Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03 oktoober 2006, Tallinn
Kriminaalasja number
1-06-2708
Kohtukoosseis
Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
20 september 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung
Kriminaalasi
T.M-i ja I.H süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 3 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 31 mai 2006 otsus
Apellatsiooni esitaja
Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör
Prokurör
Ringkonnaprokurör Jüri Kasesalu
Süüdistatavad
T.M, varem kriminaalkorras karistama, vahi all ei viibinud I.H, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all ei viibinud.
Kaitsjad
Advokaat Andrus Repnau Vandeadvokaat Raivo Bergson
Tühistada Harju Maakohtu 31 mai 2005 otsus:
määratud katseaja kestuse osas
Uue otsusega:
T.M-ile ja I.H-le oli esitatud süüdistus KarS § 294 lg 2 p 3 järgi selles, et nemad töötades Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelvalve osakonna liiklustalituse konstaablitena, kelledele oli pandud võimuesindaja ülesanded, seega olles ametiisikud KarS § 288 mõttes, 27.07.2005 kella 13.40 ajal Laagna tee alguses Tallinnas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis, peatanud kuriteo matkimise käigus lubatud sõidukiirust ületanud ja kinnitamata
turvavööga sõiduauto Škoda reg. nr xxx xxx sõitnud matkija, ei vormistanud rikkumiste kohta väärteoprotokolli ja võtsid selle eest matkijalt altkäemaksu 1000 krooni. Harju Maakohus tunnistas T.M-i süüdi KarS § 294 lg 1 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega, kohaldas KarS § 73 sätteid ja määras katseajaks 3 aastat. I.H mõistis Harju Maakohus KarS § 294 lg 2 p 3 järgi õigeks. Harju Maakohus leidis, et süüdistatavate grupis tegutsemine ei ole tõendatud. Ei leidnud kinnitust, et I.H oleks olnud informatsiooni T.M-i poolt altkäemaksu võtmisest. Tuvastamist ei leidnud, et T.M oleks osa altkäemaksuna võetud rahast edastanud I.H-le. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokuröri poolt esitatud apellatsioonis taotletakse kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega I.H ja T.M-i süüdimõistmist ja karistamist KarS § 294 lg 2 p 3 järgi. Kohus on otsuses aluseks võtnud vaid osa tõendeid, teiste tõendite kõrvalejätmist ei ole põhistanud, seega on kohus hinnanud tõendeid ühekülgselt ja pealiskaudselt ning ka rida kohtu õiguslikke järeldusi on vastuolus kehtiva seaduse ja kohtupraktikaga. Prokurör toob ära maakohtu otsuses märgitu ja leiab, et oma järelduses sellest, et kuriteo matkija on ületanud KrMS ja JTS sätestatud piire, on kohus jätnud tähelepanuta riigikohtu otsuses 3-1-1-110-04 antud selgitused matkimisest. Harju Maakohus tehes väära järelduse asetleidnud kuriteo matkimise lubatavuse kohta, on andnud väära hinnangu matkimise käigus saadud tõendite usaldusväärsusele ja ei ole otsuse tegemisel aluseks võtnud kõiki kohtus uuritud tõendeid. Jälitusprotokolli lisa nr 13 olevast salvestatud telefonikõnest tuleneb teave, mille kohaselt saab hinnata esmase kahtluse alust süüdistatava vastu. Kohus ei ole täielikult tutvunud 27.07.2005 jälitusprotokolli, matkimise videosalvestuse ja helisalvestuse sisuga kuna salvestustest nähtuvalt ulatab T.M matkijale mapi siis, kui kokkulepe raha üleandmiseks on juba saavutatud ja käsib panna raha mapi vahele. Samade salvestuste mittehoolikas käsitlemine on viinud kohtu eksiteele ka T.M-i ja I.H ühise ja kooskõlastatud tegevuse hindamisel. Prokurör esitades KarS § 294 koosseisuliste tunnuste täitmise kaks viisi leiab, et õigusrikkumine mõlema süüdistatava poolt on tõendatud ning toob ära jälitusprotokolliga tuvastatud objektiivsed asjaolud: I.H peatas õigusrikkuja, tutvustas rikkumise sisu ja tema korralduse alusel tuli õigusrikkuja patrullautosse. T.M teatas võimaliku karistuse ja selle tasumise viisi. Õigusrikkuja hakkas tegema ettepanekuid trahvist pääsemiseks ja altkäemaksu andmiseks. Jutuajamise kestel sisenes patrullautosse I.H ja tema juuresolekul toimus vestlus, milles on mõlema politseiametniku poolt väljendatud valmisolek seadusega nõutava protokolli tegemata jätmiseks pakutava hüvitise vastu, millele järgnes reaalselt ka väärteomaterjali mittevormistamine. Ka jutu jätku sisust nähtub sama valmisolek ning I.H oli võimatu mitte aru saada milles T.M-i poolt väljaöeldud nn andeksandmine seisnes kuna ka väärteomaterjale ei koostatud. Kuidas ja kas vastuvõetud raha jagati jääb kurjategijate eraasjaks kuid vaieldamatult on tõendatud I.H poolt kuriteokoosseisu täitmine vähemalt nõustumise vormis. Ta ei saanud eksida ka väärteomaterjali vormistamata jätmise suhtes, kuna peale T.M-i poolt väljendatud andeksandmist lahkus rikkuja tema järel koheselt politseiautost. Mõlemal politseiametnikul lasus kohustus täita seadust ja õigus oli väärteomaterjal vormistada mõlemal ametnikul.
