lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-1-1-23-01

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudRiigikohus · 06.03.2001

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-1-1-23-01
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
06.03.2001
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1456
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
1-25-5570/69Harju Maakohus Tallinna kohtumaja21.01.20261-25-2022/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.12.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Tartu, 6. märtsil 2001. a.

3-1-1-23-01

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Jüri Ilvest ning Ott Järvesaar vaatas 13. veebruaril 2001. a toimunud avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja M. R. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning A. M. süüdistuses KrK § 142 lg 2 p 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa A. M., tema kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa, M. R., tema kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ning riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 9. veebruari 2000. a otsusega tunnistati M. R. süüdi KrK § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, A. M. tunnistati süüdi KrK § 142 lg 2 p 3 järgi ja neid mõlemaid karistati vabadusekaotusega üheks aastaks poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi veel T. T. ja E. R., kuid nende kassatsioonid ei saanud menetlusluba. Maakohus tunnistas A. M. KrK § 142 lg 2 p 3 järgi süüdi selles, et ta 12. märtsil 1998. a kella 12.00 paiku Tartu linnas X maja juures sõiduautos BMW, isikute grupis koos T. T. ja S. J.-ga, ähvardasid T. R.-i füüsilise vägivallaga. Nad lubasid viia ta metsa, peksta läbi ning põletada ära tema kasutuses oleva sõiduauto Opel Senator, registreerimismärk Z ja maakodu Tartumaal X vallas K. külas, kui T. R. ei anna T. T-le 2000 USA dollarit. Seejärel sõideti neljakesi X-Kaubamajja, kus sundisid kannatanut dikteerimisel kirjutama võlakirja selle kohta, et T. R. on T. T.-le võlgu 2000 USD ja allkirja, mille kohaselt pidi T. R. loovutama T. T.-le võla katteks sõiduauto Opel Senator maksumusega 15 000 kr. Peale seda sõitsid nad üheskoos sõiduautos BMW kannatanu kasutuses oleva L. Aiandi garaa"i juurde, kus hõivasid T. R.-i sõiduauto Opel Senator. M. R. tunnistati KrK § 142 lg 2 p 2 ja 3 järgi süüdi selles, et ta 04. mail 1999. a kella 16.00 paiku Tartu linnas V. ja V-T. ristil asuva AS F. tankla parklas, isikute grupis koos T. T. ja E. R.-ga ähvardas J. M.-i füüsilise vägivallaga, s.o võtta kasutusele tema suhtes muid meetmeid ja rääkida temaga teistmoodi, kui viimane ei anna neile 8000 krooni või sõiduautot Mazda 626, reg nr Y, väärtusega 20 000 krooni, mida J. M. kasutas volituse alusel. 05. mail 1999. a kella 19.00 ajal Tartu linnas X mnt Z kõrval asuvas parklas, isikute grupis koos, jätkasid eelnimetatud kohtualused J. M.-lt 8000 krooni ja ka mobiiltelefoni Ericsson 388 üleandmise nõudmist ning lubasid sissenõutava summa vähendamist 1000 krooni võrra, ähvardades mittemaksmise korral kasutada J. M.-i suhtes füüsilist vägivalda ja ta tappa.
2.Tartu Maakohtu 9. veebruari 2000. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused teiste hulgas ka kohtualune M. R. ja tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ning kohtualuse A. M. kaitsja Tanel Pürn. 2.1 M. R. ja tema kaitsja palusid kohtualuse õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 2.2 A. M. kaitsja palus kohtualuse talle süüksarvatud kuriteos õigeks mõista, leides, et maakohus on kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu jõudnud ebaõigetele järeldustele A. M. süüküsimuses ning talle mõistetud karistus on motiveerimata.
3.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2000. a otsusega tühistati Tartu Linnakohtu 9. veebruari 2000. a otsus osaliselt. A. M.-le mõistetud karistus, üks aasta vabadusekaotust, jäeti muutmata, kuid ta vabastati KrK § 47 sätete alusel selle kandmisest tingimisi kaheaastase katseajaga ühes KrK § 471 sätete kohaldamisega. Karistustähtaja hulka arvestati tema eelvangistuses viibitud aeg
9.veebruarist kuni 3. novembrini 2000. a, s.o 8 kuud ja 25 päeva. A. M. suhtes kohaldati tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta kuni talle KrK § 471 sätete kohaldamiseni. Ringkonnakohus täpsustas oma otsusega M. R.-le mõistetud lõpliku karistuse ärakandmisele kuuluvat osa. Vastavalt KrK § 45 sätetele loeti M. R. karistustähtaja hulka tema kahtlustatavana vahi all viibitud aeg 5. maist 1999. a kuni 7. maini 1999. a, s.o 3 päeva. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. A. M. kaitsja apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt, teiste poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis oma otsuses, et kohtualustele süüksarvatud kuriteod on tõendamist leidnud, motiveeritud ning õigesti kvalifitseeritud. Muuhulgas märkis ringkonnakohus, et M. R. on J. M.-i suhtes toime pandud väljapressimise kaastäideviija, kes oma kohalolekuga kindlustas kaaskohtualuste poolt kannatanule öeldud sõnade paikapidavust, suurendades sellega viimase hirmu tema poole pöördunud grupi ees. Kriminaalkolleegium nõustus ka selle maakohtu järeldusega, et A. M. kindlustas oma kohalolekuga ja T. T. pideva kaaslasena viimase poolt T. R.-le tehtud ähvarduste ja varanõude usutavust. Kannatanud T. R. ja J. M. kinnitasid nii ringkonnakohtu istungil kui ka teistes menetlusstaadiumites, et tajusid nende aadressil väljaöeldud ähvarduste taga T. T., A. M., E. R. ja M. R. võimalikku käitumist tulevikus kas otseselt või vahendlikult. Menetlus Riigikohtus
4.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2000. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused süüdimõistetu M. R. ning süüdimõistetu A. M. kaitsja Tanel Pürn. 4.1 M. R. palub end süüdistuses KrK § 142 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi õigeks mõista, sest puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema osalust selles kuriteos. Kassaator kinnitab, et ta polnud teadlik kaaskohtualuste T. T. ja E. R. kavatsustest ning kinnitab, et tema kohalolek ei pidanud

