1-06-647
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2006. a Kohtla-Järve
Kriminaalasja number
1-06-647 (04740000038)
Kohtunik
Anu Ernits
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Sekretär Marge Ojaäär, tõlk Leonora Nõmmik
Kriminaalasi
Arne Pära ja Oleg Timašovi süüdistuses KarS § 291 järgi üldmenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova
Süüdistatavad
Kaitsjad
ARNE PÄRA, elukoht XXX, XXX, isikukood 37207262214, EV kodanik, haridus –kesk-eri, emakeel – eesti keel, töökoht: XXX, kohtulikult karistamata OLEG TIMAŠOV, elukoht XXX, isikukood 36209082257, EV kodanik, haridus –kesk, emakeel – vene keel, töökoht: XXX, kohtulikult karistamata Süüdistatava Arne Pära kaitsja, vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatava Oleg Timašovi kaitsja, vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg. 1, 2,3; § 315; kohus
OLEG TIMAŠOV tunnistada süüdi KarS § 291 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200(kakssada) päevamäära summas 10000(kümme tuhat) krooni. ARNE PÄRA KarS § 291 järgi õigeks mõista KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kannatanu Jelena Ivanova tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Asitõend - sõiduauto juhiistme peatugi – tagastada auto omanikule A V, elukoht XXX. Välja mõista Oleg Timašovilt riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu määratud kaitsjate poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 2669,15 krooni ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 8826,15 krooni, ekspertiisitasu 7285 krooni, toimiku paljundamise kulu 268,20 krooni ja sundraha ja 4500 krooni. Arne Pära menetluskulud jätta riigi kanda.
Rahalise karistuse võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber 4100065064. Rahalise karistuse tasumist tõendav maksekorraldus esitada koheselt Viru Maakohtule. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, või arveldusarvele nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada enda nimelt, märkides ära kriminaalasja numbri ja makse liigi. Edasikaebamise kord
KrMS § 318 lg. 1; § 319 lg. 1, 2 ,
Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
ette nähtud KarS § 291 järgi so võimuliialduse, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva ja vägivalla ebaseaduslikus kasutamises. Oleg Timašovi süüdistatakse selles, et tema, töötades Ida Politseiprefektuuri nooremkonstaablina ning olles vastavalt Politseiteenistuse seaduse §-le 5 lg 3 noorempolitseiametnik, seega ametiisik KarS § 288 mõttes, kellel tulenevalt tema ametiseisundist lasuvad Politseiseaduse § 12 ja § 13 sätestatud kohustused ja õigused, täites oma ametiülesandeid, 15.07.2004 kella 20.09 paiku koos Ida Politseiprefektuuri konstaabel Arne Päraga, olles teenistuspatrullis ja pidades kinni alkoholijoobes I I, kes juhtis sõiduautot Opel-Ascona, reg. nr. XXX, Vanaküla raudtee ülesõidu tee lähedal aiandusühistutesse ,,XXX ja »XXX” suunduvate teede ristmikul, nooremkonstaabel Oleg Timašov koos A. Päraga, rakendades I I suhtes jõudu, tiris ta sõiduautost välja, paigutas I. I kätele käerauad, seejärel kasutas vägivalda sõidukijuhi I I suhtes. Oleg Timašov lõi I kumminuiaga korduvalt pea ja kaela piirkonda, samuti peksis I jalgade ja kätega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanu I. I alljärgnevaid kehavigastusi: hulgalised verevalumid rindkerel, näol, kaelal, ülemistel ja alumistel liigestel, peaaju põrutus, mis tekkisid kõva tömbi eseme mõjul. Politseiseaduse § 14 lg 6 kohaselt on politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia ja gaasirelva, sama seaduse p 6 kohaselt rakendatakse nimetatud vahendeid õigusrikkujate kinnipidamisel, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele või iseendale. Politseiseaduse § 14 lg 7 kohaselt kasutab politsei erivahendit, kumminuia ja gaasirelva õigusrikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendi, kumminuia või gaasirelva kasutuse korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. Vastavalt Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi, mis on kinnitatud Politseiameti käskkirjaga nr 177, 07.05.1992, punktile 3 on kumminui politseiametnikule ette nähtud kaitseks õigusrikkuja ründe eest ning märatseva ja füüsilist vastupanu osutava õiguserikkuja korralekutsumiseks. Sama juhendi punkt 11 kohaselt lubamatud on löögid kumminuiaga pea ja kaela piirkonda, mis võivad olla eluohtlikud. