Tallinna Ringkonnakohus 20.aprill 2006.a Tallinn 1-03-141 Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ene Randmäe Tatjana Derkatš Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi toimumise aeg ja 11.aprill 2006.a Tallinnas, avalik kohtuistung koht Lauri Laubre, Marge Reintami ja Krista Ratase süüdistuses KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi ning Ermo Kriminaalasi Koldi süüdistuses KrK § 1481 lg-te 2 ja 10-§ 17 lg 6 järgi Tallinna Linnakohtu 16. mai 2005.a otsus Apelleeritud kohtuotsus prokurör Laura Vaik Apellatsiooni esitaja Prokurör Laura Vaik Lauri Laubre varem kohtu poolt karistamata Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis
Marge Reintam varem kohtu poolt karistamata Süüdistatavad
Krista Ratas , varem kohtu poolt karistamata Ermo Kold varem kohtu poolt karistamata
Kaitsjad
Lauri Laubre kaitsja vandeadvokaat Tarvo Lindma, Marge Reintami kaitsja vandeadvokaat Andres Alas, Krista Ratase kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ja Ermo Koldi kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra
Jätta Tallinna Linnakohtu 16. mai 2005.a otsus Lauri Laubre, Marge Reintami, Krista Ratase ja Ermo Koldi süüdistusasjas muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul alates 21. aprillist 2006.a Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavatel ja kannatanul
on kassatsiooni esitamise õigus advokaadi vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates 21. aprillist 2006.a
1.1 Lauri Laubre anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 järgi selles, et tema: 1) OÜ Fix Com juhatajana lasi raamatupidaja K. Ratasel koostada ja allkirjastada OÜ Fix Com 2000.a aasta mai kuni augusti tuludeklaratsioonid, milles oli jäetud Tulumaksuseaduse (TuluMS) § 40 lg-te 1, 2 ja 4, § 41 p-de 9 ja 10 ning § 43 lg 1 p 2 nõudeid eirates tahtlikult deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata mitteresidendile tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks summas 2 400 113 krooni; 2) OÜ Seaside Muusikaagentuur juhatuse esimehena andis tahtlikult pearaamatupidaja M. Reintamile ja tema vahendusel raamatupidaja E. Koldile korraldusi, mille tulemusel esitati maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt deklareeriti 1998.a oktoobris klubis "Dekoltee" toimunud Bruce Dickinsoni kontserdi ning 1998.a detsembris Tallinna Linnahallis toimunud Vanessa Mae kahe kontserdi pääsmete müügist tekkinud käive 0%-lise määraga maksustatava käibena, ehkki tegelikult tulnuks kõnealune käive deklareerida 18%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus OÜ Seaside Muusikaagentuur maksustamisperioodidel oktoober kuni detsember 1998 ettenähtust 429 662 krooni võrra vähem käibemaksu; 3) IS Muusikaklubide AS-i juhatajana andis tahtlikult raamatupidajale korraldusi, mille tulemusena esitati maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt deklareeriti muusika- ja tantsuklubi "Africa" pääsmete müügist tekkinud käivet 0%-lise määraga maksustatava käibena, ehkki tegelikult tulnuks kõnealune käive deklareerida 18%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus IS Muusikaklubide AS maksustamisperioodidel aprill 1996.a kuni jaanuar 1997.a ettenähtust 138 236 krooni võrra vähem käibemaksu; 4) AS-i Noxtun juhatuse liikme ja peadirektorina andis tahtlikult pearaamatupidaja M. Reintamile ja viimase vahendusel raamatupidaja K. Ratasele korraldusi, mille tulemusena esitati maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt deklareeriti muusika- ja tantsuklubi "Dekoltee" pääsmete müügist tekkinud käivet 0%lise määraga maksustatava käibena, ehkki tegelikult tulnuks kõnealune käive deklareerida 18%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus AS Noxtun maksustamisperioodidel aprill 1996.a kuni mai 1999.a ettenähtust 6 861 306 krooni võrra vähem käibemaksu; 5) AS-i IM Konsultatsioonid juhatajana andis pearaamatupidaja M. Reintamile tahtlikult korraldusi, mille tulemusena esitati maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt deklareeriti maksustamisperioodidel mai kuni august 1998.a Tallinna Lauluväljakul toimunud ansamblite "Scorpions" ja "Rolling Stones" pääsmete müügist tekkinud käive osaliselt 18%-lise määraga ning suuremas osas 0%-lise määraga maksustatava käibena, ehkki tegelikult tulnuks kõnealune käive tervikuna deklareerida 18%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus AS IM Konsultatsioonid ettenähtust 2 111 434 krooni võrra vähem käibemaksu;
