1 – 06 - 43
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2006. a, Tallinn (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1 – 06- 43
Kohtukoosseis
Kohtunik Priit Pikamäe
Kriminaalasi
Indrek Lillebergi süüdistusasi KarS § 349 järgi käskmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 24. 01. 2006. a kohtumäärus
Apellatsiooni esitaja
Ringkonnaprokuröri abi Kristi Rande määruskaebus
Süüdistatav
Indrek LILLEBERG, varem kriminaalkorras karistamata,
Harju Maakohtu 24. jaanuari 2006. a kohtumäärus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta I. Lillebergi süüdistuses KarS § 349 järgi jätta muutmata. Ringkonnaprokuröri abi määruskaebus jätta rahuldamata. Käesolev kohtumäärus on lõplik. Käesoleva kohtumääruse ärakirjad saata menetlusosalistele, kelle huve see puudutab.
Ringkonnakohus on seisukohal, et KarS § 349 järgi on kriminaalkorras karistatavad, so õiguslikult sanktsioneeritavad üksnes sellised teod, mille puhul teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiks on õiguskorra poolt tunnustatud õiguste omandamine või kohustustest vabanemine. I. Lillebergile esitatud süüdistusest ei nähtu, millise õiguskorrast tuleneva õiguse omandamisele oli tema tegevus suunatud. Ringkonnakohtu arvates ei ole õigusena selles mõttes käsitletav süüdistuses märgitud soov siseneda ööklubisse „Parlament“. Näitamata ära, millise õiguse omandamisele oli süüdistatava tegevus suunatud, ei ole kohtul ka võimalik otsustada KarS §-s 349 sätestatud kuriteokoosseisu olemasolu üle süüdistatava käitumises, kuivõrd vaadeldava koosseisu järgi peab teise isiku nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamine olema suunatud nimelt teatud õiguse omandamisele. Sellest tulenevalt on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus konkretiseerimata ja kujutab endast kaitseõiguse rikkumist, moodustades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes (RKKK 3-1-1122-03; RKÜK 3-1-1-24-05). Ringkonnakohus ei pea nimetatud alusel siiski võimalikuks kriminaalasja tagastamist uueks arutamiseks esimese astme kohtule KrMS § 341 lg 2 alusel, sest vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale ei ole kohtul õigust nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või süüdistuse muutmist (RKKK 3-1-1-139-05 p 18).
volitused käskmenetluses on määratud KrMS §-ga 253, mille p 2 järgi võib kohus käskmenetluses muuhulgas teha kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad KrMS § 199 lg 1 p-des 1–5 sätestatud alused. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse kriminaalmenetlus, kui puudub kriminaalmenetluse alus. KrMS § 194 lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Seega on kriminaalmenetluse aluse puudumisega KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes tegemist ka juhul, kui isiku teos puudub kuriteokoosseis. Jõudes käskmenetluses järeldusele, et kuriteokoosseis isiku tegevuses pole täidetud, on kohus mitte ainult õigustatud, vaid ka kohustatud KrMS § 253 p 2 alusel kriminaalmenetluse lõpetama. Ringkonnakohus märgib, et erinevalt üldmenetlusest, mille puhul on kuriteo tunnuste, sh kuriteokoosseisu puudumine KrMS § 309 lg 2 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise aluseks, ei näe käskmenetlus ette süüdistatava õigeksmõistmist, kuid selle asemel näeb KrMS § 253 p 2 ette kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 199 lg 1 p-des 1–5 loetletud aluste esinemisel. Eeltoodust tuleneb, et kriminaalasja tagastamiseks prokuratuurile KrMS § 253 p 3 alusel on kohus käskmenetluses kohustatud vaid juhul, kui ta muul põhjusel ei soostu konkreetse kriminaalasja lahendamisega kõnealuses lihtmenetluses.
Kohtunik
Priit Pikamäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.