Eesti Vabariigi nimel Tartus 11. aprillil 2000
3-1-1-46-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Uno Lõhmus ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja R. L. ja M. L. õigeksmõistmises KrK § 1642 lg 4 p-de 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa R. L. ja M. L. ning nende kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
mõnevõrra sama seadusega antud KrK § 1642 dispositsiooni, mis samuti kirjeldas korruptiivset tegu, mõistest. Paragrahvis 5 sõnastatud korruptiivne tegu eeldas, et isik oma teoga tekitab riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule nende vara põhjendamatu kulutamisega, neile põhjendamatute varaliste kohustuste võtmisega või eraõiguslikule isikule põhjendamatute soodustuste tegemisega kahju või taotleb või saab sellise tegevuse või tegevusetuse eest korruptiivset tulu või talle jääb tekkimata kahju. Seaduse sätte grammatiline ja teleoloogiline tõlgendamine viib järeldusele, et seadusandja pidas silmas mitte üksnes varalist, vaid ka mittevaralist kahju. Korruptiivne tegu on kahjulik eelkõige seetõttu, et kahjustab riigi institutsioonide mainet ja õigusriigi põhimõtteid. Kriminaalkoodeksi § 1642 lg 1 dispositsioonis (19. jaanuari 1995.a redaktsioonis) sisalduv korruptiivse teo mõiste erineb korruptsioonivastase seaduse paragrahv 5 sõnastusest selles osas, et üks võimalikke tagajärgi eristav sidesõna "või" on asendatud sõnaga "ja". Seepärast eeldab kriminaalvastutus korruptiivse teo eest lisaks kahju tekitamisele riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ka korruptiivse tulu saamist või, et isikul jääb kahju tekkimata. Riigikogu stenogrammidest ja õiguskomisjoni protokollidest ei selgu, mis kaalutlustest lähtudes seadusandja mõisted erinevalt sõnastas, küll aga kitsendab kriminaalkoodeksi eriosas antud korruptiivse teo mõiste kriminaalvastutuse kohaldamise võimalusi. Ka kriminaalseaduses mainitud kahju ei pruugi olla vaid varaline, kuid lisaks kahjule eeldab kriminaalseadus, et isik saaks ka tulu või tal ei tekiks kahju. Korruptiivne tulu, kui seda mõistet sisustada korruptsioonivastase seaduse § 5 kolmanda lõike põhjal, tähendab küll üldreeglina varalist tulu, kuid välistatud pole ka tulu naturaaltasuna, kasuliku vastuteenusena või soodustusena sellisena, mis pole otseselt rahaliselt hinnatav. Seetõttu ei saa soostuda väitega, et korruptiivne tegu, mis pandi toime ajavahemikul 20. veebruarist 1995 kuni 27. veebruarini 1999, toob kaasa vastutuse KrK § 1642 (19. jaanuari 1995.a. redaktsioonis) järgi üksnes siis, kui kahju ja tulu on varaline. Otsustada kahju ja tulu iseloomu üle saab aga alles siis, kui kohus teeb kindlaks, kas isik oma teoga tekitas kahju, milles see seisnes, kas ta sai korruptiivset tulu ja kui sai, siis milles see seisnes. Apellatsioonikohtu teoreetiline analüüs peab olema seotud faktiliste asjaoludega. 7.4 Korruptiivse teo süüdistuse saanud isiku teole kriminaalõigusliku hinnangu andmisel tuleb silmas pidada, et KrK §-d 161 ja 1642 on üld- ja erinormi vahekorras. Seaduste konkurents välistab üldnormi kohaldamise, kuid juhul, kui isiku käitumises pole erinormis sätestatud kuriteokoosseisu, võib ta vastutada üldnormi järgi. KrK § 161 koosseisuliseks elemendiks olev oluline kahju võib seisneda nii varalise kui mittevaralise kahju tekitamises riigi huvidele. Ülaltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s:
Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Uno Lõhmus, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.