2(15)
6) AS-i Rand juhatuse liikmena andis tahtlikult teisele juhatuse liikmele ja pearaamatupidajale M. Reintamile korraldusi, mille tulemusena esitati maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid. Nimelt deklareeriti muusika- ja tantsuklubi "Sunset Club" pääsmete ja klubikaartide müügist tekkinud käivet 0%-lise määraga maksustatava käibena, ehkki tegelikult tulnuks kõnealune käive deklareerida 18%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus AS Rand maksustamisperioodidel juuni 1998.a kuni aprill 1999.a ettenähtust 526 321 krooni võrra vähem käibemaksu. Süüdistuse kohaselt rikkus L. Laubre punktides 2-5 kirjeldatud käitumisega
3(15)
1.3 Krista Ratas anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 148 1 lg-te 2 ja 10 järgi selles, et tema: 1) AS-i Noxtun raamatupidajana M. Reintami vahendusel L. Laubrelt saadud korralduste alusel koostas ja allkirjastas maksustamisperioodide mai kuni oktoober 1997.a, detsember 1997.a kuni jaanuar 1998.a ja aprill 1998.a kuni mai 1999.a kohta käivad AS-i Noxtun käibedeklaratsioonid, milles deklareeriti muusika- ja tantsuklubi „Dekoltee" pääsmete müügist tekkinud käivet 0%-lise määraga maksustatava käibena; 2) AS-i Rand raamatupidajana M. Reintami vahendusel L. Laubrelt saadud korralduste alusel koostas AS-i Rand 1998.a novembrikuu käibedeklaratsiooni, milles deklareeriti muusika- ja tantsuklubi "Sunset Club" pääsmete ja klubikaartide müügist tekkinud käivet 0%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus AS Rand ettenähtust 8710 krooni võrra vähem käibemaksu. Alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud käitumisega rikkus K. Ratas süüdistuse kohaselt 1993.a KMS § 10 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 17 lg 3 nõudeid, aidates soodusolukorra loomisega kaasa L. Laubre poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele; 3) OÜ Fix Com raamatupidajana koostas ja allkirjastas OÜ Fix Com 2000.a aasta mai kuni augusti tuludeklaratsioonid, milles oli jäetud TuluMS § 40 lg-te 1, 2 ja 4, § 41 pde 9 ja 10 ning § 43 lg 1 p 2 nõudeid eirates tahtlikult deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata mitteresidendile tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks summas 2 400 113 krooni. Süüdistuse kohaselt jäi K. Ratase käitumise tagajärjel riigile maksudena laekumata kokku 12 467 072 krooni. Alates 1. septembrist 2002.a on K. Ratase käitumine kvalifitseeritav KarS § 386 lg 1 järgi. 1.4 Ermo Kold anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 1481 lg-te 2 ja 10 - § 17 lg 6 järgi selles, et tema OÜ Seaside Muusikaagentuuri raamatupidajana M. Reintami vahendusel L. Laubrelt saadud korralduste alusel koostas ja allkirjastas maksustamisperioodide oktoober kuni detsember 1998.a kohta käivad OÜ Seaside Muusikaagentuur käibedeklaratsioonid, milles deklareeriti 1998.a oktoobris klubis "Dekoltee" toimunud Bruce Dickinsoni kontserdi ja 1998.a detsembris Tallinna Linnahallis toimunud Vanessa Mae kahe kontserdi pääsmete müügist tekkinud käive 0%-lise määraga maksustatava käibena. Selle tagajärjel deklareeris ja tasus OÜ Seaside Muusikaagentuur ettenähtust 429 662 krooni võrra vähem käibemaksu. Süüdistuse kohaselt rikkus E. Kold 1993.a KMS § 10 p-de 1, 2, 3 ja 4 ning § 17 lg 3 nõudeid, aidates soodusolukorra loomisega kaasa L. Laubre poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamisele. Süüdistuse järgi jäi E. Koldi käitumise tagajärjel riigile maksudena laekumata kokku 12 467 072 krooni. Alates 1. septembrist 2002.a on E. Koldi käitumine kvalifitseeritav KarS § 386 lg 1-§ 22 lg 3 järgi.
