Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
4.september 2006.a
Kriminaalasja number
1-06-4591
Kohtukoosseis
Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla
Kohtuistungi sekretär
Tatjana Derkatš
Tõlk
Svetlana Talli
Kriminaalasi
A.J.i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p.de 4,7,8; § 346 ja § 349 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Pärnu Maakohtu 20.aprilli 2006 otsus
Apellatsiooni esitaja
süüdistatav A.J.
Prokurör
Merike Lugna
Süüdistatav
Kaitsja
vandeadvokaat Sergei Narusberg
Resolutsioon Jätta Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2006.a otsus A.J.i suhtes sisuliselt muutmata, kuid täpsustada A.J.ile mõistetud karistust seoses liitkaristuse hilisema mõistmisega ja KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus - 1 aasta ja 2 kuud vangistust - Harju Maakohtu 31.märtsi 2006.a jõustunud kohtuotsusega mõistetud karistusega - 6 kuu vangistusega - lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja lõplikuks mõistetud karistuseks lugeda 1( üks ) aasta ja 2 kuud vangistust karistuse aja algusega 3. november 2005.a Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium nõustub maakohtu motiveeringuga, milles karistuse mõistmise aluseks seatakse esikohale A.J.i süü. Kohus ei tuvastanud A.J.i karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. A.J.i karistamise eesmärke silmas pidades, arvestas kohus tema isikut. Maakohus on oma otsuses samuti arvestanud, et A.J. ning kaassüüdistatav Z.U on võtnud inkrimineeritud süüteod omaks ja andnud nende kohta täielikult süüd tunnistavaid ütlusi. Nad olid nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning KrMS § 238 lg 2 sätete alusel vähendas kohus süüdlastele mõistetud karistust 1/ 3 võrra ja A.J.ile mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristus alla sanktsiooni keskmise määra – 1 aasta ja 2 kuud vangistust ja rahaline karistus 1000 krooni. A.J.i arvates oleks kohus aga pidanud arvestama tema karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku ülestunnistust ning ta vangistusest tingimisi vabastama. Kohtukolleegium leiab, et apellandi taotlus ei ole motiveeritud ja kuulub tähelepanuta jätmisele põhjusel, et süstemaatiliselt kuritegusid toime pannud A.J.i poolt uurimise käigus järk-järgult tehtud ülestunnistused kuritegude kohta ei seondu kuritegude tagajärgede ärahoidmise ega süü ülestunnistamisele ilmumisega, mida peab arvestama süüd vähendava asjaoluna või kergema karistuse kohaldamisega mõjutamaks teda edasisest rikkumistest hoiduma. Maakohus on oma otsuses põhjendanud, et arvestades A.J.i süüd paljude kuritegude toimepanemises ja tema isikut - varasemaid korduvaid karistusi, millest ta ei ole mingeid järeldusi teinud - ei ole otstarbekas A.J.i suhtes kohaldada tingimisi vangistusest vabastamist. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega ja märgib omakorda, et kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on üldjuhul võimalik väikese raskusastmetega kuritegude puhul, ning isiku suhtes, kellest võib arvata, et ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks ei saa olla A.J.i poolt viidatud majanduslik või perekondlik olukord. Kohtukolleegium jagab maakohtu järeldust, et A.J.i kuriteo toimepanemise asjaolud ja isik ei võimalda tema suhtes kohaldada karistusest tingimisi vabastamist.
Ene Randmäe
Julia Katškovskaja
Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.