Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Harju Maakohtu 27. veebruari 2006.a otsus M.V suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Meelika Aava
Ivi Kesküla
Igor Amann
4(4)
Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata. 5.2 Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse väitega, et antud asjas ei oma tähtsust, kas G. Sultanov tegelikult varastas pudeli veini või mitte. Samuti see, kas kannatanu G. Sultanov oli 28. oktoobril 2000.a Janseni tänava kaupluses esimest või teist korda. Kuna süüdistatavad G. Sultanov ja D.Z olid saanud info, et müügisaalis on varas, siis nad olid oma ametiülesandeid täites õigustatud varguskahtlase isiku kinnipidamiseks kasutama jõudu, kuid see jõud oleks pidanud jääma vajalikkuse piiridesse ja olema vastavuses saavutatava eesmärgiga. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse seisukohaga, mille kohaselt maaslamava kannatanu peksmine, sealhulgas jalgadega, on ilmselge võimuliialdus süüdistatavate poolt. 5.3 Tunnistajate K. Kuusemäe ja A. Kaevu ütlustest nähtub, et nad nägid, kuidas turvamehed G. Sultanovi kinni pidasid ja kaupluse turvaruumi toimetasid. Mida seal tehti või mis tänaval toimus, seda nad ei näinud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et eelpoolnimetatud tunnistajate ütlused kinnitavad seda, et süüdistatav M.V ei peksnud kannatanu G. Sultanovit. Kinnipidamise hetkel oli süüdistatav G. Sultanov alkoholijoobes ja paigutati kainenema. Kriminaaltoimikus puuduvad tõendid selle kohta, et sündmust pealt näinud tunnistajad V. Sultanova ja V. Aunapuu oleksid alkoholijoobes olnud. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et tunnistajate V. Sultanova ja V. Aunapuu ütlustes tuleb kahelda, sest nad olid alkoholijoobes. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, kas kannatanu G. Sultanovit on varem kohtu poolt karistatud või mitte. Tähtsust ei ole ka asjaolul, et kannatanu G. Sultanov viibis müügisaalis ilma ostukorvita. Kannatanu G. Sultanov on nii eeluurimisel kui kohtuistungil järjekindlalt kinnitanud, et teda peksid mõlemad turvatöötajad nii kaupluse turvaruumis kui kaupluse ees tänaval. Tunnistaja V. Aunapuu on nii eeluurimisel kui kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et ta nägi kuidas mõlemad turvatöötajad kaupluse turvaruumis kannatanut peksid. Ta püüdis M.V rahustada, et ta peksmise lõpetaks. Tunnistaja V. Sultanova on eeluurimisel ja kohtus kinnitanud, et kaupluse ees tänaval peksid tema abikaasat mõlemad turvatöötajad. Tema ütlused on kooskõlas kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja T. Alijevi ütlustega. Kuna kannatanu G. Sultanovi ütlused on kooskõlas tunnistajate V. Sultanova, V. Aunapuu ja T. Alijevi ütlustega, siis ei ole alust nende õigsuses kahelda. Kuna sündmuse toimumisest on möödunud ligi kuus aastat, siis on loomulik, et tunnistajad kõiki detaile enam täpselt ei mäleta. Kohtuistungil pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist on kõik tunnistajad kinnitanud, et need vastavad tõele, kuna siis mäletasid nad fakte täpsemini. 5.4 Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1611 nägi karistusena ette vangistuse kuni kuue aastani. KrK § 23 lg 1 kohaselt oli vangistuse alammääraks kolm kuud. Süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegu on karistatav ka Karistusseadustiku järgi, nähes KarS §-s 291 karistusena ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Seega on seadusandja tõstnud võimuliialduse eest mõistetava vangistuse alammäära kolmelt kuult ühe aastani. KarS § 5 lg 3 kohaselt seadusel, mis raskendab karistust, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu on kohus mõistnud süüdistatavatele A. M.V-le ja D.Z-ile põhjendatult karistuse KrK § 161 1 sanktsiooni piires, karistades neid kõige minimaalsema karistusega ja sedagi tingimisi.
3(4)
sisevalvetöötaja D.Z-iga rusikate ja jalgadega näkku ning kehasse, tekitades kannatanule kerged kehavigastused.
2(4)
1-02-09
Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus 9. mai 2006.a Tallinn 1-02-09 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Igor Amann Külli Väina Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg ja 2. mai 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht
M.V süüdistuses KrK § 161 järgi Kriminaalasi Harju Maakohtu 27. veebruari 2006.a otsus Apelleeritud kohtuotsus Süüdistatava M.V kaitsja Andres Simson Apellatsiooni esitaja Õnne Neare-Vaarmann Prokurör Süüdistatav M.V Andres Simson Kaitsja
Harju Maakohtu 27. veebruari 2006.a otsus M.V suhtes jätta muutmata ja tema kaitsja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. mail 2006.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav, kannatanu ja tsiviilkostja võivad esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.