4(15)
toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 redaktsioon ei sisaldanud 10. lõiget. Seega on süüdistuses eiratud kriminaalseaduse ajalise kehtivuse põhimõtteid. 2.2 Süüdistatavaid ei ole võimalik süüdi tunnistada ka KrK § 148 1 lg 2 järgi. Teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ei kehtestanud KrK § 148 1 lg 2 vastutust käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise eest. Süüdistuse ja kohtule esitatud tõendite kohaselt deklareerisid süüdistatavad käivet lihtsalt vale maksumääraga. Vale maksumäära näitamine käibedeklaratsioonis ei olnud kuni 1. juunini 2000.a kvalifitseeritav ühegi KrK § 1481 lõike järgi, kuna vastutus oli ette nähtud üksnes tuludeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamise eest (KrK § 1481 lg 1). KrK §-s 148 lg-s 2 sätestati vastutus käibedeklaratsioonis valeandmete esitamise eest alles alates 1. juunist 2000.a . 2.3 Süüdistatavad ei olnud KrK § 148 1 lg 2 ja 10 subjektideks, sest nad ei pidanudki käibemaksu 18%-lise määraga maksustatava käibena deklareerima. 1993.a KäibeMS § 13 lg 2 p 2 (1996. a redaktsioonis punkti 3) kohaselt oli Eestis registreeritud teatrite pääsmete käibemaksu määr 0%. Süüdistuses nimetatud juriidilistest isikutest maksumaksjad olid täitnud kõik nõuded, mis olid seadusest tulenevalt vajalikud nende käsitamiseks teatritena 1993.a Käibemaksuseaduse mõttes. 2.4 Süüdistatavatel puudus tahtlus esitada käibe- ja tuludeklaratsioonides valeandmeid. Süüdistatavad on andnud selgitusi selle kohta, et nad olid veendunud, et tegutsesid seadusega kooskõlas ja selgitasid eelnevalt maksustamise seisukohalt olulisi küsimusi maksuameti kaudu. Süüdistatavate käitumise subjektiivse külje hindamisel on oluline arvestada ka maksuhalduri antud selgitusi seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel. Maksuameti peadirektori 9. märtsi 1998.a vastuses on sarnaselt varasematele vastustele selgitatud, et Eestis registreeritud teatriks on äriregistris (ettevõtteregistris) registreeritud äriühing, mille üheks põhikirjaliseks tegevusalaks on teatrietenduste korraldamine. Süüdistuse järgi oli viimane maksustamisperiood, mil käibemaksu vääralt deklareeriti, aprill 1999.a. Esimene maksuhalduri ettekirjutus nn käibemaksuküsimuses tehti 30. aprillil 1999.a. Seega ei ole ükski süüdistuses nimetatud äriühing pärast esimese äriühingu poolt esimese maksuhalduri ettekirjutuse saamist deklareerinud käibemaksu maksuhaldurist erineva õiguskäsitluse alusel. Kuni 30. aprillini 1999.a ei olnud maksuhaldur kordagi väljendanud oma seisukohta piletimüügile kohaldatava käibemaksumäära kohta ning sellest tulenevalt puudus maksumaksjal alus ja võimalus pidada enda õiguskäsitlust ebaõigeks. 0%-lise maksumääraga käibe deklareerimine kajastub igakuiselt esitatavates käibedeklaratsioonides eraldi real. Tulenevalt KäibMS § 13 lg-st 2 on 0%-line maksumäär kohaldatav üksnes vähestel juhtudel. 