1-06-5885
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-06-5885
Kohtukoosseis
Igor Amann
Kriminaalasi
A.K.i süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 1.juuni 2006.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav A.K.
Süüdistatav
A.K.
A.K.i apellatsioon jätta läbi vaatamata apellatsioonist loobumise tõttu. Määruse tegemisega jõustub Harju Maakohtu 1. juuni 2006.a. ning selle peale ei saa esitada kassatsiooni Riigikohtule. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale või esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu.
Asjaolud ja menetluse käik. Harju Maakohtu 1.juuni 2006.a. lühimenetluse korras tehtud kohtuotsusega tunnistati A.K. süüdi Karas § 199 lg.2 p.4,5 järgi ja karistati KrMS § 238 lg.2 alusel 2 kuu ja 20 päevase vangistusega. KarS § 65 lg. 2 aluse suurendati karistust eelmise, Tallinna Linnakohtu 26.juuni 2004.a., otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 a. 2 kuud ja 20 päeva vangistust. Sama kohtuotsusega süüdistatavalt A.K.ilt mõisteti välja kannatanu M.A. kasuks 2256 kr. ja 75 senti. A.K. tunnistati süüdi selle, et tema, ajavahemikul 25.-26. novembrini 2005.a. Tallinnas, Kalevipoja tn. 5-31 korteris võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kannatanu M.A. mobiiltelefoni, väärtusega 3508 kr. 47 senti. Samuti tema, 9. detsembril 2005.a., Tallinnas, Gonsiori ja Laikmaa tänavate ristmikul, püüdis kannatanu Tarmo Elkeni taskust varastada 75 kr. sularaha, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest politseipatrulli sekkumise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlustata süüdistavale süüks arvatud kuritegude toimepanemist ega neile antud õiguslikku hinnangut, vaid taotletakse esimese astme kohtu otsuse muutmist mõistetud karistuse osas. Apellandi väitel ei soovi ta KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi mõistetud 4 kuulise tähtajaga vangistuse ühe kolmandiku võrra vähendamist ja taotleb selle karistuse tingimist täimisele mittepööramist. Apellandi selgituse kohaselt võib ta vanglas viibimise ajal võlgade tõttu kaotada korteri ning selle vältimiseks sooviks ta kohe tööle asuda. Vabaduses võiks ta olemasoleva korteri müüa ja soetada odavama elamispinna ning saadud vahekasust heastada kuriteoga tekitatud kahju ning menetluskulud. Kriminaalhoolduse alusena järgis ta ettekirjutusi, kuid ema surma põhjustanud üleelamiste tõttu sattus apellant vanglasse. Vabaduse lubab uusi kuritegusid mitte toime panna asuda tööle ja luua perekonna.
Uue kuriteo toimepanemise korral katseaja kestel tuleb seaduse kohaselt uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse võrra. Seetõttu ei ole kohus vaba otsustama liitkaristuse moodustamata jätmise üle, vaid seaduse nõudena kuulub see täitmisele. Süüdistatavale A.K.ile mõistetud karistus vastab karistusseadustikus kehtestatud sanktsioonile, liitkaristus on moodustatud õigesti. Kriminaalasja arutamisel pole esinenud kriminaalmenetluse õiguse olulist rikkumist ega vääralt kohaldatud materiaalõigust, mis oleks halvendanud süüdistatava olukorda. Neil asjaoludel tuleb süüdistatava A.K.i poolt enne kohtuistungi algust apellatsioonist loobumist lugeda ringkonnakohtule siduvaks ning esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg.2; § 333 lg.7,8 ringkonnakohus jätab süüdistatava A.K.i apellatsiooni läbi vaatamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.