Prokurör esitades liiklustalituse konstaabli ametijuhendi p 3.2.2, 3.2.13. ja viidates Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-97-04 leiab, et sama teo puhul võib kaastäideviijate panus koosseisu täitmisse olla erinev. Apellant leiab, et maakohus ei ole süüdistatavate ütlusi kõrvutanud teiste tõenditega ega ole arvesse võtnud jälitustegevuse protokolli tõenduslikku tähtsust süüdistatavate valmisoleku kohta kuriteo toimepanemiseks ja nende korduva koostegutsemise võimalikkuse kohta, on teinud ebaõigeid järeldusi kuriteo matkimise salvestamise jälitusprotokolli lisas kajastatu sisust. Sellest ka eksitav järeldus tõendite kogumi kohta. Puuduvad kahtlused I.H poolt kuriteo kaastäideviimise kohta. Apellatsioonikohtuistungil apellant- prokurör toetas apellatsiooni ja palus selles esitatud taotlused rahuldada. Täpsustas, et süüdistatavatele taotletava karistuste liigi ja määra osas jääb maakohtus esitatud arvamuse juurde. Süüdistatav T.M ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu otsus on seaduslik ja palusid jätta apellatsioon rahuldamata. Süüdistatav I.H ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu järeldused on õiged, kohtuotsus vastab seadusele ja apellatsiooni rahuldamise alused puuduvad.
alustamise ajendina vajaduse koguda teavet kuritegude ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Tähelepanuta on kohtu poolt aga jäetud, et nii kuriteo toimepanemise kui ka käesoleval ajal kehtiv JTS § 9 lg 1 p 1 kehtestab, et jälitusmenetluse alustamise ajendiks on vajadus koguda tõendeid kriminaalmenetluses. Antud juhul on kriminaalasja materjalide põhjal tuvastatav, et juba 28.02.2005 aastal oli alustatud kriminaalmenetlust KarS § 294 lg 1 tunnustel Põhja PP LJO konstaabli suhtes ja menetluse käigus selgus, et altkäemaksu võtjate ring on suurem ning on alust kahtlustuseks, et sinna kuuluvad ka T.M ja I.H / I kd. t.lk. 1, 55-59/. Seega oli 27.07.2005 kriminaalmenetlust alustatud ning selle käigus oli laekunud teave, mis seadustas JTS § 9 lg 1 p 1 ära toodud ajendil T.M-i ja I.H suhtes KrMS § 119 ettenähtud matkimise läbiviimise. Seega on ainetu ja vastuolus kriminaalasja materjalidega maakohtu seisukoht, enne jälitustoimingute teostamist puudus teave süüdistatavate poolt võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Kohtukolleegium leiab, et järgitud oli ka KrMS § 110 nõudeid ja antud juhul oli lubatud tõendeid koguda jälitustoiminguga kuna muude menetlustoimingutega oli see oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks oli esimese kuritegu.
