3-1-1-52-05 - Riigikohus - lahend.ee

9.1 Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib esmalt, et kannatanu esindaja väide selle kohta, nagu oleks ringkonnakohus jätnud X AS tsiviilhagi 30 000 krooni nõudes rahuldamata, on meelevaldne. Kõnealuses osas ei ole ringkonnakohus hagi läbi vaadanud. Kannatanu õigusele esitada kriminaalmenetluses tsiviilhagi vastab kohtu kohustus teha selle hagi osas mõni KrMS § 310 lg-tes 1 või 2 sätestatud otsustustest. Kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata (lg 1), õigeksmõistva kohtuotsuse korral jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata (lg 2). Seejuures tuleneb sama paragrahvi kolmandast lõikest kohtu kohustus tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisel selgitada kannatanule tema õigust esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt rahuldas linnakohus tsiviilhagi I. K-le süüksarvatud mõlemas kuriteoepisoodis, kogusummas 43 720 krooni. Ringkonnakohus nõustus küll hagi aluseks olevate asjaolude esinemisega kuid luges I. K. süüditunnistamise osaliselt põhjendamatuks ja mõistis temalt X AS kasuks välja 13 720 krooni. Otsuse resolutsioonist ega põhistustest ei selgu, mida otsustas kohus ülejäänud nõude, s.o 30 000 krooni osas. Ka ei selgitanud kohus kannatanule õigust esitada hagi selles osas uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Sellega on ringkonnakohus rikkunud KrMS § 310 nõudeid. Lugedes I. K. süüditunnistamise osaliselt põhjendamatuks, tuli kohtul teha otsus ka X AS 30 000 krooni nõude osas - jätta see nõue KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata ja selgitada kannatanule õigust esitada selles osas hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. 9.2 Kannatanul ja tsiviilkostjal on KrMS § 344 lg 2 kohaselt kassatsiooniõigus vaid tsiviilhagisse puutuvas osas. Sellest tulenevalt võib kannatanu kriminaalasjas tehtud ringkonnakohtu otsuse kasseerida eelkõige osas, milles see otsus välistab kannatanu tsiviilnõude rahuldamise (kas osaliselt või täielikult) nii kriminaalkui tsiviilkohtumenetluses. Vastasel korral ei oleks tagatud kannatanu kaebeõigus küsimustes, mida ta ei saa enam hiljem, s.o tsiviilkohtumenetluses uuesti tõstatada. Seejuures tuleb silmas pidada Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 94 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaal- või haldusõiguserikkumise asjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Kõnealust sätet tõlgendades on Riigikohtu tsiviilkolleegium märkinud, et: "teo asetleidmine" TsMS § 94 lg 3 tähenduses hõlmab üksnes isiku faktilist tegevust või tegevusetust, mitte aga õiguslikku hinnangut teo koosseisupärasusele, õigusvastasusele ja süülisusele. Kui nõustuda alama astme kohtu seisukohaga, et kohus peab tsiviilasja lahendamisel lähtuma kriminaalmenetluses teole antud õiguslikust hinnangust, tekiks olukord, kus tsiviilasja lahendamisel oleksid kohtud seaduse tõlgendamisel seotud kriminaalasjas otsuse teinud kohtu seisukohtadega. Selline tagajärg ei oleks aga kooskõlas õigusemõistmise üldpõhimõtetega. Seega on tsiviilkohtumenetluses kohtule siduvad üksnes kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud, millest lähtudes on isik süüdi tunnistatud, kuid mitte hinnang isiku toimepandu õigusvastaseks lugemisel." (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, RT III 2005, 17, 181, p 25). Eeltoodust tulenevalt peab kannatanule kassatsiooniõigus olema tagatud ka juhul, kui ta leiab, et ringkonnakohus on kriminaalmenetlusõigust rikkudes tuvastanud mingi faktilise asjaolu (või selle puudumise), mis on vastuolus kannatanu poolt väidetava hagi alusega. 9.3 Kõnealuses kriminaalasjas jaatas ringkonnakohus kannatanu tsiviilhagi aluseks olevaid asjaolusid, ent leidis, et nimetatud asjaolud ei vasta KarS §-s 201 sätestatud kuriteo objektiivsele koosseisule. Teo süüteokoosseisupärasus ei ole aga küsimus, millest sõltub kannatanu tsiviilhagi põhjendatusele antav hinnang tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu ei saa X AS esindaja tulenevalt KrMS § 344 lg-st 2 vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtu otsust, väites, et ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud tegelikult siiski vastavad kuriteo objektiivsele koosseisule. Kehtivas kriminaalmenetluse õiguses puudub erasüüdistuse instituut, kriminaalmenetlust alustatakse ja seda toimetatakse Eesti Vabariigi nimel ja süüdistusfunktsiooni täidab prokuratuur, mitte kannatanu. 10.1 Kuigi asjaõiguse teoorias ei loeta väärtpabereid ja raha vallasasjadeks vaid nn asjastunud õigusteks, ei saa sellest järeldada, et sularaha näol ei ole tegemist vallasasjaga KarS § 201 (aga ka näiteks §-de 199 ja 200) tähenduses. Enne 1. juulit 2002 kehtinud Asjaõigusseaduse § 7 lg 1, samuti kehtiva Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Kehalise esemena käsitatakse iga eset, mis füüsikalises mõttes ruumi