0%-lise maksumäära kohaldamine pidi äratama maksuinspektori tähelepanu. Sellele vaatamata ei reageerinud maksuhaldur mitme aasta vältel 0%-lise maksumäära kohaldamisele negatiivselt ega juhtinud tähelepanu asjaolule, et käibemaks on ebaõigesti deklareeritud ja tasutud. L. Laubre ja M. Reintam on kinnitanud, et suuliselt aktsepteerisid maksuinspektorid maksumaksja seisukohta 1993.a KäibeMS § 13 lg 2 kohaldamisel. Seda asjaolu ei eitanud ka tunnistajatena üle kuulatud maksuinspektorid. Seega mitme aasta vältel ei esitanud maksuinspektorid pretensioone, kuigi olid teadlikud, millist käivet on 0%-lise määraga deklareeritud. Revisjone tehti käibemaksu küsimuses alles 1999.a alguses, s.o enam kui kolm aastat pärast 0%-lise käibemaksumäära kohaldamise algust. Kui maksumaksja on teadlik, et maksuhaldur on kursis sellega, mida ja miks 0%-lise käibemaksumääraga deklareeritakse, ning maksuinspektor ei tõstata kordagi küsimust sellise tegevuse võimalikust ebaseaduslikkusest, siis võib
5(15)
maksumaksja eeldada, et ta ei käitu valesti. Sellisel juhul on välistatud maksumaksja tahtlus makse ebaõigesti deklareerida. Käesoleva kriminaalasja asjaoludest nähtub, et algselt ühtis maksuhalduri tõlgendus 1993.a KäibeMS § 13 lg-le 2 maksumaksja tõlgendusega. Esialgu puudus maksuhalduril nn käibemaksu küsimuses seisukoht ja hoiak, et maksumaksjate tegevus on ebaõige. Maksuhalduri seisukoha hilisem muutumine ei saa muuta süüdistatavate käitumist maksude ebaõigel deklareerimisel aastatel 1996-1999 tahtlikuks. Samuti tuleb arvestada, et ka süüdistuses nimetatud äriühinguid auditeerinud audiitorid ei juhtinud tähelepanu maksuseaduste väärale kohaldamisele. 2.5 Süüdistuse kohaselt jättis OÜ Fix Com kinnipeetud tulumaksu deklareerimata ning üle kandmata. Tegelikult ei ole aga OÜ Fix Com süüdistuses nimetatud väljamaksetelt tulumaksu kinni pidanud, mistõttu puudub alus nõuda maksusumma deklareerimist ja ülekandmist. Seega võiks L. Laubret süüdistada selles, et ta jättis maksusumma kinni pidamata, mitte aga kinnipeetud maksu deklareerimata jätmises. Samas ei tulene aga süüdistuse tekstist otsesõnu, et L. Laubret süüdistatakse ka tulumaksu kinnipidamata jätmises. 2.6 Kuna ei ole tuvastatud L. Laubre tahtlus maksuhaldurile tulu- ja käibedeklaratsioonides valeandmeid esitada, siis ei saa ka rääkida K. Ratasest, M. Reintamist ja E. Koldist kui kuriteole kaasaaitajatest.
6(15)
et süüdistatavad tegutsesid keelueksimuses, puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et süüdistatavad oleksid teinud kõik endast oleneva eksimuse vältimiseks. Väidetav korduv pöördumine maksuhalduri poole on tõendamata. Tähtsust ei ole asjaolul, et maksuhaldur polnud kuni 30. aprillini 1999 avaldanud seisukohta 1993.a piletimüügikäibele 0%-lise käibemaksumäära kohaldamise kohta. Pelgalt deklaratsioonide pinnalt ei ole kohaldatava maksumäära õigsuse hindamine võimalik. 3.5 OÜ-ga Fix Com seotud episoodis on tegemist süüdistuse ebatäpsusega, mille kohus oleks saanud süüdistatava olukorda raskendamata kohtuotsuses kõrvaldada. 3.6 Põhjendatud on M. Reintami ja K. Ratase käsitamine kuriteo täideviijatena, kuna osa tegusid panid nimetatud isikud toime kaastäideviijatena koos L. Laubrega.