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. I I peatas sõiduauto iseseisvalt, vastupanu politseitöötajatele ei osutanud, mistõttu Oleg Timašovil puudus vajadus tema suhtes tervist kahjustavat vägivalda tarvitada.Oma tegevusega pani Oleg Timašov toime kuriteo, mis on ette nähtud KarS § 291 järgi so võimuliialduse, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt erivahendi ja vägivalla ebaseaduslikus kasutamises. 2.Tuvastatud asjaolud ja põhjendus. Süüdistatavad Aarne Pära ja Oleg Timašov olid ametiisikud. KarS § 288 lg 1 järgi on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Oleg Timašov töötas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse nooremkonstaablina. Tema allkiri kinnitab, et 27 05 2004 tutvus ta Ida Politseiprefekti 20 05 2004 käskkirjaga nr 81 kinnitatud ametijuhendiga (kd 1 tl 93-95). Vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 5 lg 3 on nooremkonstaabel noorempolitseiametnik. Aarne Pära töötas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina. Tema allkiri kinnitab, et 15 06 2004 tutvus ta Ida Politseiprefekti 20 05 2004 käskkirjaga nr 81 kinnitatud ametijuhendiga (kd 1 tl 96-98). Vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 5 lg 2 p 3 on konstaabel politsei vanemametnik. Politseiamet on riigiasutus. Politseiametnikele on Politseiseaduse ja teiste õigusaktidega antud nii järelevalve- kui võimuesindaja ülesanded. Sealhulgas vastavalt Politseiseaduse § 13 p 1 on politseil õigus rakendada õigusrikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. 15 07 2004 täitsid ametiisikud- Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse noorempolitseiametnik Oleg Timašov ja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna
korrakaitsetalituse politsei vanemametnik Aarne Pära ametialaseid ülesandeid, olles patrullteenistuses. Politseiametnike tegevus õigusrikkumise avastamise järel. 15 07 2005 Aarne Pära koos politseiametnik S F teostas liiklusjärelvalvet Kohtla-Järvel Järve linnaosas. Märganud baari XXX juures XXX tänavale pööravat ebakindla sõidustiiliga autot Opel Ascona nr XXX, andis Aarne Pära politseiauto vilkuritega juhile peatumismärguande. Sõiduviisi järgi tekkis politseiametnikel kahtlus, et juht on purjus. Juht peatumise asemel lisas kiirust, suundudes Järveküla teele, mis on Kohtla-Järve Järve linnaosa peatänav. Peatumismärguannet eiravas autos juhi kõrvalistmel asus reisija A R. Neid asjaolusid tõendavad süüdistatava Aarne Pära ja tunnistaja S F ütlused. Tunnistaja A R ütluste kohaselt oli Opel Ascona roolis I I, kes, märganud politseiauto vilkureid, ei peatunud, vaid lisas kiirust ja sõitis XXX baari juurest Järveküla teele. Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et nad teatasid Järve konstaablipunkti, sinnapoole põgeneva auto jälitamisest ja palusid abi. Süüdistatava Oleg Timašovi ja tunnistaja M K ütlustega on tõendatud, et saanud korrapidajalt teate konstaablipunkti suunas liikuva põgeneva auto kohta, paigutati konstaablipunkti ees risti sõiduteele töötavate vilkuritega politsei mikrobuss selleks, et peatada õigusrikkuja. Oleg Timašov seisis mikrobussi juures sõiduteel ja andis ka sauaga Opeli juhile peatumismärguande. Opeli juht, eirates märguandeid, suurel kiirusel põikas Oleg Timašovist ja mikrobussist möödumiseks vastassuunavööndisse, tekitades seal liikunud ühissõidukile liiklusohtliku olukorra. Tunnistaja A R kinnitas, et politseimaja juures sulges osa teest politsei mikrobuss, mille juures I I ei peatunud, vaid sõitis sellest kaarega mööda. Süüdistatav Aarne Pära ja tunnistaja S F kinnitasid Oleg Timašovi ja M K ütlusi, et Opel kihutas politseimaja ette paigutatud vilkuritega mikrobussist mööda vastassuunavööndi kaudu, tekitades vastutulevatele sõidukitele ohu. Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et Opel Ascona sõitis Vanalinna ja sealt läbi Käva linnaosa linnast välja Vanaküla suunas. Auto kiirus oli nii suur, et nemad politseiautol, liikudes 120 km/h, ei lähenenud talle, vaid jäid maha. Ka tunnistaja A R kinnitas, et I I sõitis suurel kiirusel. Süüdistatav Oleg Timašov ja tunnistaja M K kinnitasid, et pärast ebaõnnestunud katset peatada Opel Ascona Järveküla teel konstaablipunkti juures, asusid nad politsei mikrobussiga samuti põgenikku jälitama. Nii süüdistatavate kui tunnistajate ütlused on sisuliselt vastavuses kannatanu I I ütlustega kohtueelses menetluses, et ta oli alkoholijoobes, ja põgenes politseiauto eest, hoolimata politsei märguannetest. Seega on tõendatud, et I I sõiduautol Opel Ascona nr XXX põgenes teda jälitavate politseisõidukite eest, kusjuures politsei oli andnud talle korduvalt peatusmärguandeid. Kannatanu I I isikut iseloomustavad asjaolud Kohtuarstliku eksperdi arvamusega on tõendatud, et autot juhtinud I I oli raskes alkoholijoobes. Õiendiga väärteokaristuste kohta(kd 1 tl 24) on tõendatud, et I I ei omanud juhtimisõigust: tema juhtimisõigus oli peatatud 04 05 2004 tähtajaga 3 kuud (kuni 03 08 2004) seoses mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes 17 03 2004. I I oli isik, kes süstemaatiliselt on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis: ka 02 06 2003 oli I I toime pannud LS § 74-19 ettenähtud väärteo, selle eest karistatud 30 06 2003 ja tema juhtimisõigus oli peatatud 18 07-17 10 2003. Raske joobeseisundi ja varasemate süstemaatiliste õigusrikkumiste põhjal saab kannatanut hinnata ohtlikuks õigusrikkujaks. Aarne Pära süüdistus tulirelva ebaseaduslikus kasutamises. 1.Objektiivne koosseis. Vastavalt Politseiseaduse § 15 lg 2 p 7 võib politsei kasutada tulirelva korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse. Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et politseiauto roolis oli Aarne Pära. Jälitades Opel Asconat suurel kiirusel, olles Vanaküla raudteeülesõidu lähedale jõudnud, sirutas Aarne Pära juhiaknast välja käe, milles hoidis teenistusrelva- püstolit Makarov, ja tegi sellest ühe lasu õhku.
Aarne Pära ütluste kohaselt õhku tulistades hoidis ta kätt 45-kraadise nurga all. Hoiatuslasu õhku tegi ta selleks, et põgenev auto peatuks. Ta ei sihtinud põgenevat autot. Süüdistatav Aarne Pära kinnitas, et kuul ei tabanud auto tagaklaasi ei nimelt ega kogemata. Sama kinnitas ka tunnistaja S F. Kohus leiab, et Aarne Pära ja S F ütlused, et kuul ei tabanud põgenevat autot, ei ole usaldusväärsed. Need on ümber lükatud järgmiste tõenditega kogumis: autos viibinud kannatanu I I ja tunnistaja A R ütlustega, et Käva raudteeülesõidukohal kuulsid nad kuuli vihinat, ja seejärel purunes auto tagaklaas, asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt juhiistme seljatoes ja selle kattes on vigastused, trassoloogiaeksperdi arvamusega, et juhiistme peatoes olev vigastus on põhjustatud tulistamisel ca 9mm kuuliga, kuuli liikumise suund oli tagant ette, tunnistaja A V ütlustega, et temale kuuluva Opel Ascona juhiistme seljatoel ei olnud varem vigastusi, ja Opel Ascona ülevaatuse protokolliga, mille kohaselt autol oli katki tagaklaas. Nende tõenditega on ümber lükatud Aarne Pära ja S F ütlused, et klaas oli purunenud alles siis kui Opel peatus, sõitnud vastu puud külavaheteelt välja. Nimetatud väite lükkavad ümber ka tunnistaja A R ütlused, et auto seisma jäämisel tormas tema juurde Aarne Pära, kes avanud autoukse, küsis kõigepealt, kas ta on terve, kas verd ei ole. Selle küsimuse sai põhjustada vaid teadmine, et tema poolt lastud kuul purustas autoakna ja tungis Opel Ascona salongi.
