3-1-1-22-00
Tartus 1. veebruaril 2000 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaat Aare-Heino Raigi erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. jaanuari 2000. a määruse peale, millega tühistati osaliselt Tallinna Linnakohtu 3. novembri 1999. a otsus A. A. õigeksmõistmises KrK § 143 lg 1 ja § 1411 lg 2 p 2 järgi ning saadeti kriminaalasi selles osas samale kohtule uueks arutamiseks. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa A. A. kaitsja vandeadvokaat Aare-Heino Raig ja riigiprokurör Marge Püss. Asjaolud ja menetluse käik
vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise. Sisuliselt on ringkonnakohtul võimalik kriminaalasi uueks arutamiseks saata vaid AKKS § 39 lg-s 3 loetletud kriminaalmenetluse seaduse oluliste rikkumiste tuvastamisel ning teatud juhtudel ? kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
AKKS § 39 lg 4 kohaselt oluliseks tunnistatud kriminaalmenetluse seaduse rikkumist silmas pidades saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks linnakohtule. Seda, et ringkonnakohus viitab kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisel ainuüksi AKKS §-le 33 ei saa lugeda aktsepteeritavaks. 6.3 Nõustuda ei saa Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. jaanuari 2000. a määruses märgituga, et prokurör toetas ringkonnakohtu istungil protesti osaliselt. Kõnealuses protestis oli taotletud A. A. süüditunnistamist ning karistamist varavastastes kuritegudes - KrK § 143 lg 1 ja § 1411 lg 2 p 2 järgi. Protestis ei olnud üldse vaidlustatud kohtuotsust A. A. õigeksmõistmise osas ametialases kuriteos - KrK § 164 lg 1 järgi. Apellatsioonprotesti osalisest toetamisest ringkonnakohtu istungil oleks olnud põhjust rääkida siis, kui ringkonnakohtu istungil esinev prokurör oleks vähemalt mingis osas toetanud seda süüdistust, millele tugineti apellatsioonprotestis. Tegelikult taotles prokurör aga ringkonnakohtu istungil kriminaalasja tagasisaatmist linnakohtule uueks arutamiseks väidetava vajadusega selgitada, kas A. A. käitumises ei ole KrK §-s 161 ettenähtud kuriteo tunnuseid. 6.4 Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 6. jaanuari 2000. a määruse resolutiivosa kohaselt tühistati Tallinna Linnakohtu 3. novembri 1999. a otsus protestis taotletud ulatuses ? s.o A. A. õigeksmõistmises KrK § 143 lg 1 ja § 1411 lg 2 p 2 järgi. Kuid tegelikult? ringkonnakohtu istungil osalenud prokuröri positsiooni järgides ? märgiti ringkonnakohtu otsuse kirjeldav motiveerivas osas, et ?A. A. käitumises kuriteokoosseisu tuvastamine või selle puudumise nentimine KrK § 161 järgi eeldab ka seisukohavõttu kuriteo objektiivset külge iseloomustava kuritegeliku tagajärje kohta, selgitades, kas A. A. käitumisega oli tekitatud olulist kahju Politseiameti seadusega kaitstud õigustele ja huvidele ning riigi huvidele?. Seega tuleb nõustuda erikaebuses märgituga, et tegelikult tühistas ringkonnakohus linnakohtu otsuse A. A. õigeksmõistmises varavastastes kuritegudes ettepanekuga linnakohtule kaaluda, kas A. A. käitumises ei olnud mitte ametialase kuriteo tunnuseid. AKKS §-des 31 ja 33 sätestatu kohaselt aga ei ole ringkonnakohus õigustatud tagastama kriminaalasja uueks arutamiseks kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise motiivil.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.