3-1-1-118-99
KOHTUMÄÄRUS
Tartus 7. detsembril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Sven Sillari erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 1999. a määruse peale, millega tühistati Tallinna Linnakohtu
20.septembri 1999. a otsus kriminaalasjas 11-1/882 V. B.-i süüdistusasjas ja saadeti kriminaalasi Tallinna Linnakohtusse uueks kohtulikuks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kohtuistungist võtsid osa V. B.-i kaitsja vandeadvokaat Kalev Lill ja riigiprokurör Marge Püss.
1.Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1999. a otsusega mõisteti V. B. süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks kinnises vanglas. Süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi mõisteti ta õigeks kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Ühtlasi mõisteti temalt välja 13 200 krooni Videomati Mängude AS kasuks. V. B. süüdistati selles, et tema 16. juunil 1999. a umbes kella 03.00 ajal öösel, olles alkoholijoobes, rikkus tahtlikult võõrast vara: mänguautomaatide salongis kinos "E." Tallinnas lõhkus videokaamera ja selle aluse, kaks monitori ning neli mänguautomaadi klaasi, tekitades Videomati Mängude AS-le olulise varalise kahju summas 13 200 krooni.
2.Tallinna Linnakohtu 20. septembri 1999. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune V. B. ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sven Sillar. Apellatsioonkaebustes paluti tühistada esimese astme kohtu otsus V. B. süüdimõistmise ja karistamise osas KrK § 144 lg 1 järgi, samuti temalt Videomati Mängude AS kasuks 13 200 krooni väljamõistmise osas. Paluti uue kohtuotsusega V. B. KrK § 144 lg 1 järgi õigeks mõista ja tunnistada Videomati Mängude AS õigust esitada kohtualuse vastu tsiviilmenetluses hagiavaldus kahju hüvitamise nõudes. Apellatsioonkaebustes leiti, et tekitatud varalise kahju suurus on kohtu poolt alusetult kindlaksmääratud vaid Videomati Mängude AS avalduse põhjal. Kaitsja leiab, et avaldus ei kinnita olulise varalise kahju tekitamist. Apellandid leidsid, et põhjustatud kahju suurus ei ole selles asjas tõendatud. Seoses sellega pole tõendatud KrK § 144 lg 1 järgi kuriteo toimepanemine kohtualuse poolt. Samuti leiti, et tsiviilhagi ei ole antud asjas esitatudki.