lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-4037\5

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.09.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-4037\5
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
832
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

06 september 2006, Tallinn

Kriminaalasja number

1-06- 4037

Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap

Kohtuistungi sekretär

Tatjana Derkatš

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

04 september 2006 Tallinnas, avalik kohtuistung

Kriminaalasi

D.M-i süüdistuses KarS § 424 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. 05.2006 lühimenetluse otsus

Apellatsiooni esitaja

Kaitsja Aleksander Vares

Prokurör

Helen Kiviloo

Süüdistatav

D.M, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud ei olnud

Kaitsja

Advokaat Aleksander Vares

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 15 mai 2006 kohtuotsus D.M-i süüdistusasjas jätta muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 07 septembrist 2006 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 06 septembrist 2006.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

D.M mõisteti süüdi selle eest, et ta omades kehtivat karistust joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, uuesti 07.12.2005 kella 00.56 ajal juhtis Tallinnas Lasnamäe linnaosas mootorsõidukit Hyundai Sonata reg. nr 030ASG, olles joobeseisundis. Harju Maakohus tunnistas D.M-i süüdi KarS § 424 järgi ja karistas 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust 1/3 võrra ja mõistis karistuseks 2 kuud vangistust,. Kohaldas KarS § 74 lg 1 sätteid ja määras 18 kuulise katseaja. KarS § 50 lg 1 alusel võttis D.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 aastaks. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Esitatud apellatsioonis kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja uue otsusega kergema karistuse mõistmist. Kaitsja tuues ära KrMS § 338 p 4 sisu märgib, et D.M on end täielikult süüdi tunnistanud. Tema ülalpidamisel on kolm perekonnaliiget. Tema töö eeldab autoga liikumist. Juhtimisõiguse äravõtmisega on halvendatud pereliikmete olukord. D.M on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Karistuse eesmärk ei saa olla inimese asetamine niivõrd raskesse olukorda, et tal ei ole võimalik elada seadusekuulekalt. KarS § 50 mõte on jätta isik ilma juhtimisõigusest eeskätt preventiivse meetmena, et isik olles joobeseisundis ei seaks teisi liiklejaid ohtu. Antud juhul omandab määratud lisakaristus D.M-i suhtes raskema tagajärje kui põhikaristus. Määratud lisakaristus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule, seetõttu tuleb säilitada tema juhtimisõigus või vähemalt lühendada seda 2 kuuni. Apellatsioonikohtu istungil apellant- kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja palus lühendada D.M-ile mõistetud lisakaristuse tähtaega kuni 2 kuuni. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHISTUS:

Karistusseadustiku § 424 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võib kohus võtta süüdimõistetult ära kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi muuhulgas mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt oma otsustes väljendanud seisukohta, et korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus üldjuhul ära võtta ja ainult erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada / Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-10-03, 3-1-1-69-03 ja 3-4-1-2-05/.

Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt ei kajasta apellatsioon endas selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid seadusliku aluse tühistada kohtuotsust S.Kailinile mõistetud lisakaristuse osas. Apellatsioonis esitatud asjaolu töö seotusest liikumisega mootorsõidukiga ning ülalpeetavate olemasolust ei ole sellised erandlikud asjaolud, mis annaksid seadusliku aluse tuvastada, et korduvalt alkoholijoobes mootorsõidukit juhtinud isikult mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ei vastaks seadusele. Vastavalt karistatuse õiendile on D.M korduvalt karistatud liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest, sealhulgas ka alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, samuti on temalt varem kolmeks kuuks ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus/ t.lk. 13-16/. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures korrata Riigikohtu väljendatud seisukohta, et olukorras, kus purjus juhtide süül hukkub riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. /Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-26-03/. Asjakohatu on apellatsioonis esitatud väide, et lisakaristuse määramine seab isiku olukorda, kus tal ei ole võimalik elada seadusekuulekalt. D.M teadis, et tal on kehtiv karistus joobeseisundis juhtimise eest ja ta teadis, et joobeseisundis sõiduauto juhtimine toob kaasa kriminaalkaristuse, sealhulgas ka võimaliku juhtimisõiguse äravõtmise. Ta teadis, et tema töö on seotud mootorsõidukiga liiklemisega. Ta teadis, et tema ülalpidamisel on perekond. Kõigele sellele vaatamata istus ta mootorsõiduki rooli joobeseisundis ning eeltoodud asjaolud ei mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma, seega on apellatsioonis esitatud olukord loodud D.M-i enda poolt ning kohtukolleegium leiab, et oma korduvate süütegude toimepanemistega on D.M näidanud selget üleolevat suhtumist nii õiguskorda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise suhtes. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud lisakaristuse tähtaja lühendamiseks kuni 2 kuuni seaduslikud alused puuduvad. D.M-ilt on varem kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud ja selline lühiajaline õiguse piirang ei mõjutanud teda loobuma alkoholjoobes autot juhtimast. Uus kuriteo toimepanemise eest lisakaristuse määramine veelgi lühemas tähtajas oleks vastuolus nii süüteo raskusele, süüdlase isikule kui väljakujunenud karistuspraktikale. Mõistetud lisakaristus pikkusega 1 aasta on kooskõlas seadusega ja selle kestuse lühendamiseks alused puuduvad. Ülaltoodust lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 kohtukolleegium leiab, et kohtuotsusega mõistetud karistus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

IVI KESKÜLA

JULIA KATŠKOVSKAJA

JÜRI PAAP

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.