Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. veebruaril 2000
3-1-1-24-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja T. N. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi ning I. P. süüdistuses KrK § 17 lg 6; § 15 lg 2 ja § 166 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa T. N. ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktor Kaasik, I. P. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ning riigiprokurör Marge Püss. Kriminaalmenetluse senine käik
1.T. N. anti süüdistuses KrK § 166 lg 1 järgi ja I. P. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 166 lg 1 järgi kohtu alla selles, et nad olles teadlikud, et K. O. pole tegelikkuses AS D. aktsiate ostmiseks ja X Pangaga käenduslepingu sõlmimiseks oma tahet avaldanud, võltsisid, T. N. AS. D. juhatuse liikmena, s.o ametiisikuna, kasutamise eesmärgil AS. D. üldkoosoleku protokolli 90% aktsiate müügi kohta, Indre Suure kaasaabil AS. D. 90% aktsiate ostu-müügilepingu AS. D. esindaja I. P. ja fiktiivse isiku K. O. vahel ning käenduslepingu X Panga ja fiktiivse isiku K. O. vahel, milles oli väljendatud K. O. tahe võtta enese käendada 90% ulatuses AS. D. poolt X Pangast võetud laenu ning mille läbi oleksid X Panga poolt käenduslepingu allkirjastamisel I. P. ja T. N. vabanenud isiklikust materiaalsest vastutusest pangalaenu eest. T. N. oleks seejuures vabanenud 45 000 kroonisest varalisest kohustusest, mille läbi oleks X Pangale tekitatud kahju 90% ulatuses AS. D.-le antud laenu osas, s.o 135 000 krooni ulatuses.
5.oktoobril 1995. a Tallinnas X väljak X asuvas hotellis P., pärast AS. D. üldkoosolekut, koostasid T. N. ja I. P. AS. D. üldkoosoleku protokolli, milles märkisid üldkoosolekul kohalviibijaks V. K., kes tegelikult sellest koosolekust ei ise ega oma esindaja kaudu osa ei võtnud ja milles oli väljendatud ka tema osalus aktsiate müügi otsustamisel, kui reaalselt kohalviibiva aktsionäri puhul. Samuti koostasid nad ostu-müügilepingu ja käenduslepingu, märkides nendele eelnevalt I. S.-i poolt muretsetud K. O. passi koopia alusel viimase passiandmed. Võttes aluseks passi koopial oleva K. O. allkirja, allkirjastas I. S. hiljem need andmed K. O. eest. Saades AS. D. üldkoosolekul volitused, esitas I. P. 11. oktoobril 1995. a Haapsalus AS. D. tegevdirektorile ja kassapidajale üldkoosoleku protokolli ja ostumüügilepingu, eesmärgiga sooritada fiktiivset aktsiate müüki läbi AS. D. kassa ning tõendada AS. D. omandiõiguse üleminekut fiktiivsele isikule K. O.-le. See toiming jäi sooritamata, sest tegevdirektor ja kassapidaja soovisid eelnevalt K. O. nimelise isikuga kohtuda. Samuti esitas I. P. üldkoosoleku protokolli, ostumüügilepingu ja käenduslepingu X Panga H. filiaali esindajale, et veenda neid uue ostja olemasolus ja sõlmida uus käendusleping panga ja fiktiivse isiku K. O. vahel. Käendusleping jäi sõlmimata, sest panga poolt nõuti uue käendaja kohalolekut. Eelkirjeldatud T. N. tegevus, s.o dokumentide ametialane võltsimine kokkuleppel I. P.e ja I. S.-ga ja eesmärgiga vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest, millega ta põhjustas olulise kahju isikute ja X Panga seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel KrK § 166 järgi I. P. aitas koos I. S.-ga kaasa ametiisiku, AS. D. juhatuse liikme T. N. poolt toime pandud dokumentide ametialasele võltsimisele, eesmärgiga vabaneda oma isiklikust varalisest kohustusest, millega põhjustas olulise kahju isikute ja X Panga seadusega kaitstud huvidele Tema tegevus kvalifitseeriti kohtueelsel uurimisel KrK § 17 lg 6 ja § 166 lg 1 järgi. Lisaks eeltoodule, anti T. N. kohtu alla süüdistuses KrK § 161 järgi ja I. P. süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 161 järgi, kuid selles osas ei ole kohtuotsust ei apelleeritud ega kasseeritud. Tallinna Linnakohtu 14. septembri 1999. a otsusega mõisteti T. N. süüdistuses KrK § 161 ja § 166 lg 1 järgi õigeks. Sama otsusega mõisteti I. P. õigeks süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 161 ning § 17 lg 6 ja § 166 lg 1 järgi. Kohtualuste õigeksmõistmist põhistas linnakohus asjaoluga, et olemasolevate tõenditega pole usaldusväärselt tõendatud T. N. ja I. P. süü neile inkrimineeritud kuritegudes. Kohus tuli järeldusele, et kohtualustele esitatud süüdistusest ei nähtu, milline oluline kahju tekitati isikute seadusega kaitstud õigustele ja huvidele.