lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-78-03

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 17.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-78-03
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
17.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
762
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-02-177/8Viru Maakohus Narva kohtumaja31.03.20082-02-175/7Viru Maakohus Narva kohtumaja31.03.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-78-03

Määruse tegemise koht ja kuupäev

Tartu, 17. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris

Kohtuasi

M. K. süüdistusasi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. K. erikaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

20. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

M. K. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1.Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrus, millega jäeti M. K. apellatsioonkaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada kriminaalasi Viru Ringkonnakohtule uueks menetlemiseks M. K. lihtmenetluse asja kohtuistungi ettevalmistamise staadiumist alates.
3.M. K. erikaebus rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista M. K-lt riigieelarve tuludesse 1227 krooni ja 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
M. K-le esitati süüdistus KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi selles, et ta 1. septembril 2002. a grupis koos kaaskohtualuse A. S. ja kriminaalasjas tuvastamata isikuga, kasutas omavoliliselt N. K. sõiduautot Ford Sierra, riikliku numbrimärgiga xxx XXX.
2.Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Adelbert Pool, süüdistatav M. K. ja viimase kaitsja Eduard Bulatšik sõlmisid 19. veebruaril 2003. a lihtmenetluse kokkuleppe, milles M. K. võttis talle süüksarvatud kuriteo õigeks, nõustus selle kvalifikatsiooniga ning prokuröri poolt nõutud karistusega.
3.Ida-Viru Maakohtu kohtunik tuvastas 26. märtsi 2003. a kohtuotsusega, et M. K. süü KarS § 215 lg 2 pde 1 ja 3 järgi on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud ning süü omaksvõtt ja lihtmenetluse kohaldamine oli tema tõeline tahteavaldus. Kohus ei tuvastanud lihtmenetlust reguleerivate sätete rikkumist asja eelneval menetlemisel. Kohus tunnistas M. K. süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja karistas teda vangistusega 1 aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud vangistust. M. K. lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. M. K. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus kriminaalasja ümber vaadata auto ärandamisega seotud faktis.
4.Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrusega jäeti M. K. apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kohtunik põhistas kaebuse läbivaatamata jätmist sellega, et vastavalt AKKS §-le 369 on lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks üksnes lihtmenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumine, mis takistas või võis takistada seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Kuna M. K. apellatsioonkaebuses selliseid rikkumisi ei käsitleta, puudub õiguslik alus tema kaebuse menetlemiseks ringkonnakohtus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RIIGIKOHTUS

5.Süüdimõistetu M. K. esitas eeltoodud määruse peale erikaebuse, milles ta jätkuvalt vaidlustab oma süüd auto ärandamises ja lõhkumises. Väidetavalt ei selgitatud talle uue karistusseadustiku järgi esitatud süüdistuse sisu ning kui seda oleks tehtud, oleks ta lihtmenetlusest keeldunud.
6.M. K. kaitsja palus Viru Ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Prokurör leidis, et määrus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alust ei ole.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 21. aprilli 2003. a määrus tuleb tühistada ja M. K. asi tuleb saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
8.AKKS § 5 lg 3 sätestab, et lihtmenetluse kohaldamisel on kohtualusel õigus esitada apellatsioonkaebus ainult lihtmenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Sama seadustiku paragrahv 369 kohaselt saab üksnes nimetatud rikkumise tuvastamine olla lihtmenetluse korras tehtud kohtuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu kohtuniku viide nimetatud sättele on põhjendatud.
9.Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole nõus määruses sisalduva järeldusega, et kuna M. K. ei viita oma apellatsioonkaebuses lihtmenetluse normide rikkumisele, siis tuleb jätta see läbi vaatamata. Kriminaalkolleegium rõhutab, et lihtmenetluse spetsiifikat arvesse võttes peavad kohtud hoolikalt jälgima, et oleks tagatud kohtualuse edasikaebeõigus kõrgemalseisvale kohtule seaduses ettenähtud tingimustel. Selleks peab ringkonnakohtu kohtunik lihtmenetluse asja ettevalmistamisel vastavalt AKKS § 361 lg-le 2 esmalt kontrollima, kas esitatud apellatsioonkaebus vastab sama seadustiku paragrahvile 8, mis sätestab apellatsioonkaebusele või -protestile ja nende lisadele esitatavad nõuded. Kui kaebus neile nõuetele ei vasta, peab kohtunik AKKS § 362 lg 3 sätete kohaselt määrama apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis kui apellant kohtu nõudmisi määratud tähtajaks ei täida, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.
10.Kõnesolevas asjas esitas algharidusega M. K. ringkonnakohtule juriidiliselt ebakorrektse avalduse, mis ilmselgelt ei vasta ei sisult ega vormilt AKKS § 8 ja § 5 lg 3 nõuetele. Jättes lihtmenetluses puudulikult vormistatud apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, selgitamata seejuures apellandile kaebuses esinevaid puudusi ning nõudmata nende kõrvaldamist, tegi ringkonnakohtu kohtunik lahendi, mis on vastuolus AKKS § 362 lg 3 sätetega.
11.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3, § 72 lg-st 2 ning §-st 77 tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse ja saadab asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Jüri Ilvest, Ott Järvesaar, Hannes Kiris

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.