Eesti Vabariigi nimel Tartus 15. veebruaril 2000
3-1-3-3-0
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher vaatas kohtuvigade parandamise avalduse alusel läbi kriminaalasja O.A. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2, 3 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa O.A. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a otsusega tunnistati O.A. süüdi KrK § 141 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kuueks aastaks. Karistusest loeti kantuks eeluurimise ajal vahi all viibitud aeg 22. aprillist 1995. a kuni 26. aprillini 1995. a, s.o viis päeva. Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 1998. a otsusega tühistati nimetatud Tartu Linnakohtu otsus O.A-le mõistetud karistuse osas. KrK § 39 sätteid rakendades mõisteti O.A-le KrK § 141 lg 2 p 1 järgi karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.
2.Tartu Maakohtu 1. septembri 1999. a otsusega tunnistati O.A. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Tartu Linnakohtu 20. jaanuari 1998. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat, 4 kuud ja 12 päeva vabadusekaotust. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. novembri 1999. a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata.
3.Tartu Linnakohtu 13. septembri 1999. a otsusega tunnistati O.A. süüdi KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks kuuks. KrK § 40 lg 3 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 1. septembri 1999. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 4 aastat, 11 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti viis aastat ja üks kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise alguseks loeti 13. september 1999. a. Kohtuvea parandamise avalduse sisu