KarS § 118 p. 1 järgi on tervisekahjustus raske kui sellega on põhjustatud oht elule. Kohtuarstliku ekspertiisi kategoorilise arvamuse kohaselt oli kannatanule G. Gasporianile tekitatud tervisekahjustus elule ohtlik. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsiooni osunduse kannatanu 3 nädalasele tervenemisajale ja töövõimelisusele. Kaitsjale apellatsiooni kohaselt arusaamatu kohtukulude mõiste tähendus on avatud enne kriminaalmenetluse seadustikku kehtinud kriminaalmenetluse koodeksi §-s 87, mis olulisel määral kattub kehtiva KrMS § 175 esitatud menetluskulude loeteluga, s.h. ekspertiisi tegemise kulude, määratud kaitsjale makstud tasu ja sundraha osas. Ringkonnakohtu seisukohalt ei mõjuta esimese astme kohtu otsuse terminoloogia kohtuotsuse õigusselgust ja arusaadavust kriminaalmenetluses määratud kaitsjatel makstud tasude, ekspertiisi tegemise kulude ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha väljamõistmise kohta. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kohtueelsel menetlusel määratud kohtuarstliku ekspertiisi tegemise kulu oli 1840 kr.; määratud kaitsjatena uurimisasutuses iseseisvalt menetletud L.K süüdistusasjades menetlustoimingutest osa võtmise eest tasuti vandeadvokaadile Eva Rivisele 637 kr. 20 senti ja 637 kr. 20 senti; vandeadvokaadile Riine Lumistele 424 kr.80 senti; vandeadvokaadile Rein Raametsale 212 kr. 40 senti; kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise ja kohtuistungist osavõtu eest advokaat Jaanus Iklale 1368 kr.ja 80 senti. Seega aritmeetilise liitmistehingu kohaselt moodustavad määratud kaitsjatele makstud tasud ja ekspertiisi tegemise kulu menetluskuludena kokku 5120 kr. ja 40 sendi suuruse summa. Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt on süüdistatavalt L.K-lt kohtukuluna, mis ei hõlma süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevat sundraha ,välja mõistetud 4483 kr. ja 20 senti, see on 637 kr. ja 20 senti võrra vähem kogu tegelikust kriminaalmenetluse menetluskulust. Tallinna Linnakohtu 20. detsembri 2005.a. otsust väljamõistetud menetluskulude suuruse osas pole prokuratuur, KrMS § 340 lg.4 p.5 alusel, apellatsiooni esitamisega vaidlustatud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaitsja apellatsiooni alusel muuta esimese astme kohtu otsust süüdistatava olukorda halvendaval viisil. Küll aga tuleb esimese astme kohtu otsusesse teha süüdistatava L.K olukorda mittehalvendav täpsustus ja asendada resolutiivosa esimese lauses sõna „ kohtukulud“ sõnaga „ menetluskulud“ Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundrahana esimese astme kuriteo toimepanemise eest on õigesti välja mõistetud 2,5 palga alammäära suurune summa 6725 kr. Süüdistatavalt menetluskuludena välja mõistetud summad ja kannatanute tsiviilhagide alusel süüdistatavalt L.K-lt kuritegudega tekitatud kahjude heastamiseks välja mõistetud 2000 kr.; 2890 kr.; 2340 kr.; 110 kr. ei ole, riigis kehtestatud alampalga suurust arvestades, süüdimõistetule L.K-le ilmselt üle jõu käivad ega mõjuta seetõttu tema resotsialiseerumisväljavaadet. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.2 on ringkonnakohus veendunud, et Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2005.a. otsus L.K suhtes tuleb jätta sisuliselt muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub apellatsiooniga selles, et võõra vallasasja vägivalla abil äravõtmise KarS § 200 kirjeldatud kuriteona kvalifitseerimiseks on vajalik tuvastada süüdistataval L.K võõra vallasasja omastamise eesmärgi olemasolu, nagu selgitatakse Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-141-04. Samas ei soostu ringkonnakohus apellatsiooni väitega tõendite puudumisest süüdistataval L.K kannatanu G. Gasporiani vara omastamise eesmärgi olemasolu kohta. Kannatanu G. Gasporiani ja tunnistaja E. Jurko kattuvate ütlustega on tõendatud, et ajal kui kannatanu ja tunnistaja olid baari Elona tasupõrandal otsis süüdistatav L.K läbi kannatanu ja tunnistaja poolt laua juurde jäänud jopesid. Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt tõendab see süüdistatava L.K sihipärane tegu tal vaieldamatult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi olemasolu. Üldiste arusaamade järgi taunitavalt teolt tabatuna ja kannatanu G. Gasporiani poolt selgituse nõudmise tõrjumiseks baarist lahkumise ettepanek ja väljas kannatanu torkeriistaga kõhtu löömine ning seejärel kannatanult kaelas kantud mobiiltelefoni äravõtmine tõendavad, et süüdistatav L.K polnud loobunud kannatanule kuulunud vallasasja omastamise eesmärgist. Süüdistatav L.K realiseeris kuritegeliku eesmärgi kannatanule raske tervisekahjustuse põhjustamisega ja eluohtlikult haavatud kannatanul mobiiltelefoni kaelast äravõtmisega. Ringkonnakohus on veendunud, et süüdistatav L.K seadis eesmärgiks kannatanu G. Gasüporianile kuuluva vallasasja ebaseaduslikku omastamise ning tavaarusaamise tasemel pidas võimalikuks , et torkeriistaga kannatanu kõhtu löömisel põhjustatakse teisele inimesele tervisekahjustus, s.h. raske tervisekahjustuse, mis teeb võimalikuks kannatanu juures olnud vallasasja –mobiiltelefoni – äravõtmise. Kannatanu G. Gasporiani ütlusega kindlakstehtud asjaolu, et mobiiltelefon rebiti tal kaelast kohe torkeriistaga kõhtu löömise järel, tõendab ajaliselt süüdlase tahtluse ja röövimise objektiivsete tunnuste kokkulangevust. Röövimise järel kannatanu mobiiltelefoni äraviskamise faktil pole tähendust teo õiguslikul hindamisel. Kannatanu G. Gasporiani, tunnistaja E. Jurko ja V. Tretjakovi ütlused tõendavad, et süüdistatav L.K oli isikuks, kellega kannatanu baarist väljus ja kes kannatanult telefoni ära võttis. Tunnistaja E. Jurko ütluste kohaselt kannatanu ja süüdistatava baarist lahkumise järel kannatanu mobiiltelefon ei vastanud. Pärast süüdistatava L.K baari tagasi pöördumist osutus kannatanu mobiiltelefon väljalülitatuks. Tunnistaja V. Tretjakovi ütluste kohaselt näitas prügiurni tagant leitud mobiiltelefon (kannatanule G. Gasporianile kuulunud mobiiltelefon Nokia 6100) kahte vastamata kõnet ja tema lülitas mobiiltelefoni välja. Eelnimetatud ütlused tõendavad, et mobiiltelefon Nokia 6100 oli kannatanult ära võetud pärast seda kui ta oli süüdistatavaga L.K-ga baarist lahkunud ja heideti kohta, kus tunnistaja V. Tretjakovi selle leidis, vahetult enne süüdistatava L.K baari tagasitulekut. Nimetatud asjaoludel ei vasta kohtus uuritud tõenditega kindlaks tehtud tegelikele asjaoludele ka apellatsiooni väide kannatanu G. Gasporiani poolt mobiiltelefoni Nokia 6100 kaotamisest rüseluses baari Elona ukse taga. KrMS § 61 kohaselt pole kriminaalmenetluses ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab kõikki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seega pole eelistusi süüdistatava L.K poolt menetluse eri aegadel antud ütlustel, vaid need kuuluvad hindamisele tõendite kogumis. Eelpool osundatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega kuriteo tehiolude kirjeldamisel on nendega enam kattuvana usaldusväärsem süüdistatava L.K poolt kahtlustatavana ülekuulamisel 19. aprillil 2005.a. antud ütlus.
Ringkonnakohus nõustub kaitsja apellatsiooni seisukohaga, et kohtuarstliku eksperdi arvamus tõendab kannatanu terviskahjustuse raskust, tekitamise mehhanismi ega tõenda L.K süüd selle põhjustamises. Kriminaalmenetluse õiguse ja kohtupraktika kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtuva eriteadmisi vajava küsimuse lahendamiseks. Isiku süü kuriteo toimepanemises teeb kohus kindlaks KrMS § 60 kohaselt tõendatuks tunnistatud asjaoludele tuginedes. Apellatsiooni väide kannatanu enda võimalikust vigastamisest kukkumisel või raske terviskahjustuse tekkimisest muu teise isiku süül, nagu ka väide kannatanu G. Gasporiani poolt süüdistatava L.K näkku löömisest ei põhine ühelgi KrMS § 63 järgi tõendina hinnataval faktilisel asjaolul. Ringkonnakohus käsitleb neid apellatsiooni väiteid paljasõnalise kaitseversioonina. Kaitsja apellatsioonis osundatud kannatanu G. Gasporiani haigusloo nr.37147 väljavõte ( III kd. tl. 26 ) jäi linnakohtus dokumendina avaldamata. Ringkonnakohtu istungil avaldatuna ei seada see tõend vähimalgi määral kahtluse alla esimese astme kohtu otsuse põhiosa järeldusi kannatanule G. Gasporianile eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisest süüdistatava L.K poolt. Baaris Elona, 3. aprilli 2005.a. öösel, turvamehena töötanud tunnistaja Vitali Tretjaki ütluste kohaselt, leidis ta väljas, prügiurni tagant maast, mobiiltelefoni, mis näitas kahte vastamata kõnet. Tunnistaja lülitas telefoni välja ja viis oma tööruumi. Hiljem näitas ta telefoni tütarlapsele, kelle sõnul oli talle tuttav noormees kadunud ning kelle mobiiltelefon helistamisele ei vasta. Tunnistaja poolt näidatud mobiiltelefoni tunnistas tütarlaps oma tuttavale noormehe kuuluvaks, kuid tunnistaja käest seda vastu ei võtnud. Tunnistaja asetas mobiiltelefoni prügiurni servale. Asitõendi vaatlusel protokolli järgi on mobiiltelefon Nokia 6100 väliste vigastusteta. Fototabelil on näha, et mobiiltelefoni küljes on nöör, mis lõpeb kandepaelaga ühendamise kiirkinnituse ühe poolega. Kiirkinnituse teine pool ja kandepael puuduvad. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab kannatanule G. Gasporianile kuulunud mobiiltelefoni Nokia 6100 vaatluse protokoll, et mobiiltelefoni kaasas kandmiseks on kasutatud kandepaela ning mobiiltelefon on kandepaelast eraldatud kiirkinnitusest lahtirebimise, mitte telefonikorpusel oleva kinnitusaasa või seda läbiva kinnitusnööri purustamise teel. Seetõttu on ainetu ja tegelikele asjaoludele mittevastav apellatsiooni arutus, nagu seaks mobiiltelefoni Noki 6100 korpuse kandenööri kinnitusaasa või kinnitusnööri enda vigastuste puudumine kahtluse alla kannatanu G. Gasporiani ütluste usaldusvääruse kaelas kantud mobiiltelefoni süüdistatava L.K poolt ärarebimise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega kannatanu G. Garporiani ja tunnistaja E. Jurko ütluste vastuolulisusest tunnistaja E. Jurko baarist Elona väljumise ning kannatanu G. Gasporiani ja süüdistatava L.K baarist eemaldumise osas. Asjaolu, et kannatanu G. Gasporiani ütlustes ei kirjeldata tunnistaja E. Jurko järgnemist baarist väljunud kannatanule ja süüdistatavale ega viimaste vastasseisu baari ukse taga, pole ütluste vastuoluna hinnatav, vaid käsitletav isikute mälus talletatud ja ülekuulamisel reprodutseeritu faktiliste asjaolude mahu erinevusena. Ringkonnakohtu seisukohalt on käitumispsühholoogia kohane , et kannatanu G. Gasporiani tähelepanu keskendus süüdistatavale L.K-le ning muud isikud ja olud jäid sellest väljapoole. Tunnistaja E. Jurko tähelepanu keskmes olid aga mõlema isikud – tunnistajale tuttav kannatanu kui võõras süüdistatav. Seda asjaolu kinnitab kannatanu G. Gasporiani ütlus selles, et tunnistajale E. Jurkole jäi süüdistatav L.K meelde. Riigikohtu otsuses nr. 3-1-1-105-99 on selgitatud, et kriminaalasja erinevatel etappidel antud ütluste erinevus detailides ei pea tähendama ütluste vastuolulisust. Ütluste muutumise põhjused ei kuulu tõenduseseme asjaolude hulka.
Süüdistatava poolt 19. aprillil 2005.a. antud ütlusi selles, et ta võis maast võetud naelaga kannatanut kõhtu lüüa ja mobiiltelefoni kannatanu kaelast ära võtta, ei saa pidada usaldusväärseks, kuna ütlused saadi uurija poolse vahistamise ähvarduse survel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 23. jaanuaril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2005.a. otsusega tunnistati L.K süüdi: KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi ning karistati 1 a. vangistusega; KarS § 201 lg.2 p.1 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega; KarS § 200 lg.2 p. 4,5,8 järgi ja karistati 5 a. vangistusega. KarS § 63 alusel mõisteti liitkaristuseks 5 a. vangistust, mida KrMS § 238 lg.2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 3 a. 4 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti välja süüdistatavalt L.K-lt: 2000 kr. Marina Maspanova kasuks, 2890 kr. Kersti Vissori kasuks, 2340 kr. Tatjana Molokova kasuks ja 110 kr. OÜ Deltatron kasuks. L.K tunnistati KarS § 199 lg.2 p.4,5 järgi süüdi selles, et tema, avalikult ja vägivalda kasutamata, võõra vallasasja omastamise eesmärgi:
1-05-618
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-05-618
Kohtukoosseis
eesistuja Igor Amann, liikmed Julia Katškovskaja, Jüri Paap
Kohtuistungi sekretär
Külli Väina
Tõlk
Svetlana Talli
Kriminaalasi
L.K süüdistuses KarS § 199 lg.2 p.4,5; § 200 lg. 2 p. 4,5,8 ja § 201 lg.2 p.1 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tallinna Linnakohtu 20. oktoobri 2005.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
advokaat Jaanus Ikla
Prokurör
Vallo Kariler
Süüdistatav
L.K ik., ei tööta , varem kuuel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 13. jaanuaril 2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4, 5 ja § 200 lg.1 järgi 2 a ja 4 kuu vangistusega, alates 27. juulist 2005.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas,
Kaitsja
advokaat Jaanus Ikla
Tallinna Linnakohtu 20.oktoobri 2005.a. otsus L.K suhtes jätta sisuliselt muutmata. Täpsustada sama kohtuotuse resolutiivosa, asendades esimeses lauses sõna ”kohtukulud” sõnaga ”menetluskulud” ning edasi tektis järgi. Apellatsioon jätta rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.