1-05-396
Tallinna Ringkonnakohus 18. mai 2006.a Tallinn 1-05-396 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Priit Pikamäe Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja 15. mai 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht J.S. süüdistuses KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi Kriminaalasi Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatava J.S. kaitsja Harland Paas Apellatsiooni esitaja Svetlana Maripuu Prokurör Süüdistatav Harland Paas Kaitsja Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2006.a otsus J.S. suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. mail 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
Lehtjärve korterisse, kus lõi korduvalt noataolise terava esemega näkku ja kehasse, tekitades torke-lõikehaavu, millega põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse. KarS § 266 lg 1 järgi mõisteti J.S. süüdi K. Lehtjärve korterisse omavolilises sisenemises.
2(3)
Apellatsioonis küll otsesõnu ei taotleta, kuid selle sisust võib aru saada, et apellant soovib tunnistada oluliseks kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks teises kohtukoosseisus ainult siis, kui rikkumist ei ole võimalik kohtuistungil kõrvaldada. Kohtuliku uurimise ühekülgsus ja puudulikkus on aga sellised rikkumised, mida on apellatsioonikohtu istungil võimalik kõrvaldada. 5.3 Edasi käsitleb kohtukolleegium apellatsiooni väiteid kohtuliku uurimise ühekülgsusest ja puudulikkusest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kohtulik uurimine toimus neljal kohtuistungil. Kohtuistungitel kuulati üle kannatanu K. Lehtjärv, süüdistatav J.S. ja tunnistajad A. Nelis, L. Sonberg ja A. Viinapuu ning küsitleti eksperti H. Kaset. Samuti uuriti toimiku materjale. Üle jäi kuulamata tunnistaja R. Siimer, kuid kõik menetlusosalised nõustusid sellega, et väidetava kuriteo asjaolude kohta see tunnistaja midagi ei tea. Kõik menetlusosalised, sealhulgas süüdistatav J.S. ja tema kaitsja nõustusid kohtuliku uurimise lõpetamisega, sest mingeid taotlusi neil ei olnud (tl.125). Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et kohtulik uurimine oli ühekülgne ja puudulik. 5.4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 10. oktoobri 2000 a. otsuses nr 3-1-1-85-00 L. Kala süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav (RT III 23, 253). Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg.2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb usaldusväärseks kannatanu K. Lehtjärve ja tunnistaja A. Nelise ütlused ning suhtub kriitiliselt süüdistatava J.S. ja tema abikaasa J.S. ütlustesse. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Pärnu Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 1. veebruari 2006.a otsus J.S. suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Meelika Aava
Malle Preimer
Priit Pikamäe
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.