lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-11-04

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 27.02.2004

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-11-04
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
27.02.2004
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1029
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-11-04

Otsuse kuupäev

27. veebruar 2004. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Vaher, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg

Kohtuasi

K. S. süüdistusasi KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p-de 3, 4, 41 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 2-1-402/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Tatjana Tamme kassatsioonprotest

Asja läbivaatamise kuupäev

3. veebruar 2004. a

Istungil osalenud isikud

Riigiprokurör Marge Püss ja K. S. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a otsus nr 2-1-402/2003 K. S.-i süüdistusest KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p 1 välja jätmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
2.Muus osas jätta Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a otsus muutmata.
3.Prokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
4.Välja mõista K. S.-lt 796,50 kr (seitsesada üheksakümmend kuus krooni) ja 50 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Valga Maakohtu 15. septembri 2003. a otsusega tunnistati K. S. süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi ning talle mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati K. S.-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud kolm päeva ning ärakandmata karistuseks loeti kaks aastat üksteist kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuus kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osa jäeti kolme-aastase katseajaga tingimuslikult täitmisele pööramata.
2.K. Sohlman tunnistati KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi süüdi selles, et tema, ajavahemikul 18.-19. august 2002. a, eelneval kokkuleppel R. M.-i, S. P.-e ja R. M.-ga, aitas kaasa viimaste poolt röövimise toimepanemisele Valga maakonnas asuvas OÜ E. T. P. liimpuittsehhi tootmisbaasis. K. S. hankis röövitud esemete transpordiks veoauto, toimetas renditud sõiduautoga S. P.-e, R. M.-i ja R. M.-i koos röövimiseks varutud vahenditega ettevõtte territooriumi lähedusse ning jäi neid autos ootama. Pärast vara hõivamist toimetas K. S. ära L. L. valvama jäänud S. P.-e ning otsis röövitud varale ajutise varjupaiga. Kuriteoga tekitati varalist kahju OÜ-le E. T. 30463 krooni ja AS-ile Hansa Liising Eesti 388220 krooni. L. L.-le põhjustati kuriteoga kergeid kehavigastusi ja moraalset kahju.
3.Valga Maakohtu 15. septembri 2003. a otsuse peale esitas K. S.-i kaitsja apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ning K. S.-i süüdistuse mahu vähendamist ja K. S.-le kergema karistuse mõistmist.
4.Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a otsusega tühistati Valga Maakohtu 15. septembri 2003. a otsus K. S.-i süüditunnistamises KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 ja 41 järgi. K. S. tunnistati süüdi KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p-de 3, 4 ja 41 järgi ning talle Valga Maakohtu poolt mõistetud karistus jäeti muutmata.
5.Ringkonnakohus leidis, et grupi koosseisu saavad kuuluda üksnes isikud, kes röövimisest vahetult osa võtsid. Kuna K. S. aitas kaasa röövimise toimepanemisele, siis puudub vajadus tema tegevuse kvalifitseerimisel viidata KrK § 141 lg 2 p-le 1.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

6.Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Tatjana Tamm. Prokurör taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, millega K. S.-i süüdistusest jäeti välja KrK § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p 1 ning saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Protesti põhjendab prokurör sellega, et nii karistusseadustiku kui karistusõiguse teooria kohaselt iseloomustab grupp tegu, mitte aga teo toimepanijat. Lähtudes sellest, et K. S. aitas kaasa isikute grupi poolt röövimise toimepanemisele ja tuginedes Riigikohtu 26. oktoobri 2001. a otsusele kriminaalasjas nr 3-1-1106-01 leiab kassaator, et K. S.-i tegevus tuleb kvalifitseerida kriminaalkoodeksi eriosa samade sätete järgi, mis näevad ette vastutuse kaastäideviijate poolt toimepandud kuriteo eest. Lähtudes juba viidatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohtadest palus prokurör kaaluda AKKS § 63 p 3 kohaldamise võimalust.
7.Riigikohtu istungil toetas prokurör kassatsioonprotesti ja taotles ringkonnakohtu otsuse tühistamist. Kaitsja taotles protesti rahuldamata jätmist.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kassatsioonprotest tuleb rahuldada, sest Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust.
9.Tartu Ringkonnakohus leidis, et kuna K. S. aitas kaasa röövimise toimepanemisele, siis puudub vajadus tema tegevuse kvalifitseerimisel viidata KrK § 141 lg 2 p-le 1. Ringkonnakohtu selline seisukoht on ekslik. Karistusseadustiku § 22 lg 4 kohaselt mõistetakse kaasaaitajale karistus seaduse sama sätte järgi, mille eest vastutab täideviija, kui KarS §-s 24 ei sätestata teisiti. KarS § 24 käsitleb erilist isikutunnust, mis kirjeldab teo toimepanija isikuomadusi, eesmärke ja motiive. Teo toimepanemine isikute grupis ei ole aga mitte tegijat vaid tegu iseloomustav tunnus. Seega juhul, kui isik aitab kaasa teadvalt isikute grupi poolt röövimise, või mõne muu kuriteo toimepanemisele, inkrimineeritakse grupi tunnus vastavalt KarS § 22 lg-le 4 ka osavõtjale, kuigi osavõtja ise täideviijate grupi koosseisu ei kuulu. Kriminaalkoodeksis ei sisaldunud KarS § 22 lg-le 4 analoogilist sätet. Küll aga oli samasugune seisukoht väljakujunenud kohtupraktikas. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2001. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-106-01 selgitati, et üldreeglina kvalifitseeritakse kõigi osavõtjate kuritegelik käitumine Kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija poolt toimepandud kuriteo eest. Kui kuriteol on rohkem kui üks vahetu täideviija, siis kvalifitseeritakse kaasaaitaja tegevust kui isikute grupi poolt toimepandud kuriteole kaasabi osutamist (RT III 2001, 28, 307). Seega kohaldas Tartu Ringkonnakohus ebaõigesti kriminaalseadust, kui ta jättis muutmata Valga Maakohtu
15.septembri 2003. a otsuses tuvastatud faktilised asjaolud, sealhulgas selle, et K. S.-i aitas teadvalt kaasa isikute grupi poolt röövimise toimepanemisele, kuid muutis sellest hoolimata K. S.-i kuriteo kvalifikatsiooni.
10.Riigikohtu kriminaalkolleegium võib AKKS § 63 p 3 kohaselt asja kassatsiooni korras läbivaatamisel tühistada asjas tehtud kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha asjas uue otsuse, raskendamata seejuures süüdimõistetu olukorda, kui asjas ei ole vaja täiendavalt tõendeid koguda või neile antud hinnangut muuta. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas asjas ei ole vaja koguda täiendavaid tõendeid, kuid kuriteo kvalifikatsiooni võimalik muutmine raskendab süüdimõistetu olukorda. Seetõttu tuleb kriminaalasi AKKS § 63 p 2 alusel saata uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
11.Eelnevast tulenevalt ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2003. a otsuse K. S.-le inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni osas ja saadab kriminaalasja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Peeter Vaher, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.