3.Oleg Timašovi ja Aarne Pära süüdistus KarS § 291 järgi erivahendite ja füüsilise vägivalla kasutamises. Politseiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik.
3.1.Oleg Timašovi ja Aarne Pära tegevus kuni õigusrikkuja kinnipidamiseni. Süüdistatavate Aarne Pära ja Oleg Timašovi ning tunnistajate S F ning M K ütlustega on tõendatud, et politsei eest põgenev Opel Ascona, pööranud Käva raudteeülesõidukoha juures kruusateele, sõitis seal kurvist välja, mistõttu ei saanud põgenemist jätkata. Kannatanu ütlused, et ta peatas auto ise, loeb kohus ebausaldusväärseks, sest need on vastuolus tema eelnenud käitumise loogikaga ja tema enese põhjendusega, et ta põgenes politsei eest, sest ta oli purjus ja lubadeta. See on vastuolus ka asjaoluga, et Opel Ascona ei asunud sõiduteel, vaid oli sealt välja sõitnud. Seega ei lõpetanud kannatanu õigusrikkumist oma tahtel, vaid olukorra sunnil. Süüdistatavate ja tunnistajate F, K ja R ütluste kohaselt jõudsid teelt välja sõitnud Opeli juurde esimesena Aarne Pära ja S F, seejärel Oleg Timašov ja M K. Oleg Timašov ja Aarne Pära läksid Opeli juurde. Juhi kõrval istunud A R tuli autost Pära korraldusel autost välja ja ta jäeti lamama naispolitseinike valve all. Pära läks appi Timašovile, kes püüdis roolis istuvat ja väljumast keelduvat I I autost välja toimetada. I osutas vastupanu- sõimas politseinikke, hoidis roolist kinni, tuges pea ja jalgadega vastu auto lage ning põrandat. Tunnistaja A R ütluste kohaselt nägi ta, et Timašov ja Pära kasutasid füüsilist vägivalda, kui tirisid vastupanu osutavat I autost välja. Tunnistaja R M nägi, kuidas vastupanu osutavat I politseinikud autost välja tirisid. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta hakkas ise väljuma, kuid Timašov lõi teda auto uksega vastu paremat kõrva, mistõttu ta jäi autosse edasi, loeb kohus ebausaldusväärseks: Kuna juht istub ukse poole vasaku küljega, ei ole usutav, et ta väljuma asumisel sai end pöörata parema poolega ukse poole. Seda pole ka Timašovi süüdistuses. Nii süüdistatavate kui tunnistajate R, K ja F ütlustega on tõendatud, et Pära ja Timašov kasutasid I autost välja toimetamise järel tema suhtes füüsilist vägivalda käeraudade panemiseks, sest I osutas vastupanu. Arvestades kannatanu I I isikut ja tema kinnipidamisele eelnenud õigusvastast käitumist, täitsid Pära ja Timašov Politseiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Kohus leiab, et nende süüdistatavate poolt õigusrikkuja suhtes kasutatud vägivald oli optimaalne ja vajalik õigusrikkuja kinnipidamiseks. Sellega ei kahjustatud I terviset suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. Oleg Timašovi ja Aarne Pära tuleb õigeks mõista süüdistuses vägivalla kasutamises I I autost välja toimetamise ja talle käeraudade panemise ajal 3.2.Aarne Pära ja Oleg Timašovi süüdistus käeraudades I peksmises ja talle tervisekahjustuste tekitamises ning Oleg Timašovi süüdistus I kumminuiaga korduvas löömises pähe ja kaela. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt peksis teda 5-6 politseinikku, kui ta oli käeraudades ja autost välja tiritud. Teda löödi kumminuiaga pähe ja ta kaotas teadvuse. Teda kinni pidanud politseinikud viisid ta traumapunkti. Traumapunkti tervisekaarti kohaselt toimetas politsei I I traumapunkti vastuvõtule. Diagnoos- peaaju põrutus, pea, näo ja parema kõrva põrutus, alkoholijoove 15 07 2004 (kd 1 tl 10-21). Kohtuarstliku eksperdi arvamuse (kd 1 tl5-8) kohaselt olid I I 15 07 2004 vigastused: hulgaliselt rindkere, näo, kaela ning ülemiste ja alumiste jäsemete verevalumid ning peaaju põrutus. Need vigastused olid tekitatud