7(15)
alusel. Süüdistatavad ja nende kaitsjad leidsid, et apellatsioon rahuldamisele ei kuulu, kuna linnakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.
8(15)
Tulumaksuseaduse (TuluMS) § 40 lg-te 1, 2 ja 4, § 41 p-de 9 ja 10 ning § 43 lg 1 p 2 nõudeid eirates tahtlikult deklareerimata ja maksuhaldurile üle kandmata mitteresidendile tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaks summas 2 400 113 krooni (III kd. tl. 177, 211, 298, 300-305). Selles süüdistuses anti L. Laubre ja K. Ratas 7. novembril 2003.a kohtu alla (III kd. tl.313). 11.2 Kohtukolleegium märgib, et tegelikult seisnesid maksuotsuses maksuhalduri poolt tehtud etteheited OÜ-le Fix Com hoopis selles, et osaühing ei pidanud tema poolt tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinni (I kd. tl.24-28). Halduskohtu otsused on kinnitanud, et maksuhaldur andis OÜ Fix Comi tegevusele õige maksuõigusliku hinnangu (II kd. tl.26, 13-18). Kohtukolleegium leiab, et maksuotsus ja halduskohtu otsused on kooskõlas kriminaaltoimikus olevate arvete ja ülekannetega, mille kohaselt osaühing tulumaksu kinni ei pidanud (I kd. tl.243). Kuna osaühing ei pidanud tulumaksu kinni, siis puudub alus selle maksu deklareerimiseks. Seega on maksuhaldur tuvastanud, et puudub TuluMS §-s 40 lg 4 sätestatud kohustuse tekkimise aluseks olev tingimus – kinnipeetud tulumaksu olemasolu. Kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse väitega, et kinnipeetava tulumaksu deklareerimata jätmise süüdistus saaks olla põhjendatud siis, kui osaühing oleks pidanud väljamaksetelt tulumaksu kinni, kuid oleks jätnud selle kinnipeetud tulumaksu deklareerimata ja riigile üle kandmata. L. Laubrele ja K. Ratasele võiks teha etteheiteid selles, et nad ei pidanud tulumaksu kinni, kuid sellesisulist süüdistust neile esitatud ei olnud. Kohtukolleegium jagab linnakohtu seisukohta, et olemasoleva ebaõige süüdistuse alusel ei olnud võimalik L. Laubret ja K. Ratast OÜ Fix Com puudutavas osas süüdi mõista.
9(15)
vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (RT III 2005, 44, 429). Ka käesolevas asjas on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. detsembri 2005.a määruse punktides 27 ja 31 sedastatud põhimõte, et kohus võib küll asendada süüdistuses märgitud õigusliku kvalifikatsiooni teisega, mitte aga süüdistuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. 3) KrMS § 331 lõigete 2 ja 4 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Apellandil ega teistel kohtumenetluse pooltel ei ole kriminaalasja kohtulikul arutamisel õigust väljuda apellatsiooni piiridest. Seda asjaolu on korduvalt rõhutanud oma lahendites Riigikohus (näiteks 18. jaanuari 2000.a otsuses nr.3-1-1-7-00 M. Orava süüdistusasjas – RT III 5, 48). Käesolevas apellatsioonis ei ole prokurör OÜ Fix Com osas esitanud ühtegi väidet ega põhjendust selle kohta, et linnakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Samuti ei ole OÜ Fix Com osas L. Laubre ja K. Ratase süüdimõistmist taotletud, vaid ainult täpsustuse tegemist teokirjelduse osas. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et prokuröri apellatsioon on OÜ Fix Com osas põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10(15)
