lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-1034\6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 31.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-1034\6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1159
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-06-1034

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.märtsil 2006.a., Tallinnas

Kriminaalasja number

1-06-1034

Kohtukoosseis

eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer

Kohtuistungi sekretär

Tiiu Hunt

Tõlk

Svetlana Talli

Kriminaalasi

H.F-i süüdistuses KarS § 329 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 13. veebruari 2006.a. otsus

Apellatsiooni esitaja

kaitsja Gennadi Paškurlatov

Prokurör

Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav

V. K.

varem kohtulikult karistatud 18. aprillil 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi 5 kuu vangistusega tingimisi, 18 kuu pikkuse katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 21 kuuks, vahi alla võetud kohtusaalist 13. veebruaril 2006.a.

Kaitsja

Gennadi Paškurlatov

RESOLUTSIOON

Tühistada osalisel Harju Maakohtu 13. veebruari 2006.a. otsus V.K. KarS § 329 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 62 lg.2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. V.K. karistada KarS § 329 järgi 4 ( neli ) kuu vangistusega, mida KrMS § 328 lg.2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõista 2 ( kaks ) kuud ja 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust. KarS § 65 lg.2 aluel suurendada seda karistust Tallinna Linnakohtu 18. aprilli

2005.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse - 5 ( viis ) kuud vangistust – võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ( seitse ) kuud ja 21 ( kakskümmend üks ) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada 13. veebruarist 2006.a. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 31. märtsil 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu 13. veebruari 2006.a. otsusega tunnistati V. K. süüdi KarS § 329 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega, mida KrMS § 328 lg.2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendati seda karistust eelmise, Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 2005.a. otsuse järgi kandmata karistuse võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. V. K. tunnistati süüdis selles, et tema, olles 18. aprillil 2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 424 järgi karistatu 5 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 21 kuuks, hoidis tahtlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest. Mootorsõiduki juhtimisõigust omamata süüdistatav H.F juhtis 24. novembril 2005.a., Tallinnas, Endla tänaval, sõiduautot BMW, registrimärgiga 266 APP. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsiooni väidete kohaselt on esimese astme kohus jätnud kontrollimata, kas Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 2005.a. otsus süüdistatavalt V. K. juhtimisõiguse äravõtmise kohta on tegelikult täitmisele pööratud, jõustunud kohtuotsuse Autoregistrikeskusele saatmise teel. Piisavalt pole põhjendatud süüdistatava V. K. vangistusega karistamist. Paljasõnaline on esimese astme kohtu otsuse põhiosa järeldus, nagu oleks V. K. jätnud varasemate liiklusalaste rikkumiste eest määratud rahatrahvid täielikult tasumata. Kriminaaltoimikus ( tl. 18) olev liiklusjärelevalve osakonna õiend tõendab, et varasemate rikkumiste eest süüdistatavale V. K. määratud rahatrahvid on täies ulatuses tasutud. Süüdistatav V. K. on ÜO Bane Roco direktori asetäitja ning karistuse kandmiseks tema firma juhtimisest eemaldamine, mõjub äriühingu majandustegevusele väga negatiivselt. Süüdistataval on perekond ja ülalpidamisele alaealine laps. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü täielik tunnistamine. Kuna need asjaolud jäid karistuse mõistmisel esimese astme kohtu tähelepanuta, siis taotletakse kohtuotsuse muutmist mõistetud karistuse osas ning tähtajalise vangistuse tingimisi täitmisele mittepööramist.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni täies ulatuses ning taotlesid apellatsiooni rahuldamist. Prokuröri arvamuse kohaselt poleks süüdistatavale karistusena mõistetud vangistust otstarbekohane täitmisele pöörata ning apellatsioon tuleks rahuldada. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et tegelikele asjaoludele ei vasta apellatsiooni väide, nagu jäänuks maakohtus kontrollimata eelmise kohtuotsusega süüdistatavale V. K. mõistetud lisakaristuse täitmisele pööramise asjaolu. Kriminaaltoimikus (tl.19 ) olevast Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna õiendist nähtub, et Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 2005.a. otsuse alusel, mis jõustus 4. mail 2005.a. on Autoregistrikeskuse andmebaasis tehtud kanne eelnimetatud jõustunud kohtuotsuse aluse süüdistatavalt V. K. juhtimisõiguse 21 kuuks äravõtmise kohta. Seega oli kriminaalasja arutanud esimese astme kohtu poolt toimikumaterjalide alusel kontrollitav ja teada süüdistatava V. K. suhtes jõustunud kohtulahendi alusel temale mõistetud lisakaristuse tegelik täitmine. Apellandi poolt osundatud ja kriminaaltoimikus oleva ( tl. 18 ) karistusregistri õiendi kohaselt on süüdistatavat V. K. muude rikkumiste hulgas 23. oktoobril 2002.a. karistatud Ida - Viru Politseiprefektuuri poolt 1700 kr. suuruse rahatrahviga, millest on tasutud 1000 kr..

