3-1-1-81-99
Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. oktoobril 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Ruslan Lõssenko süüdistuses KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kannatanu U. F, tema esindaja Irina Troitskaja, süüdimõistetu Ruslan Lõssenko kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja riigiprokurör Marge Püss. I Kriminaalmenetluse senine käik
õige juriidilise hinnangu. Kohtualuste süü neile inkrimineeritud teos on täielikult tõendatud. Ringkonnakohus leidis sedagi, et R. Lõssenko tingimuslik vabastamine mõistetud karistusest pole õigustatud. Kohus peab karistuse mõistmisel arvestama toimepandud kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seejuures on kuriteo raskus ja laad esimene faktor, millest sõltub karistus konkreetse kuriteo eest ning alles nende asjaolude hindamise järgselt võib asuda kaaluma muid asjaolusid. Viidates kohtupraktikale (RT III, 1998, 20, 201) leidis kriminaalkolleegium, et karistusest vabastamine on üldjuhul võimalik ainult vähemohtlike kuritegude eest. KrK § 47 rakendamisel ei arvestanud maakohus kuriteo raskust, samuti seda, et kannatanu on lapsest saati invaliid ja et talle on tekitatud kuriteoga tõsine psüühiline trauma.
ringkonnakohus põhjendatuks R. Lõssenko tingimuslikku vabastamist karistuse kandmisest. Erinevalt kassaatorist ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates kehtiva kriminaalseaduse loogika selline, et kõigepealt peaksid kohtud kaaluma reaalsest karistusest tingimusliku vabastamise võimalikkust ning oleksid õigustatud reaalset vabadusekaotust mõistma üksnes siis kui selline võimalikkus oleks välistatud. Põhjendatult on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 1999. a otsuses märgitud, et kuriteo raskust ning selle tehiolusid arvestades puudub alus süüdimõistetu R. Lõssenko tingimuslikuks vabastamiseks reaalse vabadusekaotuse kandmisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas: Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. juuni 1999. a otsus Ruslan Lõssenko ja Sergei Markarjani süüdistusasjas KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi jätta muutmata. Kassatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustub 26. oktoobril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.