MaksuKS §-s 27 3 on loetletud kombinatsioonid või üksikjuhtumid, mis on käsitletavad maksude tasumisest kõrvalehoidumisena. Sama paragrahvi punktis 12 nimetatakse sellena muuhulgas alusetute maksusoodustuste või –vabastuste rakendamist, mis kohtukolleegiumi arvates vastab täpselt süüdistuste sisule teo toimepanemise ajal käesolevas asjas. Seega, rakendades alusetult käibemaksuvabastust, deklareerides kontsertide piletite ja ööklubide pääsmete müügist tekkinud käibe 0%-lise määraga maksustatava käibena, hoidusid süüdistatavad maksude tasumisest kõrvale MaksuKS § 273 p 12 mõttes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on alusetu maksuvabastuse rakendamine tahtlik, kui see toimus kasu saamise eesmärgil, teadlikult või ettekavatsetult. Sama paragrahvi 3-nda lõike kohaselt oli tegemist maksude tasumisest kõrvalehoidumisena suures ulatuses, kui selle tulemusena jäi maksudena (arvestamata intresse) maksmata 100 000 krooni või enam. Ka süüdistuse sisu kohaselt rakendasid süüdistatavad alusetult maksuvabastust, mis oli käsitletav maksude tasumisest kõrvalehoidumisena. Seega võinuks süüdistatavate teod nende toimepanemise ajal kvalifitseerida KrK § 148 1 lg-tes 5 ja 7 sätestatud Maksukorralduse seaduses sätestatud maksude tasumisest kõrvalehoidumisena suures ulatuses selleks kohustatud pädeva ametiisiku või füüsilise isiku poolt, juhul, kui see toimus tahtlikult. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium apelleeritud kohtuotsuse väitega, et enne 1. juunist 2000.a ei olnud vale maksumäära näitamine käibedeklaratsioonis kvalifitseeritav ühegi KrK § 1481 lõike järgi. Samal põhjusel ei nõustu kohtukolleegium ka prokuröri apellatsiooni väitega, et süüdistatavate tegevus oli teo toimepanemise ajal kvalifitseeritav KrK § 148 1 lg 2 järgi käibe varjamisena. Eelnevat arvestades ei soostu kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel tuleb analoogiale tuginedes lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. märtsi 2004.a otsuses nr 3-1-1-136-03 R. Lepa süüdistuses esitatud seisukohtadest. Analoogia vaidlusaluse kriminaalasja ja nimetatud süüdistusasja vahel puudub. R. Lepale oli süüks arvatud käibe varjamine ebaõigete andmete esitamise teel käibedeklaratsioonis, nende dokumentide võltsimine ja fabritseerimine.
11(15)
järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 25. märtsi 2004.a otsuses nr.3-1-1-136-03 R. Lepa süüdistusasjas (RT III 2004, 107), selgitanud, et maksu väärarvutusega on tegemist ka juhul, kui esitatakse deklaratsioon, milles on tasumisele kuuluva maksu summaks märgitud null.
12(15)
14.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Ehkki nimetatud sättes subjekti ei nimetata, on see siiski vaieldamatult objektiivse süüteokoosseisu tunnus juhul, kui subjekti iseloomustavad eritunnused. 14.2 1993.aaastal jõustunud KäibeMS kuni 31. detsembrini 1997.a kehtinud redaktsiooni § 13 lg 2 p 3 ja alates 1. jaanuarist 1998.a kehtinud redaktsiooni § 13 lg 2 p 2 kohaselt oli Eestis registreeritud teatrite pääsmete ning riiklike kontserdiasutuste ja kunstikollektiivide kontserdi pääsmete puhul käibemaksu määr 0% (RT I 1996, 63, 1149). Vastavalt 1997.a Etendusasutuse seaduse (RT I 1997, 11, 94) § l lg-le 2 kohaldati eraõiguslike juriidiliste isikute kohta käivate seaduste alusel tegutsevate etendusasutuste suhtes 1997.a Etendusasutuste seadust niivõrd, kuivõrd see oli seaduses otseselt kirjas. Sama seaduse § 3 lg 3 ja § 4 nägid ette, et eraetendusasutuse moodustamise, ümberkorraldamise või lõpetamise korral tuli järgida Kultuuriministeeriumi informeerimise kohustust. 