lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-84-03

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 17.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-84-03
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
17.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1098
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-23-1579/181Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium09.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-1-1-84-03

Otsuse kuupäev

17. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Jüri Ilvest ja Ott Järvesaar

Kohtuasi

S.A. süüdistusasi KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

18.märtsi 2003. a kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

3. juuni 2003. a

Istungil osalenud isikud

S.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss

Resolutsioon

1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsus S.A. süüdistusasjas muutmata.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega tunnistati S.A. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 195 lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks vastavalt viis kuud ja kuus kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel KrK § 41 sätteid kohaldades suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04. aprilli 2001. aasta otsusega mõistetud ärakandmata nelja kuu pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti S.A-le kaheksa kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati kaheksakuuline vangistus üldkasuliku tööga selliselt, et ühele vangistuse päevale vastab neli tundi üldkasulikku tööd, s.o kokku üheksasada kuuskümmend tundi tähtajaga 24 kuud, s.o kuni 17. detsembrini 2004. a, millise aja jooksul S.A. kohustati järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonprotesti riigiprokurör, kes palus tühistada maakohtu otsuse S.Ale mõistetud kaheksakuulise vangistuse asendamise osas üldkasuliku tööga ja saata S.A. talle mõistetud karistust kandma.
3.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu
17.detsembri 2002. a otsus KarS § 69 alusel S.A. ärakandmisele kuuluva liitkaristuse asendamises üldkasuliku tööga.
3.1.Ringkonnakohus märkis, et S.A. pani kuriteod toime katseajal. KrK § 47 lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus talle karistuse vastavalt KrK §-le 41, see tähendab, liidab karistused kas täielikult või osaliselt. Kuna S.A. rikkus KrK § 47 lg 1 kehtestatud tingimust, millisel juhul karistust täitmisele ei pöörata, tulnuks talle Tartu Maakohtu 4. aprilli 2001. a otsusega mõistetud neljakuuline karistus, liidetuna osaliselt või täielikult uue, kuuekuulise karistusega, pöörata täitmisele. Sama põhimõtte on kehtestanud ka KarS §-d 73 ja 74. Ringkonnakohus osutas, et KarS §-d 73 lg 5 ja 74 lg 6 lubavad kohtul kaaluda, kas pöörata karistust täitmisele või mitte, üksnes juhul, kui katseajal on ettevaatamatusest toime pandud uus kuritegu, mille eest mõistetakse karistuseks vangistus. Kuid ka sellises olukorras pole kohtule antud õigust karistuse

asendamiseks. Karistusest tingimisi vabastamise eesmärk on võimaldada süüdimõistetul teatud tingimustel vältida karistuse reaalse kandmisega kaasnevaid kahjulikke tagajärgi. Kui süüdimõistetu neid tingimusi ei täida (näiteks paneb toime uue tahtliku kuriteo), siis nõuavad juba õiguskorra kaitsmise huvid, et selline isik peab arvestama karistusega kaasnevate kahjulike tagajärgedega. Eelnevast tulenevalt ei ole karistusest tingimisi vabastamise eesmärki võimalik saavutada, kui katseaja kestel toimepandud tahtliku kuriteo toimepanemise tulemusena mõistetud liitkaristus asendatakse üldkasuliku tööga.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RIIGIKOHTUS

