Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-1-1-69-04
Otsuse kuupäev
9. juuli 2004. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar
Kohtuasi
Kriminaalasi M. P. süüdistuses KarS §-de 329 ja 424 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 31. märtsi 2004. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Riigiprokuröri Alar Kirs, kassatsioonprotest
Asja läbivaatamise kuupäev
15. juuni 2004. a
Istungil osalenud isikud
M. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Anne Talp
Resolutsioon
toimepanemise ajaks oli eelmise kohtuotsusega mõistetud lisakaristus kantud. Kohus märkis, et KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb mõistetud lisakaristuse tähtaeg põhikaristuse kogu kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. See tähendab, et M. P. 2-aastane juhtimiskeeld hakkas kehtima pärast tema vabanemisest ja uue õigusrikkumise pani ta toime lisakaristuse kandmise ajal. Sõltumata eeltoodust mõistis ringkonnakohus M. P. süüdistuses KarS § 329 järgi õigeks. Kohus rõhutas, et nimetatud paragrahv näeb ette kriminaalvastutuse riigi poolt täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest kõrvalehoidumise eest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas tõendeid, mis kinnitaksid, et Tartu Maakohtu 21. mai 2001. a otsus oleks täitmisele pööratud. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teatisest nähtub, et liiklusregistris puudus märge M. P. juhtimisõiguse äravõtmise kohta kohtuotsuse alusel. Seetõttu saigi võimalikuks uue juhiloa väljastamine ajal, mil M. P. suhtes kehtis kohtuotsuse alusel keeld mootorsõidukit juhtida. Ringkonnakohus tuli järeldusele, et M. P. käitumises puuduvad KarS §-s 329 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, sest see paragrahv näeb ette kriminaalvastutuse üksnes riigi poolt täitmisele pööratud kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest. KarS § 424 järgi mõistetud karistuse jättis ringkonnakohus muutmata.
karistusregistrisse. Tartu Maakohtu kohtuasjast nr. 1-790/00 selgub, et kohtuotsuse ärakiri oli saadetud ka Tartu Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve Talitusele. Seega tolleaegse kohtupraktika kohaselt oli M. P-le mõistetud lisakaristus täitmisele pööratud ning viimane oli kohustatud ise hoiduma kohtuotsusega sätestatud piirangute rikkumisest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et juba täitmisele pööratud kohtuotsuse suhtes ei saa üle aasta hiljem jõustunud KrMK § 3311 omada tagasiulatuvat jõudu, kuna üldpõhimõtte kohaselt kohaldatakse menetlustoimingutele seadust, mis kehtib nende tegemise ajal. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht selles, et käesolevas asjas pole täidetud KarS § 329 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Seetõttu tuleb see kohtuotsus tühistada. Asja uuel arutamisel on aga vaja silmas pidada, kas ja mil viisil võis M. P. karistusandmete mittekajastumine liiklusregistris mõjutada KarS § 329 süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes AKKS § 63 lg-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, tuleb ringkonnakohtu otsus M. P. õigeksmõistmises KarS § 329 järgi tühistada ja asi selles osas saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule. Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.