lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-6310\13

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 24.10.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-06-6310\13
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
24.10.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
802
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-06-6310

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24 .oktoobril 2006.a., Tallinnas

Kriminaalasja number

1-06-6310

Kohtukoosseis

eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Tõlk Kriminaalasi

V.Ri süüdistuses KarS § 25 lg.2 ja § 201 lg.2 p.1 ning § 209 lg.2 p.1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 8. augusti 2006.a. otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav V.R

Prokurör

Heiki Kolk

Süüdistatav

V.R ik. xxxxxxxxxxx, ehitustööline, eluk. x, varem üheteistkümnel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 8.novembril 2005.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 121; § 201 lg.2 p.1; § 266 lg.1 järgi 4 kuud vangistusega, tingimisi 18 kuulise katseajaga, alates 9. veebruarist 2006.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas,

Kaitsja

vandeadvokaat Vaike Eerma

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 8. augusti 2006.a. otsus V.Ri suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 24. oktoobril 2006.a., kuid selle peale võib

esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 8. augusti 2006.a. otsusega tunnistati V.R, enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest, süüdi KarS 209 lg.2 p.1 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 alusel, 1.a ja 4 kuu vangistusega. Pärast eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest tunnistati V. R süüdi Kars § 201 lg.2 p.1 ja § 25 lg.2 järgi ja karistati, KrMS § 328 lg.2 alusel, 8 kuu vangistusega, millist karistust KarS § 65 lg.2 järgi suurendati Viljandi Maakohtu 8. novembri 2005.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 a. vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks määrati raskem karistus, s.o. 1 a. 4 kuud vangistust. KarS § 209 lg.2 p.1 järgi tunnistati V. R süüdis selles, et tema 21. juunil 2005.a., x vallas, x külas, x talus, varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks, andis kannatanule A. T võlakirja V. R nimel 3700 kr. vastuvõtmise kohta. Samuti andis ta 27. juulil 2005.a. kannatanule A. T võlakirja 10 000 kr. V. R nimel vastuvõtmise kohta, kuid vastuvõetud rahasummasid kannatanule ei tagastanud, vaid omastas kannatanult saadud raha. KarS § 25 lg.2 ja § 201 lg.2 p.1 järgi tunnistati V. R süüdi selles, et tema, 9. veebruaril 2006.a., x asuva hoone juures, saanud oma valdusse kannatanu J. P mobiiltelefoni Nokia, põgenes mobiiltelefoniga selle ebaseaduslikult oma kasuks pööramise eesmärgil. Kuritegu jäi lõpule viimata politseinike sekkumise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav V. R oma süüd inkrimineeritud kuritegudes ega neile esimese astme kohtus antud juriidilist kvalifikatsiooni, vaid mõistetud karistust selle liigse ranguse motiivil. Apellandi väitel on ta nõus kannatanule A. T tekitatud kahju täielikult heastama. Kannatanule esitles ta end vale nime all alkoholijoobes oleku tõttu. Vanglate ülekoormatuse olukorras on apellandi pikaajalises vangistuses hoidmine riigile koormav. Lühema karistusaja puhul saaks ta kannatanule kahju varem heastada. Apellant taotleb esimese astme kohtu otsusega mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava V. R ja tema kaitsja , vandeadvokaat V. Eerma toetasid apellatsiooni selle esitatud motiividel. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks süüdistatava poolt lõpliku karistusena ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaega lühendada 8-le kuule vangistusele. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu. Prokuröri arvamuse kohaselt pole apellatsioonis esitatud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla süüdistatavale mõistetud karistuse õigsuse. Esimese astme kohtu otsus tervikuna kui ka süüdistatava V. R karistuse osas on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis esitatud asjaolud pole põhjendatud ja seadusliku Harju Maakohtu 8. augusti 2006.a. otsuse muutmise alusena arvestatavad. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud põhimõtetest ning võtnud arvesse süüdistatava V. R süü suurust, tema poolt toimepandud kuritegude laadi.

Süüdistatava V. R karistus kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud kuritegude toimepanemise süü tunnistamist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Õigesti motiveerib esimese astme kohus vangistusega karistamist ning tähtajalise vangistuse pikkust süüdistatava äärmiselt pika karistusregistriga, mis vaieldamatult tõendab, et ükski varasemast, s.o. kohtu poolt mõistetud 11-st karistusest pole senini suutnud süüdistatavat V. R mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et isegi kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ohja süüdistatavat õiguskuulekalt käituma. Karistused on mõistetud karistusseadustiku sanktsioonide piires ning lühimenetluse kohaselt on neid ühe kolmandiku võrra vähendatud. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide mõistetud karistuse liigsest raskusest. Asjakohatu on süüdistatava V. R poolt ringkonnakohtus esitatud väide, nagu tuleks tema karistust vähendada põhjusel, et see on oluliselt rangem temaga Tallinna Vangla ühes kambris viibivatele isikutele mõistetud karistustest. Karistusõiguse järgi kohtu poolt karistuse mõistmisel pole analoogia kohaldatav. Kohtu poolt mõistetav karistus on alati individualiseeritud KarS 4. peatükis sätestatud asjaolusid arvestavalt. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult ringkonnakohtus esitatud prokuröri seisukohaga, samuti esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning kasutades KrMS § 432 lg.3 p.1 antud õigust ei pea vajalikuks nende kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1, ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu 8. augusti 2006.a. otsuse süüdistatava V.Ri suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.

I. AMANN

I. KESKÜLA

M. PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.