mitte kelleski hirmu esile kutsuma. Kassaatori arvates on alamastme kohtud eiranud KrMK § 19, § 48, § 52 lg 2, § 53, § 262 lg 2, § 268 lg 2 ja § 274 p-de 3-5 sätteid ning sellest tulenevalt on tema suhtes tehtud lahend ebaõige. 4.2 Süüdimõistetu A. M. kaitsja advokaat T. Pürn palub oma kaitsealuse suhtes tehtud ringkonnakohtu lahend tühistada ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks, leides, et A. M. käitumises puudub kuriteokoosseis. Väidetavalt puuduvad küllaldased tõendid A. M. käitumise subjektiivse külje kohta ning asjas esinevad kõrvaldamata kahtlused tuleb kaitsja arvates tõlgendada A. M. kasuks. Lisaks eeltoodule leiab kassaator, et ringkonnakohus on rikkunud AKKS § 29 lg 4 sätteid, kuna jättis põhjendamata oma järeldused A. M. kaitsja apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohtade kohta. Kohtuotsuses pole motiveeritud järeldus, et kannatanu hirmuseisund tekitati T. T. ja A. M. ühise tahtlusega. Kohus on hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid valikuliselt, jättes osadele tõenditele hinnangu andmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära A. M., M. R. ja nende kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonide rahuldamist neis toodud motiividel ning prokuröri, kelle arvates ringkonnakohtu kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, leidis:

5.Kuriteo toimepanemine kaastäideviimise vormis ehk isikute grupi poolt eeldab, et iga grupi liige paneks oma tegevusega toime vähemalt ühe kuriteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluva teo. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva kokkuleppe alusel kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse külje täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku kuriteo ettevalmistamise staadiumis, kui ka mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel - kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo.
6.Viimasel juhul tuleb lähtuda materiaal-objektiivsest ehk teovalitsemise teooriast, mille kohaselt tegu määratletakse seda kujundava ja juhtiva ehk tegu valitseva tahte väljenduse kaudu. Sel puhul tuleb täideviimist sisustada teovalitsemisena - objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumina, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib (valitseb). Teo valitsemisena mõistame siinkohal ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all hoidmist. See võib toimuda kolmes vormis: tegutsemise valitsemine ehk üksiktäideviimine, valitsemine ülekaaluga ehk vahendlik täideviimine ja funktsionaalne teovalitsemine ehk kaastäideviimine.
7.Riigikohtu kriminaalkolleegium käsitleb siinkohal funktsiooni kui muutujat, mille suurus oleneb teiste muutujate olemasolust, nende suurusest ning mõjumise suunast. Funktsionaalne täideviimine on seega tervik, mis realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Ning vastupidi - kellegi funktsionaalne alatalitus tähendab kuriteokoosseisu ning seega ka täideviimise puudumist. Siinkohal on vajalik silmas pidada, et kooskõlastamine võib olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatud konkludentsete tegudega. Kuriteo toimepanemine isikute grupis eeldab, et nad on kokku leppinud (ka vaikivalt) kuriteo toimepanemises ning tegutsevad vastavalt sellele. Tähtis on, et iga isik, täites oma funktsiooni, valitseb oma teopanuse läbi tegu tervikuna ning et selle panuse äralangemisel, selle funktsiooni mittetäitmisel ühe või mitme grupi liikme poolt, langeb ära ka tegu kui selline.
8.Käsitletavas kriminaalasjas on ringkonnakohus põhjendanud nii A. M. kui M. R. puhul, miks ta leiab nende isikute käitumises olevat kuriteokoosseisu. Mõlemad viibisid vahetult sündmuskohal, olid teadlikud KrK §-s 142 kirjeldatud kuriteokoosseisu realiseerimiseks esitatud nõudmise ja ähvarduste sisust, võimendasid oma kohalolekuga kaaskohtualuste sõnade paikapidavust ja aktiviseerisid kannatanute hirmu. Kuna kannatanud tajusid nende aadressil väljaöeldud ähvarduste taga kõikide kohalviibinud isikute võimalikku käitumist nende keeldumise korral, otsustasidki nad nõudmise täita. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub nende põhistustega ning nendib, et käesolevas kriminaalasjas toimus teovalitsemine kõigi sündmuskohal viibinud kohtualuste ühise, vaikides kooskõlastatud käitumisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p.st 1 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. novembri 2000. a kohtuotsus A. M. ja M. R. suhtes jätta muutmata, kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. Mõista A. M.-lt 743 krooni ja 40 senti ja M. R.-lt 743 krooni ja 40 senti kohtukulu riigieelarve tuludesse seoses kaitsjate osavõtuga Riigikohtu istungist. Kohtuotsus jõustub 6. märtsil 2001. a ega ole edasikaevatav. Eesistuja: Jüri Rätsep Liikmed: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.