kõva tömbi esemega, võimalik, et määruses näidatud ajal(15 07 2004 kella 20 paiku) ja viisil, mida kirjeldas I (I sõnul 8 politseinikku peksid teda rusikate, jalgade ja kumminuiadega näkku pähe ja kehasse). Süüdistatavad Oleg Timašov ja Aivar Pära eitasid kannatanu I peksmist politseitöötajate poolt. Oleg Timašovi ütluste kohaselt võis I saada vigastusi siis, kui teda autost välja toodi- I ja tema koos kukkusid kivisel maal. Tunnistajad M K, S F, R V ja N A kinnitasid, et nad viibisid koos süüdistatavatega sündmuskohal ja keegi ei löönud I I. Tunnistaja V I kohtuistungil kinnitas eeluurimise antud ütlusi, et nägi, kui politseivormis mehed peksid maas lamavat meest. Politseinikke oli 5-6, peksjaid vist kaks. Üks neist peksis meest
kumminuiaga vastu selga( kd 2 tl 58). Tunnistaja A R ütluste kohaselt I ei olnud kehavigastusi, kui auto seisma jäi ja tema autost väljus politseiniku korraldusel. Pära jättis ta naispolitseinike juurde ja läks appi Timašovile, kes I autost välja tiris. Lamades maas auto lähedal, nägi ta, et Timašov lõi jalaga 1 korra I, ka nägi ta Timašovi käes kumminuia. Kui I politseiautosse toimetati, oli ta läbi pekstud ja kaotas teadvuse. Politseinikud kutsusid kiirabi. A R vastastamisel Aarne Päraga andis ütlusi, et I peksid 5-6 politseinikku. Ka Pära oli nende juures. Ta ei näinud, kas Pära lõi. Üks neist- 40 aastane mees - lõi kumminuiaga I üks kord vastu kaela ja 2 korda kuklasse. A R vastastamisel Oleg Timašoviga andis ütlusi, et Timašov lõi I kumminuiaga üks kord vastu kaela ja 2 korda kuklasse. Autost välja tiritud I peksis 5-6 politseinikku ja üks peksja oli Timašov (kd 2 tl 39-46) I I vastastamisel Oleg Timašoviga andis ütlusi, et kui ta oli autost välja tiritud, siis peksis teda mitu politseinikku. Peale seda, kui teda löödi tema arvates kumminuiaga (ta varjas nägu kätega ega näinud, millega), kaotas ta teadvuse(kd 2 tl 33-38). I I vastastamisel Aarne Päraga andis ütlusi, et teda löödi kumminuiaga ja mitu politseinikku, nende hulgas väga noored, peksid teda, kui ta oli autost välja tiritud ja käeraudus (kd 1 tl 182-188). Kohus loeb ebausaldusväärseks süüdistatavate Timašovi ja Pära ning tunnistajate F, K, A ja V ütlused, et käeraudades I ei pekstud. Kohus leiab, et politseitöötajate ütlused on ringkaitse selleks, et I peksmises süüdi olevad politseinikud pääseksid kriminaalvastutusest. Need on ümber lükatud objektiivsete tõenditega, milleks on traumapunkti kaardis 15 07 2004 I fikseeritud vigastused, kohtuarstliku eksperdi arvamus I vigastuste kohta ja erapooletute tunnistajate V I ning A R ütlused. Kohus rajab oma järeldused nendele objektiivsetele tõenditele ja kannatanu I I ütlustele kohtueelses menetluses, samuti protokollidele süüdistatavate vastastamise kohta I ja R. Nende tõenditega on tõendatud, et pärast I kinnipidamist oli sündmuskohal 6 politseitöötajat: süüdistatavad Pära ja Timašov, nende naiskolleegid M K ja S F, ning hiljem kohale jõudnud noored politseinikud N A ja R B. Kinnipeetud I oli Pära ja Timašovi poolt autost välja tiritud ja käeraudades. Kõik meespolitseinikud olid I juures. Naispolitseinikud I suhtes vägivalda ei kasutanud Mitu meespolitseinikku grupis peksid lamavat käeraudades I jalgade ja rusikatega pähe, kehasse ja jäsemete vastu. Üks peksjatest oli Oleg Timašov. Timašov lõi lamavat I ka kumminuiaga mitu korda kaela ja pea piirkonda. Peksmise tagajärjel sai I kehavigastused, mis on kirjeldatud kohtuarstliku eksperdi arvamuses. Oleg Timašov, kasutades kumminuia, rikkus Politseiseaduse § 14 lg 6, mille kohaselt on politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia. Nimetatud