest need on kooskõlas tunnistajate I. F ja J. T ütlustega. 5.4 Apellatsioonis ei sisaldu põhjendusi selle kohta, miks oleks kohus pidanud üldmenetluses karistama K. K samasuguse karistusega nagu kokkuleppe sõlmimisel, millest K. K hiljem ise loobus, s.o. 1 aasta 6 kuulise vangistusega. Neid põhjendusi ei esitanud süüdistatav K. K ka apellatsioonikohtu istungil. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kuna KrMS § 244 lg-le 2 ja § 245 lg 1 p-le 7 on kokkuleppemenetluses üheks kokkuleppe objektiks karistuse liik ja määr, siis on prokuröril õigus teha kokkuleppe sõlmimisel järeleandmisi karistusmääras. Karistusmäära vähendamisel vastutasuna süüdistatava kooperatiivse käitumise eest kokkuleppemenetluses arvestatakse muuhulgas seda, millises menetlusetapis süüdistatav taotleb kokkuleppemenetluse kohaldamist või nõustub prokuröri ettepanekuga kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Sellisel juhul, kui süüdistatav taotleb kokkuleppemenetluse kohaldamist või nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega alles kohtuliku arutamise staadiumis, on prokuröri poolt tehtav järeleandmine karistusmäära suhtes väiksem, kui see oleks olnud juhul, kui süüdistatav oleks kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõustunud juba kohtueelses menetluses. See kuriteo toimepannud isik, kes aitab kiiremini kaasa õigusrahu taastamisele ja loobub ulatuslikumalt oma õigustest, peab saama ka suurema hüvituse karistuse kergendamise vormis. Seetõttu peab kohtukolleegium põhjendamatuks süüdistatava K. K väidet, et kohus oleks pidanud teda üldkohtumenetluse korras karistama sama karistusmääraga kui kokkuleppemenetluses. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 6 ja 345 alusel on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus kuulub tühistamisele süüdistatava K. K poolt kantud karistuse, kandmata karistuse ning karistuse kandmise aja alguse osas ning teha selles osas uus otsus.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Ene Randmäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.