4.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse S.A. kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a otsuse S.A-le mõistetud karistuse osas ja jätta jõusse Tartu Maakohtu 17. detsembri 2002. a otsusega mõistetud karistus. Kaitsja leiab, et tulenevalt KarS § 5 lg-st 2 ja KarSRS §-st 3 kohaldas Tartu Maakohus 17. detsembri 2002. a otsuses karistuse mõistmisel õigesti KarS § 69 sätteid. Seda seisukohta kinnitab kaitsja arvates juba KarS § 69 eesmärk - vähendada vangistuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi osa riigi karistuspoliitikas; samuti asjaolu, et üldkasuliku töö kohaldamise alused sätestatakse seaduses formaalselt. Karistusõiguse teoorias rõhutatakse vajadust kaaluda üldkasuliku töö kohaldamist alla üheaastase vangistuse korral. Kaitsja märgib, et S.A. on andnud nõusoleku kohaldada tema suhtes üldkasulikku tööd. S.A. suhtes tuleks kohaldada asenduskaristusena üldkasulikku tööd ka sellepärast, et ta saaks jätkata oma õpinguid X-ülikoolis ja töötamist. Üldkasuliku töö kohaldamine pole käesoleval juhul välistatud ka seetõttu, et S.A. pole toime pannud seksuaalkuritegu ega vägivallakuritegu. Kaitsja leiab veel, et tulenevalt KarS §-st 69 ei tohi üldkasuliku töö kohaldamisest loobumise aluseks olla isiku varasem kriminaalkaristus.
5.Riigikohtu istungil jäi kaitsja kassatsioonkaebuse juurde, prokurör vaidles sellele vastu. Prokurör leidis, et ringkonnakohtu otsus on õige ning selle tühistamiseks alust ei ole.

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Riigikohus leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta muutmata.
7.Riigikohus märgib, et üldkasulik töö on vangistuse alternatiiviks ja tähendab sisuliselt isiku vabaduse ulatuslikku piiramist. Üldkasulik töö paigutub oma võrdlevalt raskuselt sanktsioonisüsteemis vangistuse ja tingimisi käitumiskontrolliga vangistusest vabastamise vahele. Seega on vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Samas ei tähenda eeltoodu, et vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimalused oleksid piiramatud. Vangistuse üldkasuliku tööga asendamiseks tulenevad esmased raamid KarS § 69 lg-st 1, mille kohaselt saab üldkasuliku tööga asendada vaid kuni kaheaastast vangistust ja selle kohaldamiseks on vajalik süüdimõistetu nõusolek. Kuid arvestada tuleb ka teisi seaduses sätestatud piiranguid. Üheks selliseks piiranguks on vangistusest tingimisi vabastatud isiku poolt katseajal tahtliku kuriteo toimepanemine. KarS § 73 lg 4 sätestab, et isikule mõistetud karistus, millest ta KarS § 73 lg 1 alusel on vabastatud, pööratakse täitmisele, kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo. KarS § 74 lg 5 kohaselt pööratakse täitmisele isikule mõistetud karistus, millest ta KarS § 74 lg 1 alusel on vabastatud, kui ta paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Karistuse täitmisele pööramisel tuleb asuda reaalselt ellu viima kohtuotsuse resolutiivosas sisalduvat ning järelikult ei saa enam tõusetuda küsimust karistuse asendamisest. Kohus, kes mõistab isikule liitkaristust kohtuotsuste või kuritegude kogumi eest, ei saa talle liidetava karistusega mõistetud vangistust (nii tingimisi kui reaalset) asendada üldkasuliku tööga ka seetõttu, et sellega muudetaks teise kohtu seadusjõus lahendit, millest tuleneb, et uue tahtliku kuriteo toimepanemine tähendab süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramist.
8.Kaitsja väite osas, et kuna Karistusseadustik näeb erinevalt Kriminaalkoodeksist ette võimaluse asendada vangistuse üldkasuliku tööga, siis on käesoleval juhul Karistusseadustik Kriminaalkoodeksiga võrreldes isiku olukorda leevendav seadus, märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaalkoodeksi § 47 lg 7 sätestas, et kui süüdimõistetu paneb katseaja kestel toime tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vabadusekaotusega, mõistab kohus temale karistuse vastavalt KrK § 41 sätetele. Selle sätte selgituseks on Riigikohus D kaasuses märkinud, et "tingimisi süüdimõistetu suhtes, kes katseaja kestel pani toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistati vabadusekaotusega, ei saa teistkordselt rakendada vabadusekaotuse

tingimuslikku mittekohaldamist" (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 1996. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-49-96, RT III 1996, 16, 226). Analoogilise regulatsiooni kehtestavad KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 5.

9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 65 lg-st 3 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 18. märtsi 2003. a kohtuotsuse muutmata. Hannes Kiris, Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.