Eesti Vabariigi nimel Tartus 28. märtsil 2000
3-1-1-36-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Lea Kivi ja Ott Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. K. õigeksmõistmises KrK § 204 lg 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa süüdimõistetu T. K., tema kaitsja vandeadvokaat Andres Rüütel ja riigiprokurör Marge Püss.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rapla Maakohtu 1. detsembri 1999. a otsusega tunnistati T. K. süüdi KrK § 204 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahatrahv 100 päevamäära, s.o 4100 krooni ning temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Maakohus tuvastas, et alkoholijoobes T. K. juhtis 8. novembril 1998. a sõiduautot. Selle rikkumise eest karistati teda 12. novembril 1998. a halduskorras rahatrahviga. Omades kehtivat halduskaristust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, pani ta samasuguse teo toime 27. veebruaril 1999. a.
2.Rapla Maakohtu 1. detsembri 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kohtualuse kaitsja vandeadvokaat A. Rüütel. Ta palus T. K. õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.
3.Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 12. jaanuari 2000. a otsusega maakohtu otsus tühistati. T. K. mõisteti süüdistuses KrK § 204 lg 3 järgi õigeks kuriteosündmuse puudumise tõttu KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalkolleegiumi arvates tuleneb 23. jaanuaril 1999. a kehtestatud KrK § 204 lg 3 sõnastusest, et tegemist on nn liitkuriteoga. KrK § 6 mõtte kohaselt peavad mõlemad kuriteod olema toime pandud nende toimepanemise ajal kehtinud seaduse ajal. Ringkonnakohus leidis, et esimese õigusrikkumise pani T. K. toime enne KrK § 204 lg 3 kehtestamist. Seetõttu ei saa T. K. poolt 27. veebruaril 1999. a alkoholijoobes sõidukijuhtimist käsitada kuriteona KrK § 204 lg 3 mõttes, kuigi tal oli kehtiv halduskaristus sõidukijuhtimise eest alkoholijoobes.