14.3 Kohtukolleegium ei nõustu süüdistuse aluseks oleva Maksuameti ja prokuröri apellatsiooni käsitlusega, et eraetendusasutus peab vastama Eesti Entsüklopeedias antud teatri mõistele. Kohtukolleegium on seisukohal, et isiku karistamine võib toimuda ainult seaduse, mitte teatmekirjanduses sisalduvate mõistete alusel. Samuti ei saa isiku kriminaalõigusliku kohtlemise aluseks olla maksuotsus või halduskohtu otsus. Nii on Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004.a otsuses nr 3-1-1-120-03 A. Vinnali süüdistusasjas märkinud, et kriminaalmenetluse eripära haldusja halduskohtumenetlusega võrreldes ei piirdu üksnes avaramate tõendusteabe kogumise võimalustega. Kriminaalmenetluses on isikule tagatud mitmed menetluslike garantiidena käsitatavad põhiõigused, mida haldus- ega halduskohtumenetluses pole ette nähtud. Oluline koht selliste kriminaalmenetluslike garantiide hulgas on põhiseaduse (PS) § 22 lg-s 2 sätestatud ja süütuse presumptsiooni ühe elemendina käsitataval põhimõttel, mille kohaselt ei pea isik kriminaalmenetluses tõendama oma süü puudumist. Samuti on isikul kriminaalmenetluses PS § 22 lg 3 järgi õigus keelduda ütluste andmisest enda või oma lähedaste vastu. Kriminaalmenetluses peab kohus muuhulgas kontrollima, kas süüdistuses on isiku käitumisele antud õige maksuõiguslik hinnang ja kas laekumata maksusumma on arvestatud õigesti (RT I 2004, 7, 69). 14.4 Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kõik süüdistuses nimetatud äriühingud teavitasid Kultuuriministeeriumi enda tegutsemisest etendusasutusena (IV kd tl.13-16). Seda asjaolu kinnitab ka Kultuuriministeeriumi 4. veebruari 1999.a kiri Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti maksude osakonna juhatajale (I kd. tl.229). Samuti on süüdistuses nimetatud juriidilised isikud põhikirjades (II kd. tl.60, 70, 77, 88) ja äriregistris (II kd. tl.97-104, 113, 128, 134) registreerinud oma tegevusaladena etenduste korraldamise. Süüdistuses käsitletaval perioodil ei olnud Eesti Vabariigis teatrite registrit ning 1993.a KäibeMS § 13 lg 2 ei nõudnudki, et teater peaks olema kantud spetsiaalsesse teatrite registrisse. Seaduse kohaselt oli teatrina käsitatav Eestis registreeritud teater, mis tähendas eelkõige seda, et teatrina käsitatav asutus pidi olema registreeritud Eestis (äriühingu puhul Eesti äriregistris). Seega olid süüdistuses nimetatud juriidilistest isikutest maksumaksjad täitnud kõik nõuded, mis olid seadusest tulenevalt vajalikud nende käsitamiseks teatritena 1993.a Käibemaksuseaduse mõttes. Seetõttu kohtukolleegium nõustub apelleeritud kohtuotsuse väitega, et süüdistuses
13(15)
nimetatud äriühingud olid õigustatud deklareerima käivet 0%- lise käibena. Kuna puudub KrK §-i 148 1 lg 2 ja 10 üks objektiivse koosseisu tunnus – erisubjekt, siis on selles paragrahvis sätestatud süüteokoosseis välistatud.
14(15)
tõlgendatav (IV kd. tl.123). Maksukorralduse seaduse § 14 lg 2 kohaselt on maksuhaldur kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad, nõudma sisse tähtaegselt tasumata maksud ning rakendama sanktsioone maksuseaduse rikkujate suhtes. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et äriühingud esitasid mitme aasta vältel maksuametile käibedeklaratsioone, kuid maksuamet nendes vigu ei avastanud. Samuti ei avastanud vigu asutuste raamatupidamist auditeerinud audiitorid. Auditeerimist läbi viinud OÜ MRI Rimess juhatuse liikme kirjast (III kd. tl.98) ja tema kohtuistungil tunnistajana antud ütlustest (III kd. tl.108) nähtub, et kuna tegemist oli seaduse tõlgendamise küsimusega, siis ei olnud auditeeritavatele äriühingutele võimalik argumenteeritult väita, et nende pääsmetulu tuleks käsitleda 18%-lise käibemaksuga maksustatava käibena.
Meelika Aava
Julia Katškovskaja
Ene Randmäe
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.