Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. märtsil 2000
3-1-1-29-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Lea Kivi vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja A. T. süüdistuses KrK § 15 lg 2, § 17 lg 6 ja § 141 lg 2 p 3 järgi; S. T. süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi; V. V.süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa V. V. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas, Andrei ja S. T. kaitsja vandeadvokaat Sirje Must, kannatanu S. K. ja riigiprokurör Marge Püss. Kohtuistungil osales tõlk Lüüli Lomp. Asjaolud ja menetluse käik
5.3 Veel leiavad kassaatorid, et ringkonnakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele, mis tõi kaasa kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise. Väidetavalt ei ole ringkonnakohus motiveerinud, miks ta ei nõustu esimese astme kohtu õigusliku hinnanguga kuritegudele. See on käsitatava kriminaalseaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 3 p 7 mõttes. 5.4 S. T. juhib kassatsioonkaebuses tähelepanu asjaolule, et tema äratundmiseks esitamine viidi läbi ebakorrektselt ning väidab, et kannatanu ei tundnud teda ka edaspidi ära. Kassaator tugineb Riigikohtu 8. aprilli 1997. a lahendile nr 3-1-1-36-97 ja väidab, et tegemist on lubamatu tõendiga. Lisaks eeltoodule viitavad S. T. ja A. T. KrMK § 50, § 56, § 268 lg 2, § 274 p-de 2 ja 3, KrK § 48 lg 2 sätete rikkumistele. 5.5 S. T. palub end õigeks mõista süüdistuses KrK § 185 lg 2 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu. 5.6 A. T. arvab kaebuses, et kannatanu pidas V. V. ähvardust ekslikult oma elule ja tervisele ohtlikuks ning viidates Riigikohtu 13. jaanuari 1998. a otsusele, leiab, et tegemist oli avaliku vargusega. 5.7 V. V. kaitsja V. Murde palub ringkonnakohtu otsuse osaliselt tühistada ja teha uus otsus. Vastavalt KrK § 501 sätetele tunnistada, et V. V. poolt antud olulised tõendid on viinud kuriteo tehiolude väljaselgitamiseni ja kurjategija süüdimõistmiseni. Tulenevalt eeltoodust taotleb kaitsja V. V. vabastamist karistuse kandmisest. Kaitsja arvates tõlgendas ringkonnakohus ebaõigesti kriminaalseadust, jättis kohaldamisele kuulunud seaduse kohaldamata ning V. V.-le mõisteti põhjendamatult raske karistus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.