jama ei tule, siis noh anname andeks“ Tõendi vahetul uurimisel oli tuvastatav ka edasine lause, „ No, anname“. Samuti on selgelt tuvastatav fakt, et ajal, kui I.H viibib autos otsib A.Laving taskust raha, võtab raha välja ja hakkab sealt vajalikku summat 1000 krooni otsima. Alles seejärel, enne T.M-i poolt mapi ulatamist ja selgitust, et raha võib selle vahele panna ja raha üleandmist A.L poolt, lahkub I.H autost. Apellatsioonikohtu istungil süüdistatavate poolt antud ütlused sellest, et küllap T.M ütles ise kahel korral, et anname andeks, et I.H ei saanud üldse aru ega teadnud millest jutt teiste vahel käib, on vastuolus nii tunnistaja A.L kohtueelsel uurimisel antud ütluste, millised on maakohtu otsuses kajastatud, kui ka teabesalvestise alusel tuvastatuga ja on hinnatavad ennastõigustavatena ning ebausaldusväärsetena. Ülaltoodu alusel kohtukolleegium leiab, et kogutud ja kontrollitud materjalidega on tuvastatav I.H käitumises KarS § 294 ettenähtud koosseisulised objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Fakt, et tema ei viibinud vahetult A.L poolt raha üleandmise ja T.M-i poolt selle vastuvõtmise juures või et pole tuvastatud nende eelnev kokkulepe altkäemaksu võtmiseks, ei anna alust tema õigeksmõistmiseks nagu on ekslikult järeldanud maakohus. Tuvastamist on leidnud I.H poolt raha lubamisega nõustumine vastutasuks selle eest, et nemad jätavad ametiisikutena seadusest tuleneva õigusrikkumise protokolli koostamata. Kuigi I.H oli samuti õigus ja kohustus õigusrikkumisele reageerida, ei teinud ta seda, saades aru, et selle eest saab ta raha, seega kuriteo realiseerimisel oli tema teopanus oluline ja kokkuleppel tegutsemine kaastäideviijaga oli saavutatud konkludentsete tegudega kuriteo toimepanemise käigus. Maakohus on märkinud, et keegi pole kohustatud oma süütust tõendama ja kõik kahtlused tuleb arvestada I.H kasuks. KrMS § 7 lg 3 kehtestab tõepoolest, et kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Samas ei tohi jätta tähelepanuta, et süüdistatava kasuks tõlgendatakse vaid kahtlus, mida pole menetluse käigus võimalik kõrvaldada. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul puuduvad sellised kõrvaldamata kahtlused mida tuleks tõlgendada I.H kasuks. Kohtukolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis kajastatuga, et maakohtu järeldused ei vasta kontrollitud tõendite alusel tuvastatule ning maakohus on hinnanud tõendeid ühekülgselt ning pinnapealselt, mis on kaasa toonud ebaõigete järelduste tegemise.
kuud. Ülejäänud 2 aastat 6 kuud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetud 4 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 294 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vaid üheliigilise karistuse- vangistuse, tähtajaga kahest kuni kümne aastani. T.M-i karistust kergendavaks asjaoluks on oma süü tunnistamine. I.H osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaolud puuduvad. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri poolt taotletud 3 aastane vangistus, mis on oma tähtajalt ligilähedane sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristusele, on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud karistuse kohaldamise alustega ja kohtukolleegiumil puudub põhjendus selle taotluse rahuldamata jätmiseks. Prokuröri poolt oli taotletud KarS § 73 alusel süüdistatavate osaline tingimisi karistusest vabastamine nn šokivangistuse kohaldamine. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda tõsine hoiatus isikule, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud/ Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-04/. Kohtukolleegium leiab, et kuigi kuriteo toimepanemise asjaolud ei ole selliste erisustega, mis iseenesest annaksid aluse süüdlaste karistusest osaliselt vabastamiseks, siis arvestades süü suurusele lisaks nii süüdlaste isikuid kui ka võimalusega mõjutada neid edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest ja ka õiguskorra kaitsmise huvisid kohtukolleegium leiab, et süüdlaste tingimisi karistusest vabastamine on õigustatud ja seaduslik. Samas kohtukolleegium leiab, et antud juhul ei ole otstarbekas nende suhtes nn šokivangistuse kohaldamine. Süüdistatavate näol on tegemist eelnevalt karistamata isikutega, kes oma õigusvastase käitumise tagajärjel on kaotanud võimaluse töötada endisel ametikohal. Šokivangistuse peamine eesmärk, süüdlaste mõjutamine edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemistest, on kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt võimalik saavutada ka nende täielikul tingimisi karistuse vabastamisel ning ei ole alust eeldada, et karistusest vabastamine jätaks täitmata karistuse eesmärgid või jätaks süüdlastele karistamatuse tunde. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 1,2 § 340 lg 4 p 1,2 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 31 mai 2005 kohtuotsuse I.H õigeksmõistmises KarS § 294 lg 2 p 3 järgi ja T.M-i süüdimõistmises ja karistamises KarS § 294 lg 1 järgi ja teeb uue otsuse. Ringkonnaprokuröri apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.