27.veebruaril 2003.a. karistati V. K. Põhja Politseiprefektuuri poolt rahatrahviga 10 000 kr., millest on tasutud 9769 kr. ja 33 senti. Ringkonnakohtu seisukohalt lükkavad need faktilised asjaolud ümber apellatsiooni väite süüdistatava V. K. poolt kõigi varem määratud trahvide täielikust tasumisest ning kinnitavad maakohtu otsuses sisalduva järelduse õigsust. Maakohtu istungi protokollist (tl. 38-39 ) nähtub, et süüdistatav V. K. oli kohtule teatavaks teinud enda töökoha, perekonnaseisu ja ühe alaealise lapse ülalpidamisel olemasolu. Seega olid need asjaolud kohtule teda ja karistuse mõistmisel arvesse võetavad. Samas pole kindel töökoht ja ametikoht äriühingu juhtorganis, perekond ega lapse kasvatamine olnud asjaoludeks, mis süüdistatavat õigusrikkumise toimepanemiselt tagasi hoidnuksid. Esimese astme kohtus kui ka ringkonnakohtus pole vaidlust selles, et uue kuriteo pani süüdistatav V. K. toime katseajal, kriminaalhooldaja järelevalvele allutatuna. Seetõttu on esimese astme kohus õigesti asunud seisukohale, et süüdistatava V. K. suhtes on KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise eesmärk - mõjutada süüdlast uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ja tagada õiguskorra kaitse - saavutatav vaid reaalse tähtajalise vangistuse abil. KarS 74 lg. 5 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, pööratakse karistus täitmisele ja liitkaristus mõistetakse KarS § 65 lg.2 alusel. Ringkonnakohtu istungil pole süüdistatav, tema kaitsja ega prokurör esitanud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kohtupraktika seaduse kohaldamise osas, mille järgi katseaja kestel uue tahtliku kuriteo toimepanemine tõendab, et varasem karistus pole süüdlast mõjutanud õiguskuulekalt käituma ning seetõttu on põhjendatud vangistusena mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Linnakohtu otsuse põhiosa kohaselt tunnistab süüdistatav V. K. end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Maakohtu istungi protokolli kande kohaselt on süüdistatav V. K. oma viimases sõnas avaldanud kahetsust ( tl.39 ). Viimati nimetatud asjaolu karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmist maakohtu otsus ei kajasta. Samuti pole maakohus motiveerinud süüdistatava V. K. poolt kohtuistungil väljendatud käitumishinnangu tähelepanuta jätmist.

Nimetatud asjaoludel on ringkonnakohus veendunud, et tegelikult esinenud karistust kergendava asjaolu tähelepanuta jätmine esimese astme kohtus ning KrS § 57 p.3 täheldatud karistust kergendava asjaolu tuvastamine apellatsioonimenetluses, peab avalduma ringkonnakohtu otsuses süüdistatavale V. K. KarS § 329 järgi mõistetud karistuse vähendamise kaudu. Võttes arvesse V. K. süü suurust, kuriteo toimepanemist katseajal, karistust raskendava asjaolud puudumist ning karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, peab ringkonnakohus otstarbekaks ja õiglaseks karistada V. K. KarS § 329 järgi 4 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 kuud ja 21 päeva. KarS § 65 lg.2 alusel suurenda mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 18. aprilli 2005.a. otsuse järgi kandmata karistuse – 5 kuu vangistuse – võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 7 kuud ja 21 päeva vangistust. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 p.4 ringkonnakohus tühistab osaliselt Harju Maakohtu 13. veebruari 2006.a. otsuse V. K. KarS § 329 järgi mõistetud karistuse ja KarS § 65 lg.2 alusel mõistetud liitkaristuse osas ning teeb karistuse osas uue otsuse.

I. AMANN

I. KESKÜLA

M. PREIMER

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.