Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
13 oktoober 2006, Tallinn
Kriminaalasja number
1-05-234
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Julia Senkevitš
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
27 september 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
V.G’i süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 1,6, § 201 lg 2 p 1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 09 mai 2006 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav V.G
Prokurör
Ringkonnaprokurör Eve Soostar
Süüdistatav
V.G, varem kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 18.12.2004 , oli vahistatud 13.06-14.06.2004
Kaitsja
Vandeadvokaat Toomas Bekker
Harju Maakohtu 09 mai 2006 kohtuotsus V.Gi süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 16
oktoobrist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates
KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi tunnistati V.G süüdi selle eest, et ta 13.06.2004 kella 04.00 ajal Tallinnas x tungis kalle A.J ja kasutades viimase suhtes vägivalda püüdis teda vägistada, kuid kannatanul õnnestus põgeneda, samuti selle eest, et ta 2004 oktoobris Tallinnas Männiku karjääris, kasutades vägivalda pani toime N.D vägistamise, samuti selle eest, et ta 10.11.2004 kella 23.30 Tallinnas x juures, kasutades lapseealise/ sünd: xx.xx.xxxx / A.B suhtes vägivalda püüdis teda vägistada, samuti selle eest, et ta 18.12.2004 kella 01.00, Tallinnas x juures, kasutades vägivalda püüdis vägistada O.O kuid peeti kohalekutsutud politsei poolt kinni. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi tunnistati V.G süüdi selle eest, et ta 10.11.2004 kella 22.30 ajal Tallinnas x lähedal, olles varem varavastase kuriteo eest karistatud, peale A.B vägistamise katset ja kannatanu põgenemist sündmuskohalt, omastas kannatanu mobiiltelefoni Nokia 2100 hinnaga 1783 krooni, mille andis 16.11.2004 150 krooni eest pandimajja. Harju Maakohus tunnistas V.Gi süüdi KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi ja karistas 12 aastase vangistusega, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega, KarS § 63 lg 2, 64 lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 12 aastat vangistust, karistuse kandmise alguseks luges 18 detsembri 2004 ja KarS § 68 lg 1 alusel luges kantud karistuse hulka vangistuses viibitud 2 päeva. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis märgib süüdistatav, et ta ei soovi kõrvale hoiduda vastutusest ega taotle enda õigeksmõistmist, soovib asja selgitada. Tema probleemid algasid juba varases nooruses kui tal oli suhe ühe naisterahvaga. Saamata aru on suhte tagajärgedest ei pöördunud ta arstide poole. 1996 aastal ta küll viibis haiglas, kuid seal teda ei usutud ja ravi ta ei saanud. Kinnipidamiskohas on tal raske viibida, lisab, et kardab vangist vabanemise päeva. Toonitab, et ei soovi õigeksmõistmist. Temale inkrimineeritud kuritegude suhtes märgib kõikide episoodide osas, et ei soovinud ega planeerinud kannatanute suhtes vägivalda tarvitada ega neid vägistada. Kui ta oleks seda väga soovinud siis oleks tal selleks kõikidel kordadel ka aega ja võimalus olnud. Arvab, et N.D soovis ise raha eest oma keha müüa ja Männikule sõideti kannatanu soovil osta narkootikume. Oraalseks toimus vabal tahtel ja saades teada kannatanu haigusest lükkas ta viimase ise autost välja. Kinnitab, et tal on väga kahju juhtunu pärast ja vabandab kannatanute ees, kahetseb. Kuna iga inimene peab vastutama oma tegude eest ei soovi ka tema pääseda karistusest. Lisab, et A.J on andnud erinevaid ütlusi nii tema riietuse kui ka tema suhtes toimepandu suhtes. Apellant esitab oma versiooni kuidas ta kannatanu vägistamise tahtlust oleks realiseerinud. Sündmuskohalt lahkus tema esimesena, mingit autot seal ei sõitnud. Usutav ei ole apellandi arvates ka kannatanu ütlused tema löömisest. Tema ei teinud midagi kannatanu vägistamiseks.
Telefoni omastamise episoodis märgib, et ta küsis kannatanult vaid raha ja võttis temalt telefoni ilma vägivalda kasutamata. Kordab uuesti kannatanu N.D ja O.O asetleidnud sündmuste versiooni, tuues ära kannatanute poolt kohtuistungil antud ütluste sisu. Palub apellatsioonis esitatud momente arvestada ja asjas selgust tuua. Samuti pöörab tähelepanu asjaolule, et karistuse liitmisel on ekslikult lähtutud kahe aastasest katseajast, mida tal ei olnud. Tema vabanes 2002 aastal ja kandmata karistuseks jäi 1a 2 kuud ja 28 päeva. Talle öeldi, et 2003 detsembris määratud katseaeg lõppes. Apellatsioonikohtu istungil apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni. Märgib, et KarS § 201 lg 2 p 1 järgi süüdimõistmist ei vaidlusta. Tunnistab kannatanute suhtes vägivalla toimepanemist, lisades, et kui tal esialgselt oligi soov vägistamist toime panna, siis tegelikkuses ta sellest loobus. Kannatanu N.D episoodis märgib, et ta ei ole kindel, et just see kannatanu oli sündmusega seotud. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni, leides, et vägistamiste toimepanemine ei ole tõendatud, tegemist võis olla kannatanute väärkohtlemise või huligaansusega. Alternatiivselt kaitsja palus vägistamiste toimepanemistes süüdimõistva kohtuotsuse muutmata jätmise korral leevendada temale mõistetud karistust. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus motiveeritud, süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mõistetud karistus vastab seadusele. Palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
esitatud kannatanute ütluste sisu uuesti korrata, leiab, et nende poolt antud ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta on olnud vastuoludeta ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust kannatanute poolt antud ütluste usaldusväärsuses kahelda. Apellatsioonikohtu istungil ei osanud süüdistatav usutavalt põhjendada miks omavahel võõrad kannatanud peaksid andma teda süüstavaid, valesid ütlusi.
Kohtukolleegium leiab, et sellised tuvastatud asjaolud annavad aluse hinnata süüdistatava käitumises just vägistamise tahtlust ning ülaltoodud kannatanute poolt antud ütlustega on tuvastamist leidnud süüdistatava käitumises ka vägistamise objektiivse koosseisu tunnused. Kolme kannatanu suhtes jäi vägistamine süüdistatava tahtest olenematutel põhjustel katsestaadiumisse, kuid kuna ühel juhul oli vägistamine lõpule viidud, üks kannatanutest oli noorem kui 18 aastane, süüdistatav oli isikuks, kes oli varem vägistamise toime pannud/ II kd. t.lk. 83-104/, on V.G seaduslikult süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 1,6 järgi.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.