vahendeid rakendatakse õigusrikkujate kinnipidamisel, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele või iseendale. Samuti rikkus ta Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi, mis on kinnitatud Politseiameti käskkirjaga nr 177, 07.05.1992, punkti 11 kohaselt lubamatud on löögid kumminuiaga pea ja kaela piirkonda, mis võivad olla eluohtlikud. Kuna I I poolne õigusrikkumine oli tema kinnipidamisega lõppenud, siis puudus Oleg Timašovil Politseiseaduse § 13 lg 1 järgi õigus rakendada seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Nelja meespolitseiniku valve all oleva käeraudades I I tervise kahjustamiseks puudus politseitöötajatel üldse õigus. Oleg Timašov pani need teod toime otsese tahtlusega. Oleg Timašovi süüd ja tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oleg Timašovi kui ametiisiku poolt I I suhtes erivahendi- kumminuia- ja füüsilise vägivalla (löömine) kasutamine tahtlikult on õigesti kvalifitseeritud KarS § 291 järgi võimuliialdusena. Aarne Pära süüdistus selles, et ta osales käeraudades ja kinni peetud I I peksmises, ei ole piisavalt tõendatud objektiivsete tõenditega: kannatanu I I ega tunnistaja A R vastastamistel süüdistatavatega
ei ole kinnitanud, et Aarne Pära lõi käeraudus I. R kinnitas, et Pära oli juures, kui I peksti, kuid ta ei näinud, kas Pära lõi. Nii kannatanu kui tunnistaja R on kohtueelses menetluses kinnitanud, et peksjaid oli 5-6 politseinikku. Kannatanu ütluste kohaselt olid need noored mehed. Kohtulikul uurimisel on tõendatud, et sündmuskohal olid noored politseinikud V ja A. Tunnistaja V I kinnitas samuti, et mehe ümber, keda peksti, oli 5-6 (rohkem kui kaks) politseinikku. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tulenevalt ei ole välistatud, et peksjateks võisid olla hoopis A ja/või V. Neid isikuid ei ole esitatud kannatanule äratundmiseks. Asjaolu, et kannatanu I on surnud, välistab võimaluse sellise uurimistoimingu teosamiseks, et ebaselgust kõrvaldada. Ebaselguse kõrvaldamise võimaluse välistab ka kõigi sündmuskohal viibinud politseitöötajate ringkaitse: nende ütluste kohaselt keegi neist ei näinud, et I oleks löödud. On tõenäoline, et I peksjate hulgas oli Aarne Pära, kuid ei ole välistatud, et tema ei peksnud I,, vaid teda peksis(peksid) keegi teine kohal viibinud meespolitseinikest. Tõlgendades süüdistatava kasuks kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb Aarne Pära KarS § 291 järgi I I peksmises õigeks mõista süüteotunnuste puudumisel.
hoiduma süütegude toimepanemisest. O.Timašov ei ole varem süütegusid toime pannud. Samalaadsete süütegude toimepanemine tulevikus on välistatud sellega, et käesoleval ajal ei tööta ta enam riigiametnikuna, vaid erafirmas. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et Oleg Timašovi suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega. Sellest lähtuvalt tuleb Oleg Timašovile mõista KarS § 291 järgi raahaline karistus 200 päevamäära summas 10000 krooni. 6.Kohtukulud KrMS § 180 alusel tuleb süüdistatavalt Oleg Timašovilt välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel paljunduskulud 268,20 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 7285 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjate poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 2669,15 krooni ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 8826,15 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel- sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas 4500 krooni. Aarne Pära kohtukulud jätta riigi kanda.
Kohtunik Anu Ernits
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.